esmaspäev, 11. aprill 2011

Veerpalu

Ega sel teemal polegi eriti midagi kirjutada. Väga läbi nämmutatud juba. Väga meeldis Kivirähk Andruse arvamuslugu laupäevases Päevalehes. Siin. Kirjutab, et Andrusele pole tal midagi ette heita ja analüüsib tänapäeva tippsporti.
Õigesti kirjutab, et tegemist ongi justkui vabrikuga. Tippsportlastel on metsik taustameeskond, kes siis üheskoos sportlasest meistrit "voolivad". Toit ja toidulisandid, trenn ja taastus. Kõik on metsik teadus. Selle kõrval on tore lugeda NSVL aegseid lugusid. Näiteks kossumeeste omi. Siis oli süsteem umbes järgmine- treeninglaager, kus rabati nii kuis jõuti. Mehed sõna otseses mõttes vajusid peale trenni vooditesse ja magama. Siis uinak ja uus trenn. Ja ei mingeid toidulisandeid- toitki oli tavaline maainimese toit. Ja taastumiseks oligi ette nähtud uni. Aga meistrid sirgusid.
Andrusest on mul aga kahju.
Kohe kuidagi ei taha uskuda, et mees nüüd, oma karjääri loojangul keelatud abivahendeid kasutas. Tema elu oli juba kindlustatud. Võib-olla me eestlased tundume kui uskmatud Toomased teistele, et praeguseks juba üle 60000 inimese on Semulas (FB) Veerpalule toetust avaldanud.
Aga iga rahvas vajab kangelasi ja Andrus kahtlemata sobib selleks eestlastele. Tagasihoidlik, vaohoitud, töökas, sihikindel, visa- need on omadused, mis meile meeldivad.
Loodan (ja usun, et ka Andrus ise) et see teema saab kiire lõpu. Kuigi kardan vastupidist...

Kommentaare ei ole: