Pühad

Esmaspäeval jooksis hommikustest uudistest läbi, et Eesti on Euroopas (või oli EL-s?) Portugali ja Malta kõrval ainus riik, kus teine ülestõusmispüha ei ole vaba päev.

Andis lisamotivatsiooni hommikul puhkuselainelt ümberhäälestumiseks. Või siis mitte :)

Aga pikem nädalalõpp ning seda suuremate kohustusteta kosutas küll.

Samas uus nädal algas sellele korraliku kontrastina - teemasid ja ülesandeid sadas ikka hoogsalt sisse. Aga see ongi elu, eksole. Küll aga tekib sellistel puhkudel mõttekoht, et kui ma nüüd ikkagi ei oleks puhanud, siis kas oleks midagi saanud ennetada, ette teha. Või peaks ikkagi suutma mõelda nii, et teiste asjade juures olemine oli/on vajalik välja lülitamine ning seeläbi oled nüüd produktiivsem.

Haridus

Üks hommik märkasin ja tervitasin ettepanekut koolipäeva alguse hilisemaks lükkamisest. Ehk et kui seni kehtib reegel, et koolipäev algab reeglina kell 8 ja erandina võib alata hiljem, siis edaspidi on algus reeglina kell 9, erandina võib alata varem.

Samas jäi esimese hooga laiem muudatustepakett jäi märkamata.

Enne sisu juurde minekut - imestust tekitab, kuidas jagatakse sõnumeid ning siis käitutakse ise risti vastupidi. Ehk et E200 räägib soovist bürokraatiat vähendada. Samas erakonna esimees ministrina loob uusi nõudeid ja regulatsioone. Ei saa pihta.

Sisu juurde. Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppe- ja kasvukeskkonnale“ eelnõu.

Kindlasti on seal ka mõistlikke ettepanekuid, aga kas kõike seda on vaja? Kas kaalukat osa sellest ei saaks võtta talupojamõistusega ning hoida närve, energiat ja ka raha kokku selle pealt, et keegi ju kontrollib nende nõuete täitmist?

Näiteks.

• Muru peab olema mõistliku kõrgusega, et lapsed seal joostes ei komistaks ja kukuks.
• Kui õppeasutuse trepil pole käsipuud mõlemal pool treppi, siis liikumine trepil toimub samaaegselt vaid ühes suunas – kas üles või alla.
• Kui õpilaskodus on köök/kööginurk, peab see olema puhas.
• Ruumide seinad, uksed, trepid ja põrandad peavad olema viimistletud mitteläikivaks.

Ministri teadmisel on meil aga koole, kus lapsi luku taga hoitakse.... 

Läheme tantsupeole

Kuulge lähme tantsupeole,
kus on muusika, mis jalale teeb head.
Kuulge lähme tantsupeole,
võtkem sõbrad ka ja tuju läheb heaks.

(Ska Faktor - Tantsupeole)


Reedel selgus (ametlikult), et olen üks 10972-st tantsijast, kes läheb suvisele laulu- ja tantsupeole. Mitteametlikult ei olnud selles muidugi juba varem kahtlust :)

Natukene on see peole pääsemine/mittepääsemine muidugi vist ülemüstifitseeritud ning ei maksaks sellest kas ülearu pilvedesse kerkida või tantsususse/noodilehti lõplikult nurka visata. Samuti ei arva, et õpetaja kvaliteeti saaks puhtalt selle pealt mõõta, kas rühm kvalifitseerub.

Ei ole kunagi eriline tantsumees olnud. Õpetaja Rõõmussaare juhendamisel sain põhikoolis polka selgeks. Siis järgmine olulisem kokkupuude oli alles 2010/11, mis Emmaste kooli tööle läksin. Juhtus, et noorterühma oli täiendusi vaja ning nii sain 2011 noorte tantsupeo kogemuse õpetaja Taelma suunamisel. 2022 käisin meeste tantsupeol õpetaja Kõmmuse rühmaga ning nüüd Põkadega õpetaja Tammearu käe all nö suurele peole.

Naljaga võttes, lihtsam olnuks mitte pääseda. Nüüd terve nädala lukus. Lapsehoidjaga kokkulepped vaja teha. Ja nii edasi :)

Kohalikud valimised

Postimees avaldas taas Ühiskonnauuringute Instituudi ja Norstati uuringu kohalike valimiste kohta. Mis seal üldiselt jagatavatest uuringu tulemustest põnevam, on kohalik vaade. Ehk võimalus vaadelda tulemusi ning ennustusi omavalitsuse kaupa.

Mida see ei arvesta, on erakonna Isamaa ümber toimuv. Ehk Pruunsild, rahastamine, kahtlustused. Üleriigiline reiting, mis täna avaldati, seda kajastas. Ning muudatus oli selge. Isamaa jaoks suisa karm. 30 protsendilise toetuse pealt 20 peale prauhti.

Veebruaris võitnuks selle mudelarvutuse järgi Hiiumaal valimised Isamaa. 23-kohalises volikogus saanuks Isamaa 6, SDE ja EKRE 5 kohta. Reform 3 ning valimisliit ÜH ja Keskerakond 2 kohta.

Aprillis on pilt teine. Võitu ennustatakse jätkuvalt Isamaale. Nad teeniks 8 kohta volikogus. Valimisliit või -liidud peaks võtma 6 kohta. EKRE 4, SDE 3, REF 2 kohta.

Täiskasvanuharidus

Tervitussõnad täiskasvanuhariduse inspiratsioonipäeval

Hea meel on olla täna siin Kõrgessaare päevakeskuses – paigas, kus õppimine on saanud igapäevase elu loomulikuks osaks. Seda väga erinevate sihtgruppide seas.

Täiskasvanuhariduse inspiratsioonipäev on meeldetuletus, et õppimine ei lõpe kunagi. Iga päev pakub meile uusi võimalusi areneda, mõista ja kohaneda. Täiskasvanuna õppimine nõuab julgust, sihikindlust ja tihti ka eneseületust. Tunnustus kõigile, kes on selle teekonna läbi käinud, just praegu sel teel sammumas või sellele teekonnale asumas.

Hariduse olulisust ei saa üle hinnata – see on igaühe isikliku arengu, aga samas ka kogukondade sidususe ja ühiskonna tugevuse ning tuleviku alus. Haridus loob sildasid, mineviku ja tuleviku, erinevate inimeste ja elualade vahel.

Tänasel päeval on haridusteemad Hiiumaal eriti aktuaalsed. Kutseharidusreformi tuules seisame silmitsi murega, mis puudutab Hiiumaa Ametikooli tulevikku ja selle seotust Suuremõisa lossiga. See ei ole üksnes ühe kooli küsimus – see on küsimus kogukonnast, küsimus kultuuripärandist, küsimus regionaalsest tasakaalust. Ametikool on koht, kus õppimine saab tähenduse – elulise, kohapealse ja praktilise.

Just täna läks välja ühispöördumine, et Ametikool jääks Suuremõisa südameks. Kui vaadata toimuvat positiivse poole pealt, siis on väga selgelt ilmnenud, et Hiiumaa Ametikoolil, Suuremõisa lossil ja Hiiumaal on palju sõpru ja toetajaid. Loodan, et ka täna siin arutelude käigus jääb kõlama sõnum: hariduse arendamisel ei tohiks lõhkuda seda, mis on tugev ning luues uut ei maksa vana ühe luuatõmbega ära pühkida. Pigem otsime koos viise, kuidas olemasolevat hoida ja seda tulevikku suunata. Meil on vaja tarku otsuseid, mis arvestavad inimeste ja kogukondade vajadustega.

Lõpetuseks jagan mõtet, mis on mulle sümpaatne ning mille autor kirjanik ja futurist Alvin Toffler. 21. sajandi kirjaoskamatu ei ole see, kes ei oska lugeda ja kirjutada, vaid see, kes ei suuda õppida, unustada juba õpitut ning selle asemel uuesti ja uutmoodi õppida.

Open World

Konverents, kus osalesin, seal põhirõhk oli demokraatial. Milline on selle hetkeseis, millised ohud ja väljakutsed, kas ja kuidas see erinevates naaberriikides erineb ning mida saame üksteise kogemustest õppida. Siia juurde loomulikult üldine julgeolekupoliitiline olukord.

Demokraatia ise on nagu aed, kõlas avasõnavõtus. Mõni aed õitseb. Teisel on kehvem pinnas ning seal on vaja vaeva näha, et juured kinnituks ning umbrohi võimust ei võtaks.

Ka Churchill tõi välja, et demokraatia on halb valitsemisvorm, kui välja arvata need teised, mida siin maailmas veel katsetatud ning mis pole edukamaks osutunud.

Demokraatia ohtudeks on kahtlemata populistid, AI võidukäik (mis teisalt ka võimalus), jälgimisühiskond, valeuudised, korruptsioon, pressivabaduse kadumine/piiramine jne.

Kuidas demokraatiat päästa?
Fight for Your right!
Näita eeskuju.
Hariduse olulisus.
Demokraatia on nagu taim, mis vajab hoolt, et saaks kasvada.

Kohvinurgavestlustest jäi enim meelde valgevenelane Mikalai. Mees, kes viie aasta eest sai nö teisitimõtlemise eest 15 päevase puhkuse trellide taga. Mõtles seal hoolega järele. Mõtles kohe nii hoolega, et seejärel pakkis asjad kokku ja tuli tulema. Tema sõnul hästi üldistatult ja ümardades (kes see täpselt saakski kokku lugeda?) on iga kümnes valgevenelane kodumaalt lahkunud, kuna puuduvad kaasaegsele ühiskonnale omased inimõigused ja vabadused. Eelkõige avatud mõtlemisega ja haritud inimesed, kes muuhulgas seetõttu ka hätta ei jää ehk suudavad Euroopas kohaneda. Kaalukas osa lahkujatest ongi Minski Varssavi vastu vahetanud.

Varssavi

Suurlinnade juures on vahva, et hommikul kuuest juba elu käib. Mul pea alati kusagil käies, on siis päris puhkus või mõne programmi raames käik või hoopis lähetus, organism veidi sellisel "vacation mode" režiimil. Ehk pigem puhkan hästi välja ja uni läheb varakult ära. Täna siis kasutasin seda aega, et jalutada.

Kuigi temperatuur liige kõrge ei olnud, on õhus juba kevadet tunda :)

(suur)linn

Kaubanduskeskus. Lapsed koos vanematega. Ühine aeg keset betooni, kirevate väljapanekutega kauplustest mööda jalutades, taustaks suhteliselt vali popmuusika. Mõne puhul on märgata, et jalutatakse juba pikemat aega. Nägudes tülpimus.

Peas kangastus isiklik kodune paralleel. Poeskäigud võtavad aega. Teinekord võtab üks ots ehk umbes 750 meetrit ka tubli pooltunni. Sest ikka on uued ja põnevad kivid või muud asjad tee peal tähelepanu tõmbamas. Kass(id) või linnud. Putukad. Nii palju avastamist. Ja see on ajas muutuv. See tähendab, kass pigem ei ole kaks korda järjest ühe koha peal ega tee sama tegevust.

Samas eskalaatoriga sõitmises on lapsed, kes kaubanduskeskuses rohkem aega veedavad, osavamad :)

Võib-olla ma lihtsalt olen maalaps.

Kohalik omavalitsus

Vabariigi valitsuskoalitsiooni muudatuse järel sai ka hiiumaisest maakonnalehest lugeda tubli parteisõduri ülistuslaulu, kuidas nüüd on rohi päriselt roheline, taevas muutub sinisemaks ja elu läheb paremaks.

Parempoolsemaks küll, kuigi näiteks Isamaa ja Parempoolsete juhtivtegelased on ka selle kahtluse alla seadnud. Samas on kõrvaltvaatajatel üsna selge üksmeel, et tavalise kodaniku jaoks midagi paremaks ei muutu.

Ma ei püüa alljärgnevalt näidata mainitud leheloos eksponeeritud kuldmündi teist külge rohkem kui paari näitega. Iga inimene on eelmise/uue valitsuse otsuseid ise tunnetanud ja tunneb seda vahetult ka edaspidi

Küll aga tahan tähelepanu juhtida ohtlikule mõtteviisile.

Elu läheb paremaks?

Mida seni kuulda on olnud.

Eesti 200 esimees ütles, et pensionid kasvavad Eestis liiga kiiresti. Loe: pidurdame kasvu, lõpetame indekseerimise (või leebemal juhul, paneme pausile).

Reformierakonna noortekogu nõuab kõrghariduse tasuliseks muutmist. Hea haridus on nii üksikisiku kui riigi edu alus.

Naljakas seik on muidugi ka see, et viimased nädalad ja paar järgmist kuud käivad koos töögrupid, kahe erakonna delegatsioonid, et kaardistada Eesti väljakutsed. Kas kahe aastaga valitsuses midagi tõesti sõelale ei jäänud?

Küll ei ole kuulda muudatustest, mis inimeste elujärge viimase aastaga päriselt muutnud on. Ja mitte paremaks. Automaks oma ebaloogilisusega, lüües valusamalt maapiirkonna elanikke ja lastega peresid. Tulumaksuseaduse muudatused, kus tuludeklaratsiooniga varasemast vähem lastega peresid väärtustatakse. Lastetoetuseid vähendati.

Kõige ilmekam näide, mida siitsamast Hiiumaalt kuulsin. Noor ettevõtlik mitme lapsega pere lõi kokku, kui palju nende kulud aastaga kasvanud ning tulud vähenenud on. 8000 eurot!

Võib-olla tõesti kellelgi lähebki paremaks ja paremini. Aga nagu siit muster välja joonistub, siis need ei ole noored, eakad ega lastega pered.

Mis oli aga selle Parteile kummarduse tegemise loo kõige suurem möödalask - kohalik omavalitsus on oma valikutes vaba. Vabariigi valitsuse tähelepanu ning toetus ei saa ega tohi käia mööda parteiliine mööda.

Miks? Hästi lihtsustatult oleks sel juhul olukord, kus mõni püüdlik kohaliku tasandi poliitik vahetab iga nelja aasta tagant erakonda. Või teine näide, päriselust, kus erakondlik kuuluvus saab kriteeriumist omavalitsuse hallatavate asutuste juhtide valikul.

KOKSi järgi:

Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.

/---/

§ 3.   Kohaliku omavalitsuse põhimõtted

  Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:

  1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;

Kui kohalikud omavalitsused on sõltumatud, väheneb oht, et riigi keskvalitsus hakkab neid kasutama poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. See aitab hoida tasakaalu võimujaotuses ja ennetada tsentraliseeritud võimu kuritarvitamist.

Tervis(erada)

Mõte, et asutuse Hiiumaa Sport üks tegevuskoht kannaks tänase Paluküla Terviserada nime asemel Hiiumaa Terviserajad nimetust, käidi välja spordiinimeste poolt ning seda toetas Eesti Terviserajad sihtasutus. Hiiumaa Vallavalitsus muudatust ei algatanud, ent pidas seda mõistlikuks ning toetas sellekohase muudatuse tegemist asutuse põhimääruses.

Siinkohal on asjakohane märkida, et üks Hiiumaa Sport tegevuskoht on ka Hiiumaa Spordikeskus, asukohaga Kärdlas. Ma ei mäleta, et oleks kerkinud küsimus, kas on sobilik seda Hiiumaa Spordikeskuseks nimetada või peaks piirduma nimega Kärdla Spordikeskus. Eriti kuna samal ajal oli ja on meil ka näiteks Käina Spordikeskus. Maakondlik esindusobjekt ei välista piirkondlikke ja kogukondlikke.

Toon veel kaks huvitavat fakti välja. Mitte väga ammu kandis see spordiobjekt nime Kärdla-Paluküla-Palade terviserada ning toonane nimemuudatus ei pälvinud mingisugust tähelepanu. Geograafiliselt asub Paluküla terviserada hoopistükkis Hausma külas.

Peamine, miks nime muuta, on selguse loomine ning Hiiumaa nimetuse kasutamine ka spordivaldkonna hüvanguks.

Eesti Terviserajad on välja toonud, et kuna Raplamaal Palukülas asub samuti terviserada, siis neid kahte aetakse ükslugu sassi. Samuti on Hiiumaal hästi tööle hakanud sporditurism. Ehk mandrilt tullakse meie spordikeskusesse või loodusesse. Võistlema, laagrisse või enese heaks liikuma.

Märksõna Hiiumaa töötab väljaspool saart hästi ning eri valdkondades on see edukalt kasutusel. Mõtleme näiteks Hiiumaa Köök ja Pagar peale, mille tootmine on aastast 1909 Kärdlas, aga just Hiiumaa nimi ja logo on viidud massidesse ning see selgelt toetab saare tuntust laiemalt kui ühe ettevõtte kontekstis.

Toon mõne konkreetsete argumendi nimemuutuse toetuseks.

1. Ühtne ja selgem bränd. Hiiumaa Terviserajad annab laiemalt mõistetava tähenduse. Nimi aitab paremini turundada Hiiumaad kui tervisespordi sihtkohta, mis toob saarele rohkem külastajaid.

2. Arusaadavus. See välistab segaduse, sest Eestis on teisi Paluküla-nimelisi kohti, sealhulgas terviserada Raplamaal.

3. Kõigi hiidlaste rada. Nimevahetus rõhutab, et tegemist on kogu Hiiumaa terviserajaga. See soodustab kogukondlikku ühtsustunnet ja laiemat kasutajaskonda.

4. Kohalik identiteet. Kohalike nimede säilitamine ja laiema kaubamärgi loomine ei välista üksteist. Vastupidi, toetavad teineteist – piirkonna nimetus jääb alles viitena konkreetsele rajale.

5. Hiiumaa on tugev bränd. Hiiumaa on tuntud ja köitev kaubamärk, mida tuleb eri valdkondade arendamiseks ja Hiiumaa hüvanguks heas mõttes ära kasutada.

Positiivne selle teema juures on see, et meie sporditaristu saab tähelepanu. Loodetavasti jõuab seeläbi veel enam inimesi liikumisharrastuse juurde. Meil Hiiumaal on selleks väga head tingimused loodud.

Lõpetuseks soovingi tänada teid, Alari ja Liis Remmelg, Alo Lõoke, Liili Eller, Argo Valgma, Aivo Pere, Martin Lauri ja teised, kes te olete seda spordikompleksi suure pühendumusega arendanud, nii et tänaseks oleme jõudnud sinna, et maakondliku esindusobjektina saame seda nimetada Hiiumaa Terviseradadeks.

Ilmus 20.03 Hiiu Lehes

Kohalikud valimised

 Kohalike omavalitsuste valimised ei ole enam kaugel.

Ühiskonnauuringute Instituut on koos uuringufirmaga Norstat koostanud kohalike omavalitsuste valimiste mudelennustuse, mille järgi Isamaa teeb suure, SDE mõõduka tõusu.

Selle järgi pealinnas võidab valimised Keskerakond, üle-Eestiliselt koguvad enim toetust Isamaa nimekirjad. Pealinnas tõotab põnevalt jätkuda - Kesk+EKRE vs REF+ISA+SDE on fifty-sixty seisus. Ehk see kinnitab tõde - sa võid teha tugeva tulemuse, isegi valimised võita, aga kui teised sinuga koostööd teha ei taha, siis jääd ikka opositsiooni.

Hiiumaal võidab selle mudelarvutuse järgi valimised Isamaa, arvestades, et reitingu järgi on erakonna toetus 24 protsenti, samas kui SDE ja EKRE toetus 18.
23-kohalises volikogus saab selle mudeli järgi Isamaa 6, SDE ja EKRE 5 kohta. Reform 3 ning valimisliit ÜH ja Keskerakond 2 kohta.

Muidugi, mida ei tea, on selle arvutuse täpne valem. Ehk et kas ja kuivõrd arvestati konkreetseid kandidaate, kuna kohalikel valimistel määravad need siiski palju. Isegi enam kui maailmavaade ehk erakondlik kuuluvus.