Jalgpall

Nii põnevat, pingelist ja tasavägist jalgpallikevadet ei mäletagi. Kindlasti on koroonaperiood siia ka oma pitseri vajutanud.

Inglismaal on kaks Manchesteri klubi eest libisenud - 77 ja 67 punkti -, aga kolmas kuni kaheksas koht 30+ mängu järel kümne punkti sees, 52-62 punkti. Viiendast ehk viimasest Euroopasse mängima viivast kohast alates lausa vaid punktised vahed. Liverpool ja Tottenham viis mängu enne lõppu kuues-seitsmes, Arsenal alles kümnes.

Itaalias on Interi näol võitja - hetkel 79 punkti - olemas. Atalanta viis vooru enne lõppu 68 silma peal, ent Napoli, Juventus ja Milan kohe kannul - võrdselt 66 punktiga.

Saksamaal Bayern ning Leipzig esimene-teine, 71 ja 64 punkti. Ent kolmas koht lahtine, kui Wolfsburg, Frankfurt ja Dortmund vastavalt 57-56-55 punkti peal. Bundesligas erinevalt teistest 18 klubi ehk mängivad 34 mängu, kui mujal 38.

Prantsusmaal Lille, PSG ja Monaco 34 mängu järel üksteisel sabast kinni hoidmas 73-72-71 punktiga.

Hispaanias mängitud 33 mängu ja medalid jagamata. Atleticol 73 punkti, kui Real ja Barcelona 71 peal ning Sevilla 70-ga ka veel suures mängus.

OM

Sattusin eile õhtul nö ajaloorubriigi peale. Möödus 101 aastat päevast, mil Eesti esimest korda oma lipu all olümpiamängudel osales.

Belgias Antwerpenis toimusid 20. aprillist 12. septembrini VII kaasaegsed olümpiamängud, kus Eesti oli esindatud 14 sportlasega, kes võistlesid 3 spordialal.

Sõiduraha kogumiseks korraldati korjandusi ja anti välja loteriipiletid. Sõjaministeeriumist saadi teemoonaks mitu kasti lihakonserve, biskviite ja paar puuda võid. Ehk ajad oli hoopis teised.

Neilt mängudelt võitis Eesti esimese kuldmedali - Alfred Neuland tõstmises. Lisaks teenisid medali Jüri Lossmann maratonis hõbeda ja Alfred Schmidt tõstmises hõbeda.

Teadaolevalt hiidlased nende mängudega seotud ei olnud. Küll olgi kohal aga kaheksa aastat hiljem Amsterdami olümpiamängudel, kus Suursadamas sündinud William von Wirén kuulus pronksmedali koju toonud purjetamistiimi. Kalev Kask kirjutas sellest Hiiu Lehes.

Vaktsineerimine

Reedel sain teise kaitsesüsti.

AZ vaktsiin, millest palju juttu olnud. Teisalt on Euroopa Ravimiamet selle heaks kiitnud, vastunäidustused ravimite ning vaktsiinide üsna loomulik osa, sh teistel koroonavaktsiinidel. Ehk igal juhul mõistlik vaktsineerida ja märkimisväärselt nakatumise riski vähendada. Hiiumaal tänaseks iga kolmas vaktsineeritud, sealhulgas neli viiest inimesest 70+ vanuserühmas.

Esimese süstiga oli korraks nadi olla. Mõnetunnise uinaku järel justkui rohkem nähte ei kaasnenud. Seekord kimbutas väike vastik palavik mõne päeva. Samas pigem väike ja kiiresti mööduv teema üldeesmärgi kõrval.

Vahefiniš

Tänase seisuga on kohalike omavalitsuste volikogude valimisteni 17. oktoobril täpselt kuus kuud.

Sama pikk periood on möödunud hetkest, mil asusin Hiiumaa vallavanema ülesandeid täitma. Alljärgnevalt vaatan sellele ajale tagasi ning avan mõtteid ka ees ootava suhtes.

Aastal 2018, kui koolmeistrist oli vallaametnik saanud, toimetasin esimesed paar kuud kui siil udus. Teisalt oli just äsja sündinud Hiiumaa vald ehk õppimist ja avastamist teistelgi.

Oktoobris 2020 sisse elamiseks aega ei olnud. Vallavanema asendaja vahetumine ja nn rebasekriis tähendasid vajadust teha tööd organisatsioonis sees. Samaaegselt ootasid olulised väljakutsed vallas laiemalt.

Esimene suur proovikivi oli eelarvestrateegia koostamine ja volikogule esitamine. Olulisemad täiendused võrreldes seni kehtinud strateegiaga olid Kärdla kultuurikeskuse, Hellamaa sotsiaalküla ja Tohvri hooldekodu dementsete osakonna lisamine valla lähiaastate tegevuskavasse. Väga oluline, et nii tähtis alusdokument sai volikogus ainsagi vastuhääleta kinnitatud.

Oktoobrist alates oli töölaual laevaliikluse teema – taotlesime tihedamat graafikut nii Sõru-Triigi kui Heltermaa-Rohuküla liinil.

Saaremaa suunal saigi suvegraafik tihedam, talvist vajadust – et iga päev väljuks nii hommikul kui õhtul mõlemast sadamast laev – peame jätkuvalt majandusministeeriumile ja Transpordiametile selgitama.

Mandri suunal on märksõnadeks hilissuvi ja varasügis, kuhu lisandub kümnendiku võrra enam reise. Vajadus selleks on 2020. aasta põhjal ilmne.

Usutavasti on suvepuhkuste raskuskese ka sel aastal Eesti-sisesel reisimisel, mis Hiiumaa jaoks tähendab rohkelt külastajaid.

Sügise hakul külastasime pealinnas Ampler rattatehast ning Tartu linna, kus on toimiv rattarendivõrgustik. See oli toeks Hiiumaal sarnase idee juurutamiseks. Tänaseks teame, et MATA projektimeetmest saab Hiiumaa 120 000 eurot elektrirattaringluse käivitamiseks.

Sellega paralleelselt tuleb saare kergliiklusteede võrgustikku täiendada. Kärdla-Paluküla terviserada on ilmne tõestus, et kui luua soodsad tingimused liikumiseks, siis inimesed ka liiguvad.

Hea on tõdeda, et sellestsamast MATA meetmest saab Hiiumaa vald 210 000 eurot Kõrgesaare kergliiklustee ehitamiseks.

See on selge lisandväärtus piirkonna elukeskkonda. Täienduseks katlasüsteemide uuendamisele, koolimaja renoveerimisele ja lasteaia õueala uuendamisele, mis suvel kavas.

On neid, kes – eriti sotsiaalmeedias – avaldavad arvamust, et igas osavallas/piirkonnas peaks oma Tuuletorn olema. Et siis oleks hästi.

Ei saa selle mõtteviisiga nõustuda. Suurinvesteeringud on kindlasti olulised nii külastuskeskkonna kui saareelanike vajadusi silmas pidades. Aga esmajoones tuleb korrastada ja/või luua toimiv elukeskkond. See loob pinnase järgmisteks arendusteks.

Nii ei ole eelarvesse vaadates ka näiteks Paladele või Emmastesse kavas „Tuuletorni“ ehitada. Küll aga Palade spordihall renoveerida ja Emmaste kooli ventilatsioonisüsteem rajada.

Tähelepanu kipuvad saama ikka kõige suuremad, ent igapäevaelu koosneb väiksematest detailidest, mis terviku moodustavad.

Minu jaoks on väga oluline – ja mis salata, see on ka sotsiaaldemokraatlik –, et 2021. aasta eelarves kahekordistasime kodud tuleohutuks ning puuetega inimeste kodude kohandamise toetusmeetmete mahud. Need asjad kipuvad nö suurde eelarvesse ära kaduma, aga mõjutavad otseselt kellegi konkreetse inimese igapäevaelu ja selle kvaliteeti.

Samamoodi hajaasustuse programm, mille mahtu eelarves kolmandiku võrra kasvatasime. Samavõrra rohkem taotluseid saame nüüd rahuldada. Kaugelt üle saja taotluse näitab, et see on tarvilik meede.

Selle täienduseks rakendub sel aastal Hiiumaa vallas erateede remonditoetus, millega saame aidata parandada inimeste kojusõidu tingimusi.

Pooleaastasele perioodile tagasi vaadates on oluline märksõna ka keskkond. Detsembris kehtestas volikogu Hiiumaa jäätmekava, märtsis Hiiumaa energia- ja kliimakava 2030. Mõlemad alusdokumendid seavad sihid, kuhu vallana liigume. Ühtlasi kinnitavad, et keskkonnateadlikkus ja -hoid on meie jaoks olulised.

Seda märgatakse ka kaugemalt. Nii valiti Hiiumaa maailma 100 jätkusuutliku rohepiirkonna sekka ehk oleme keskkonnasõbralik külastuskoht, mis kindlasti ergutab turismi. Ja mis märkimist vajab – aitab siia suunata teadlikku ja loodusest hoolivat turisti.

Võib-olla väike samm, aga kindlasti märgiline otsus keskkonna seisukohalt oli aastavahetuse ilutulestikust loobumine, asendades selle valgusetendusega.

Jätsin targu mainimata suuremad investeeringud ja koroonakriisiga seonduva, mis küll igapäevaselt töölaual, aga millest niikuinii enam juttu. Niisamuti tuli leheruumi ja – lugeja huvides teha valikuid, mida kajastada.

Saan tõdeda, et möödunud kuud on olnud ühteaegu põnevad, tegusad ja õpetlikud. Olen tänulik nö tugigrupile, kes olnud toeks, kaasa mõelnud, tagasisidestanud. See ning teadmine, et Hiiumaal on ohtralt toimekaid inimesi ja ühinguid, et saareelanike arv kasvab, et majanduslikult seisame kindlatel jalgadel, annab jõudu ja indu edasi tegutseda.

Nagu sissejuhatuses viitasin, on tänaseks selles rollis pool teed käidud, pool teed minna. Võtan endale aega ka analüüsiks ja tean, et kindlasti saanuks tõhusamalt toimetada. Samas ehk ei ole asju ka päris vussi keeranud.

Kui hiidlased seda valimiskasti juures valikuid tehes võimaldavad, olen valmis järgmised aastad valla arengute heaks oma oskuseid ja energiat rakendama.

Ilmus 16.04 Hiiu Lehes

Mets

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on avalikustanud, et soovib teostada Kaleste, Puski ja Tahkuna külas ning Kärdla linna lähiümbruses metsamajandamist aladel, mis on raieküpseks kasvanud. Metsa majandamist hakatakse teostama koostamisel oleva metsatööde kava alusel.

Kaleste küla ümbruses asub RMK hallatavat metsamaad 99,4 ha, millest 45,7% on majandatavad metsad.

Kärdla linna lähiümbruses asub RMK hallatavat metsamaad 309,0 ha, millest 64,4% on majandatavad metsad.

Puski õigeusu kiriku ümbruses asub RMK hallatavat metsamaad 35,4 ha, millest 94% on majandatavad metsad.

Tahkuna külas etteantud piirkonnas asub RMK hallatavat metsamaad 61,6 ha, millest pea 100% on majandatavad metsad.

RMK-l tuleb metsa majandamisel arvestada kaht kohati vastandlikku avalikku huvi. Ühelt poolt on vaja uuendada ja hooldada metsa, hoida metsaga seotud töökohti ning teenida riigile tulu. Teisalt on kohalike elanike huvi säilitada nende senine elukeskkond võimalikult puutumatuna.

Tunnustan RMK-d, et on tekkinud hea tava kõrgendatud avaliku huviga (KAH) aladel kogukonna arvamust küsida. Niisamuti uut Hiiumaa metsaülemat, kes on olnud avatud suhtleja ning lühikese tööperioodi jooksul korduvalt ka vallavalitsusega infot vahetanud.

Samamoodi teeb rõõmu, et Hiiumaal on tegusad kogukonnad, ühingud ja külaseltsid, kes suutelised kiiresti koonduma ja võimelised sisuliselt kaasa rääkima. Käesoleva nädala kolmapäev oli tähtaeg, mil eespool toodud nelja ala osas ettepanekud esitada. Nagu aru saan, siis märkimisväärne hulk inimesi tegi seda.

Niisamuti saatis oma mõtted teele vallavalitsus. Alljärgnevalt lühidalt (pikemalt leitavad dokumendiregistris) neist.

Hiiumaa valla uue üldplaneeringu koostamisel kaalutakse KAH aladel lubada pigem valik- ja turberaiet. Rakendada püsimetsandust, et piirkondades säiliks pidevalt erinevas vanuses puudega puistud, millele võib sagedase vähese harvendamise tulemusena tekkida parkmetsa ilme. 

Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks majandada eri vanuses metsaalasid sarnase võttega. Võiks vältida ühevanuseliste puistute tekkimise võimalust ning korraga lagedaks raiumise vajadust KAH aladel. Pigem kavandada raietöid sagedamini ja ühtlaselt kogu alal.

Palusime teostada raietöid parkmetsa põhimõttel ehk viisil, mille tagajärjel ei tekiks suuri lagedaid alasid. Parkmets tähendab valla mõistes, et raietööde käigus ei raiuta rohkem kui 50% hetkel kasvavatest puudest.

Maakonnaplaneeringus on puhkealade kohta muuhulgas välja toodud, et juhul kui puhkemajandus konkureerib metsamajandusega, tuleb arvestada metsade majandamisel puhkeala kasutamise vajadustega.

Vallavalitsus peab oluliseks Hiiumaa elaniku ja külastaja jaoks kvaliteetse elukeskkonna loomist ja säilitamist. Elukeskkonna kvaliteedi üheks kriteeriumiks on ümbritseva looduse vaated, puhtus, heakord jne. Vallavalitsus ei oma kompetentsi hinnata raiete plaane looduskaitse või metsamajanduslikust aspektist. Keskendusime KAH alade plaanide hindamisele elaniku ja elukeskkonna aspektist.

Hiidlane hindab oma looduslikku elukeskkonda. Inimeste hinnang looduskeskkonnale kujuneb oluliselt just isiklikest kokkupuudetest ümbritseva looduskeskkonnaga, seega mõjutavad tunnetust raied tema elamise vahetus läheduses, tema igapäevastel jalutus- ja puhkealadel ja tema igapäevaste liikumisteede naabruses.

* Soovitan lugeda või kuulata ka Levila "Metsaülemate kadunud maailma"

Kaugtöö

Koroonapiirangute kestuse tõttu on hakatud rääkima ekraani- ja veebiväsimusest, kohati igatsetakse võimalust füüsilisel kujul kohtudes koosolekuid läbi viia.

Pean tunnistama, et veebikoosolekutel on omad selged plussid, mistõttu sooviksin neid ka tavaolukorra naastes kasutada. Üks on aja kokkuhoid, st inimesed ei pea ühte punkti kokku sõitma. Hiiumaa näitel võiks see osadele tähendada 2x30 minutit sõiduaega. Ajaressurss on peamine, aga sellega vähendame ka CO2 jälge. Ent veebikoosolekutel on positiivne mõju ka tervisele, kuna hoopis lihtsam on koosoleku ajal kas liigutada, püsti tõusta/seista. Või hoopiski osaleda koosolekul, ühendades see jalutuskäiguga, kuna kõrvaklapid ja ekraani saad ka metsarajale kaasa võtta.

Tulumaks

 

*Esialgsed, kassapõhise raamatupidamissüsteemi andmed.

Nädalavahetus

Teinekord võib kolmepäevane nädalavahetus täitsa puhkusena mõjuda. Eriti kui koroona tõttu on võimalike tegevuste loetelu piiratud. Samas ilm soosib, et saad ka koduaias toimetada. Ning õnnestub nii sättida, et unetunde saab samuti piisavalt.