Nädal

Pingeline ja vaimselt väsitav töönädal on (vähemalt tänase seisuga) rõõmsa lõppakordi saanud.

Esiteks Kärdla mälumäng. Kaks eelmist vooru vedasid kergelt kraavi. Tõsi, viimane, kus võistlevad tiimid ise küsimusi esitasid, ei õnnestunud kellelgi.

Täna oli minu rõõmuks palju spordiküsimusi. Lausa olümpiavoor. Ja et esimeses kümne küsimuse seas oli 6 sporti, siis alustasime 80% tabavusega. Üllatuseks suutsime sihiku kogu mängu jooksul paigas hoida. Täpsust isegi suurendada.

32 küsimuse järel oli meie kontol 53 silma ehk 83% vastustest tabas märki. Ja pliiatsit hoides õnnestus mul täna vigu vältida ehk kaaslaste pakkumiste seast õiged välja valida. Tulemuseks 8-10 punktiline võit teise-kolmanda koha ees.

Ja just äsja helistas vend. Jõudis lõpuks Eestisse. Ehk vaatamata lennukist tingitud viperustele sai lõpuks puhkusele.

Jalgpall

Esimene koolituspäev.

Nagu mainisin, kimbutas mingi salakaval viirus. Õnneks see kogu päeva ära ei rikkunud.

Ja kuigi kolm kuud on veel ees varast ärkamist ja südaööl koju jõudmist, siis hetkel olen küll rahul, et sinna koolitusele enda nime kirja sain. Keith Boanas on ikka täielik vutihull, selle kõige paremas tähenduses. Rõõm on viibida keskkonnas, kus sind juhendab inimene, kes on "asjas 110% sees". Nagu ta ise ütles, on ta kolm korda pandud valiku ette naise poolt: kas mina või jalgpall. Ja mees on alati jalgpalli valinud :)

Kilb

Käisin Paides. Mälumängusarja Maakilb rahvaliiga finaalis. Ja seekord tasus sõit end ära. Suutsime algusest peale hästi liikuma saada ehk õigeid vastuseid välja peilima hakata.

Kui mängu esimese poole jagasime liidrikohta või olime punktiga ees, siis peale vaheaega libisesime mõnusalt eest ära. 

Lõpuks magus esikoht. Lihtne mängida, kui nii targad mehed sinuga ühe laua taga istuvad.

Külm

Kolmapäevahommikune äratus oli eriti raske. Kell piiksus enne viite, samas tundsin totaalset väsimust.

Eks see algas eelmisel nädalal, kus palju ringi sebimist oli, teisalt katsusin ka trenni teha. Seetõttu kannatas puhkeaeg. Ööl vastu reedet istusin näiteks pikalt valla 2014 eelarve ees, sest see pidi I lugemisele minema.

Pühapäevane puhkus oli vajalik, aga siis ei taibanud, miks organism seda vajas. Esmaspäeva õhtul trennis oli raske, ent kus sa siis annad järele. Teisipäeval sai selgeks, et mingi viirus on külge hakanud.

Tagasi tulles kesknädala juurde, on nüüd põhjus teada, miks äratus vaevaline oli. Praamil magamine ei õnnestunud, sestap valisin teise taktika. Pool termosetäit kohvi, et ergas olla.

Koolituse esimene teooriaosa oli sellele vaatamata "pea paks otsas". Praktiline osa- õues!- algas raskelt. No lihtsalt ei jookse nii kiiresti, kui tead end suutvalt. Jalad ei tule järele. Kahetunnine sessioon väljas aga tegi oleku paremaks. 

Järgnenud teooriaosa, mis tõsiselt huvitav oli, tõstis veel tuju. Ja kui teine praktikaosa lõppes, oli hommikune enesetunne peaaegu ununenud.

Usu või mitte, aga külmetuse (viiruse) vastu saabki külma ja kehaliselt aktiivse liigutamisega. Neljapäevane tööpäev oli uimane, aga et olid suusatunnid, siis polnud väga viga. 

Ja täna hommikul on juba päris inimese tunne taas.

Pühapäev

Eilse päeva kulutasin puhtalt puhkamiseks. Magasin pikalt, sirvisin ajalehti, pikutasin teleka ees vutti vaadates jne.

Aga iga kord, kui sellise laisklemise päeva endale luban, on järgmine päev selline imelik tunne, justkui süütunne või midagi taolist. Ja tahaks kohe hoogsalt jälle tegutsema hakata. Isegi siis kui otseselt vajadust pole.

Lumi

Sel aastal on omapärane talv.

Esiti tundus, et talv ei saabugi. Külma ega lund polnud kusagil. Siis oli- prauhti!- olemas lumi. Väga järsku ja ootamatult saabus külmalaine. Püsis stabiilselt. Nüüd justkui annab järele. Kõva tuul saabus ka kompaktse paketina. Tuisugi saime ühepäevase (või pigem öise) etendusena.

Täna hommikul siis avanes esimest korda võimalus lund rookida. Nagu sotsiaalmeedia paljastab, siis ei olnud ma oma tutvusringkonnas sugugi ainus. Aga tore oli. Otsustasin seda nautida ja rookisin kogu kortermaja ümbruse puhtaks. Kes teab, kas see talv seda rohkem teha saabki?