Aga see on alles algus. Kui iseseisva riigi alguses meenutati korduvalt sajanditepikkust orjapõlve ja arvestades Nõukogude perioodi, siis võib tõepoolest nentida, et pikk tee on minna- me astume iseseisvalt alles oma esimesi samme. Tuletaksin veel meelde ütlust kiirusta aeglaselt. Kui 90ndatel tahtsime hirmsasti läänele ja põhjamaadele järele jõuda, siis nüüd, mil majanduskasv on pidurdunud, võiks just sobiv hetk olla, mil sügavuti vaagida, kuidas edasi.
Hoiatus: tekst sisaldab tubli annuse irooniat, ka varjatud kujul. Lisaks on tegemist erablogiga, mis ei peegelda kellegi ametlikke seisukohti.
neljapäev, 26. veebruar 2009
24.02
Kallis kodumaa sai 91. Palju õnne!
Aga see on alles algus. Kui iseseisva riigi alguses meenutati korduvalt sajanditepikkust orjapõlve ja arvestades Nõukogude perioodi, siis võib tõepoolest nentida, et pikk tee on minna- me astume iseseisvalt alles oma esimesi samme. Tuletaksin veel meelde ütlust kiirusta aeglaselt. Kui 90ndatel tahtsime hirmsasti läänele ja põhjamaadele järele jõuda, siis nüüd, mil majanduskasv on pidurdunud, võiks just sobiv hetk olla, mil sügavuti vaagida, kuidas edasi.
Aga see on alles algus. Kui iseseisva riigi alguses meenutati korduvalt sajanditepikkust orjapõlve ja arvestades Nõukogude perioodi, siis võib tõepoolest nentida, et pikk tee on minna- me astume iseseisvalt alles oma esimesi samme. Tuletaksin veel meelde ütlust kiirusta aeglaselt. Kui 90ndatel tahtsime hirmsasti läänele ja põhjamaadele järele jõuda, siis nüüd, mil majanduskasv on pidurdunud, võiks just sobiv hetk olla, mil sügavuti vaagida, kuidas edasi.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Seda peaks ka hariduses tegema...
Täitsa võimalik, et peaks.
Postita kommentaar