„Olen oma karjääri jooksul mööda visanud rohkem kui 9000 korda. Olen kaotanud 300 mängu. 26 korda on mulle usaldatud viimane vise ja viskasin mööda. Olen korduvalt ja korduvalt läbi kukkunud. Ja just seepärast olen ma edukas,“ on öelnud korvpallikuningas Michael Jordan.
Mõned andmestikud väidavad, et Hiiumaal toodetava väärtus on null ning olemas on kaardid, mis näitavad, et Hiiumaad polegi olemas.
Veidi tõsisemalt, siis ka saare spordivaldkonna inimesed on
vestlustes murekohti välja toonud. Näiteks kuidas võistkonnaaladel tiim kokku
saada või et kohati ületavad korraldajate ootused osalejate arvu osas seda, mis
päriselt protokolli kirja saab.
Kõige kiuste tegeletakse meil väga erinevate aladega ning seda ka tipptasemel.
Muuseas, spordiregistri järgi on Hiiumaal 45 spordiorganisatsiooni, 46 litsentsiga treenerit, 74 spordiobjekti ja 1541 harrastajat.
Saarel on spordialad, mis saavad aastat kokku võttes kümneid medaleid ritta seada. Näiteks orienteerumine, kus ka vaid kahe perekonna – Esta ja Saue – tulemusi arvestades võiks aasta edukaks lugeda.
Purjetamine ja tennis omavad laia kandepinda ning aasta on tihedalt võistluseid täis.
Et Hiiumaa on mereriik, sai jahi Olympic meeskonna Euroopa meistritiitliga kinnitust.
Võistkond Vallu Euroopa meistrivõistluste kuldmedal mölkkys oli vähemalt minu jaoks üllatus, meeldiv üllatus. Mölkky vennasspordialal petankis jätkati Eestis medalitega.
Kui põgusalt aladest üle käia, siis saalihoki maailmameistrivõistlusel kuulusid rahvuskoondisesse Ken Pähn ja Alex Kark. U19 koondises mängib Janori Remmelg.
Korvpalli meistriliigas maandus peale vist kõigis maailmajagudes palli põrgatamist Martin Paasoja. Jalgpalli meistriliigas on Andre Frolov nüüdsest enim mänge mänginud vutimees. Ja mis veel olulisem – ta juhtis hiidlased maavõistlusmängus Saaremaa vastu võidule.
Võrkpalli meistriliigas on hiidlaseid mitu ning Stefan Kaibald lõpetas kevadel Belgia meistrivõistlused neljandana.
Autospordis korraldati taaskord Hiiumaa rahvaralli ning Robin Pruul ja Rein Tikka olid kiiremaid nii kodus kui mitmel teisel etapil. Rattaspordis toimus suisa mitu võistlust, sealhulgas esimest korda olümpiakross.
Ratsutamine on Spordikoolis hoogsalt laienenud. Laskmine ajab järjepidevalt oma asja, mis hoiab harrastajad ligi ja toob tulemusi.
Kergejõustikus osatakse ketast heita – kaugemale kui teised tänases Eestis ning kiiresti joosta – nii et rekordid langevad.
Tõstmine ja rammumeeste alad on esindatud eelkõige kahe mehe kaudu, ent kilod, mida nad kergitavad, panevad mõtlema, et äkki see on võistkonnaala. Kahtled? Proovi palun jõutõmmet 350 kiloga.
Aasta aega on avatud olnud bowlingusaal. Kohalikud oskavad juba keegli- ja bowlingukuulil vahet teha. Nüüd jääb viimastel Mirjam Laanejõe ja Sander Voitka sportkeeglis teenitud medal järgi teha.
Ronimissport on kenasti kanda kinnitanud ning loodetavasti tõi jõuluvana Erki Prannole eelmisel aastal tehtu eest ämblikmehe kostüümi.
Nii vaadates – ja see oli vaid ülevaade, mis minusugusel pühapäevasportlasel esimese hooga silme eest läbi jooksis – on, mille üle uhke olla. 2024 oli spordiaasta mõõtu küll. Aitäh selle eest!
Jooksja Roger Bannister, esimene, kes miili alla nelja minuti läbis, on öelnud: „Sport pole mitte ainult füüsilise võimekuse test, vaid ka vaimse tugevuse ja tahtejõu proovilepanek.“
Alanud aastaks soovingi, et lisaks füüsilisele vormile jaguks meil
vaimset tugevust ning tahtejõudu.
* Tervitus Hiiumaa spordiaasta 2024 galaõhtul.
