Puhkus

Osaliselt tänu koroonale ja selle järelmõjudele õnnestus sel aastal pool juunikuud puhata. Jah, töö otsis vahepeal üles küll. Aga tuleb tunnistada, et pigem mitte osavallaga seotud teemadega. Seega aitäh kõigile, kes sealsed teemad ära katsid.

Kohe puhkuse alguses suundusime perega Värska lähedale. Puhka Eestis! Ööbisime RMK majakeses, mis oli päris mõnus variant. Avastasime Kagu-Eestit ja tuleb tõdeda, et väga positiivsed kogemused.
Väljastpoolt vaadates jättis hea mulje. Üldse ei ütle, et ääremaa. Ka sellises kohas nagu Saatse, kuhu sõidad lipsti! üle Venemaa, rajati hoolsalt kergliiklusteed. Suuri arendusi, tehaseid ei paistnud, aga külad ja teed olid ilusad.
Soovitame külastada Värska talumuuseumi, kus perenaine soojalt vastu võtab. Tegelikult oli vist pea igal pool nii. Meenub näiteks ka Viljandi vana veetorn, mida Värska poole sõites vahepeatuse ajal külastasime.
Kesk- ja Kagu-Eestis, nii minnes, tulles kui ringi sõites, vaatasime mitmed uued keskväljakud samuti üle. Mis mulle Võru linnas positiivselt silma torkas. Seal oli kohe keskväljaku serval kaasaegne tualett, mida tasuta kasutada võis. Vot, mida turist vaatab ja märkab :)

Jaanipühad möödusid aga mõnusalt ja rahulikult. Tuleb tunnistada, et sellisel kujul meeldivad need mulle isegi märksa rohkem, kui suurte avalike ürituse näol.

Päris palju jõudsime ka koduaias tööd teha ja päikest saada. Viimase osas oli suurepäraselt ajastatud puhkus :)

Investeeringutoetus

Sotsiaalmeedias on elavat arutelu tekitanud riigi lisaeelarvega Hiiumaa vallale ettenähtud investeeringutoetuse kasutamine.

Hiiumaa Spordikeskusest. Täiesti kindel, et see hoone on vajalik ja et see saarele tuleb. Kõik vaidlused selle üle on ära vaieldud. Kohe saab kinnitatud hange, millega I etapi tööd algavad. See tähendab põhiosa (pallimängusaalid, rühmatreeningute saalid, jõusaal, riietusruumid, kabinetid, noortekeskus jms) ja kergejõustikuala koos 60 meetri jooksurajaga. Kindlasti valmib ka tennisehall. Kui mitte mainitud investeeringutoetuse toel, siis muudest vahenditest. Ja ma üldse ei kahtle, et tegelikult saadakse ka vabariigi valitsuse tasandil aru lõpuni valmis ehitatud Hiiumaa spordikompleksi vajadusest. Ehk nii nagu kultuuriministeeriumi kaudu toetati I etappi, oleks mõistlik riigi tasandil panustada ka II etapi valmimisse.

Vahemärkusena - kui eelmise toetusotsuse teinud ministrit peetakse saarlaseks, siis tänast hiidlaseks :)

Täpselt samamoodi on tuge vaja ka järgmise osa ehk õueala välja ehitamiseks. Sealhulgas liigamängudeks sobilike mõõtmetega jalgpalli kunstmuruväljak, mille rajamist mujal Eestis jalgpalliliit ja kultuuriministeerium ongi toetanud. Järgnev samm on toimiva sümbioosi loomine Paluküla spordiradadega. Ja ega sellegagi tööpõld otsa saa :)

Spordiregistri järgi on Hiiumaal populaarseim ala jalgpall 153 harrastajaga, kellest 109 on noored. Järgnevad purjetamine 135 harrastajaga, sh 57 noort. Võrkpalli, orienteerumise ning korvpalliga tegeleb vastavalt 112, 111 ja 110 hiidlast. Sealjuures võrkpalli harrastab 88 noort ehk sama palju kui teise kahe alaga kokku. Tennise ja kergejõustikuga tegeleb võrdselt 79 inimest, kellest noori vastavalt 63 ja 37.

On selge, et luues maakondliku Spordikeskuse, ei tohi me tähelepanuta jätta sportimis- ja liikumisvõimalusi igas Hiiumaa piirkonnas. Eriti koolide juures, arvestades kehalise kasvatuse tundide, huviringidega. Muidugi, liikumise tähtsuse rõhutamine on täna juba pigem loomulik osa kooliprogrammist, kui et ainult kehalise kasvatuse tunni teema. See - sport ja liikumine iga koolipäeva loomuliku osana - on ka taas EOK presidendiks valitud Urmas Sõõrumaa üks läbivaid teemasid.

Seda arvestades on ehk mõistetav, miks koalitsioon tegi vallavalitsusele ülesandeks esmajärjekorras kaks objekti investeeringutoetuse kasutamiseks ette valmistada. S.t Palade spordihalli ja Käina kultuurikeskuse rekonstrueerimine.

Sealjuures neist teise puhul tuuakse ainsa miinusena välja asjaolu, et see asub Käinas. Kuigi olulisem võiks ikkagi olla, et selle tulemusena paranevad oluliselt meie inimeste õppe- ja vaba aja veetmise tingimused.

Noortekeskus saab kaasaegsema ja ruutmeetritelt suurema pinna.

Huvikooli, kus nimekirjas pea 150 õpilast, õppetingimused paranevad märkimisväärselt.

Hoones saavad endale tegutsemiskoha päevakeskus ning puuetega inimeste keskus.

Tähtsusetu pole ka majanduslik pool. Ehk kokkuhoid ja loogiline, ühtne küttesüsteem, kui hoone viia ujula katla toitele.

Palade spordihalli puhul on lendu läinud ka valeväited. Näiteks plaan hoone lammutada ja uut mitte ehitada. Seda on keeruline isegi kommenteerida. Eesmärk on hoone rekonstrueerida, nii nagu see ka Hiiumaa valla eelarvestrateegias kirjas on. Et kooliõpilased, aga ka spordisõbrad saaksid korralikes tingimustes tegutseda. Kahe aasta eest valmis hakkepuidu küttel töötav katlamaja, ent kui hoone ikka üldse sooja ei pea, siis ei päästa ka see päeva. Liiati on selline variant rahakotile kulukas. Mõistlik on spordihoone korda teha.

Teine suur faktiviga on raha jaotus. Väidetakse, et investeeringutoetus ehk 1,2 miljonit on kahe objekti vahel ära jagatud, nii et ühele jääb kolmandik, teisele kaks kolmandikku. Jällegi, üsna ebaloogiline. Täna ei ole lõpuni selge kummagi objekti lõplik maht ega investeeringuvajadus. Eelarvestrateegias on küll hinnangulised maksumused, ent need vajavad kindlasti täpsustamist. Arvestades nii täpset töö mahtu kui ka tänaseid ehitushindasid. Seejärel saame rääkida sellest, kuidas 1,2 miljonit jaguneb.

Kokkuvõtteks. Ei maksa objekte või piirkondasid vastandada. Pigem võiks fookus olla nii sätitud, et otsime üheskoos lahendusi, kuidas saaksime võimalikult palju ära teha.

Tulumaks

Omavalitsustele üle kantud tulumaks
	Mai
	2020	2019	Muutus
Haapsalu linn	861 563	844 990	2,0
Hiiumaa vald	774 992	751 442	3,1
Jõgeva vald	790 923	785 452	0,7
Jõhvi vald	776 011	793 988	-2,3
Kihnu vald	47 690	48 865	-2,4
Lääne-Nigula vald	474 103	443 618	6,9
Lääneranna vald	298 180	303 764	-1,8
Muhu vald	147 844	142 563	3,7
Narva linn	2 607 976	2 635 868	-1,1
Paide linn	754 652	711 614	6,0
Pärnu linn	3 280 829	3 193 953	2,7
Ruhnu vald	11 784	14 449	-18,4
Saaremaa vald	2 194 416	2 117 572	3,6
Tallinn	40 508 587	39 192 883	3,4
Tartu linn	7 402 873	7 071 323	4,7
Vormsi vald	36 214	37 462	-3,3
KOKKU	104 453 068	101 108 553	3,3

	Kokku
	2020	2019	Muutus
Haapsalu linn	4 281 074	4 147 510	3,2
Hiiumaa vald	3 867 017	3 703 830	4,4
Jõgeva vald	4 126 163	3 981 593	3,6
Jõhvi vald	3 787 203	3 762 460	0,7
Kihnu vald	247 058	241 532	2,3
Lääne-Nigula vald	2 360 041	2 284 753	3,3
Lääneranna vald	1 574 968	1 549 658	1,6
Muhu vald	765 257	765 463	0,0
Narva linn	12 883 796	12 603 800	2,2
Paide linn	3 757 887	3 659 435	2,7
Pärnu linn	16 437 838	15 874 286	3,6
Ruhnu vald	66 896	71 291	-6,2
Saaremaa vald	10 867 713	10 725 857	1,3
Tallinn	201 041 477	190 642 115	5,5
Tartu linn	37 543 301	35 522 004	5,7
Vormsi vald	184 465	178 026	3,6
KOKKU	519 918 751	496 365 719	4,7

Töö

Eestis on maikuu lõpuks makstud töötasu hüvitist 140 miljoni eurot.

Sellest Hiiumaal 325 979 €. Sellest on tuge saanud 89 saare asutuse 293 töötajat.

Tööpuudus on Hiiumaal Eesti madalaim. 4,6 protsenti, kui vahepeal kerkis see ka 4,7 peale. Eestis keskmiselt 7,8% ning maksimaalselt 13,2 protsenti.

Samas tuues võrdluseks 2019. aasta maikuu lõpu seisu, siis oli saarel tööpuudus nii madal kui 2,9% ehk numbrites 132 töötut.

Eestis on töötuid üle 50 000, neist Hiiumaal 207.