laupäev, 27. veebruar 2010

Tanki tahad?

Postimees kirjutab: "Venemaalt Uuralite lähistelt metsast leiti justkui hüljatuna sadakond tanki T-80, armee esindaja kinnitusel pole selles midagi imelikku. Nende olemasolu tuli avalikuks pärast seda, kui kohalik uudisteportaal riputas üles video, kus näidati paksu lume alla mattunud soomusmasinaid, mida ei valvanud mitte keegi."

Nii. Seda saab mitut moodi lahti seletada. Kas Vene armeel on raskerelvastust liiga palju, et vanem tehnika visatakse lihtsalt minema? Nö kingitus kohalikele inimestele, kes selle vanarauaks müüa saavad. Või on Vene armee tehnika nii kehva, et mitte keegi ei taha seda? Käidi väeosast eemal õppustel, masu aeg- kütust vähe, tankid jäeti järgmiste õppusteni metsa alla, kuna keegi neid niikuinii ära ei varasta.

reede, 26. veebruar 2010

Jälle kuu möödas

Selle nädalavahetusega saab ka veebruarikuu läbi. Aeg lendab. Samas on kuidagi kurb mööduvale kuule tagasi vaadata. Polegi nagu midagi asjalikku eriti ette näidata...

Minu blogi sai 3 aastat vanaks. Varsti koidab juba kooliaeg.
EV tähistas 92. sünnipäeva. Vennaraas osales Vabaduse väljakul toimunud paraadil. Ise jälgisin üritust kodus. Päeval käisin tädi sünnipäeval. Õhtul Presidendi vastuvõtt. Mhh, millal mulle küll kutse tuleb :) Mulle Ilvese kõne meeldis. Kätlemist ja muud jälgisin vaid poole silmaga.
Nn sõbrapäeva (mis mulle põhimõtteliselt vastumeelne on, kuna ei näe sel mingit mõtet peale kapitalistliku ühiskonna poolt peale surutud tarbimise-kulutamise vajaduse) veetsin sõpradega metsas. Suht ilus ilm oli ka.
Eelmisel nv tahtsin Lelle Veebruarialternatiivile minna, aga jah... Tõusis tuul ja loopis lund, langes vesi ja seisis praam. Nii et ei saanud Hiiumaalt minema.
Loomulikult olen meeletult lund rookinud. Mõni päev olen niisama lisaks hooviteedele ka tee maanteeni sisse lükanud, kuigi tean, et valla traktor tuleks ja ajaks selle ise ka lahti. Vaatamata ootamatult ägedale talvele ja masule on vald oma teehooldustöödega väga hästi toime tulnud.
Eks mõned peod ja "olengud" on ka kuusse ikka mahtunud :D
Niisamuti olen oma edasisi plaane paika pannud. Kahjuks täielikku selgust ikka pole.
Ja OM-dest ei saa ka mööda minna. Näiteks üleeile olin öö läbi üleval, kuna peeti jäähoki veerandfinaalid.
Paar head raamatut olen ka suutnud läbi lugeda.
Aga tegelikult, eks see ongi aasta kõige lühem kuu. Küll märtsis ja edaspidi jõuan midagi tarka ka rohkem teha :P

kolmapäev, 17. veebruar 2010

Midagi positiivset

Kiku sa oled võrratu!

Olla 2 aastat spordist eemal. Minna täielikult alt kodusel MK etapil. Taluda pessimistide ja kiibitsejate virinat. Võidelda end läbi raskete treeningute tagasi maailma tippu. Võita olümpiahõbe!

Teisipäevaõhtuste andmete kohaselt elas Kiku sõidule kaasa 325000 televaatajat. Ütle veel, et OM ja suusatamine ei lähe eestlastele korda. Loodetavasti jätkub neist positiivsetest emotsioonidest kauaks.

Nüüd võib tagantjärele vaadates öelda, et rohkem medaleid ei tulnud. Suusavahetusega sõidus ei klappinud suusku ja enesetunne polnud hea. 30 km hea tulemus jäi suusavahetuse ja kehva suusa taha. Ent siiski. Tubli oled, Kristina!

teisipäev, 16. veebruar 2010

neljapäev, 11. veebruar 2010

Mõttekoht

Ülikooli ajal ei olnud väga harvad sõprade-tuttavate küsimused: "Miks sa õpetajaks saada tahad? Palk on niru ja närvid süüakse ära." Aga mida semester edasi, seda enam tundus, et just see on amet, mis mulle sobib. Raha ei ole ma ka kunagi üle tähtsustanud.

Ent nüüd on küll kõhklus, et kas tasus pedagoogikat õppida. Ajateenistuse ajal otsustasin, et tulen tagasi Hiiumaale. Olin üsna kindel, et saan siin koolipapana tööle asuda. Ent võta näpust. Praegu paistab, et kõik sobivad kohad on täidetud... Jah, masu aeg, inimesed tulevad kooli tagasi. Parem väike palk ja raske töö kui mitte midagi. Ega mandrilgi olukord suurt helgem pole. Ülikooli ajal oli kõik lihtne. Noori õpetajaid (eriti meesterahvaid) oleks avasüli, kallistustega vastu võetud.

Nüüd ongi variante mitu. Kas minna mandrile? Seega tuleb vastu võtta otsus Hiiumaalt lahkuda. Ega seal midagi drastilist ei oleks- 6 aastat olin niikuinii mandril (kool+ajateenistus). Võin vabalt ka mujal elada. Aga kui minna, siis juba jäädavalt või pikaks ajaks, sest edasi-tagasi pendeldamine ei vii kuhugi... Teine variant on minna nt aastaks välismaale. Olen juba maad kuulanud, variant oleks olemas. Kolmas võimalus on siinsamas midagi muud teha. Alustada ettevõtlusega näiteks. Viimane variant oleks minu sõnadega kõige rohkem kooskõlas. Olen ju arvamust avaldanud, et ei tohiks nii kergekäeliselt alla anda ja kodust (maakohast) lahkuda. Ettevõtlikkust on vaja, küll siis saab igal pool hakkama. Olen üritanud Hiiumaal aktiivne olla. Nüüd lihtsalt lahkuda? Teisest küljest jälle- tööd on vaja teha ja kui seda siin ei ole võimalik teha... Jah. Mõttekoht.

Samas ülioptimistliku ja alati positiivselt meelestatud inimesena usun, et see on hetkeline tagasilöök, küll kõik laabub. Loodetavasti... :)

pühapäev, 7. veebruar 2010

EM-alagrupp

2012. aasta jalgpalli EM-i alagrupid loositi täna. Eesti kuulub C-alagruppi, koos Itaalia, Serbia, Põhja-Iirimaa, Sloveenia ja Fääri Saartega.

Pole halb, aga rõõmust kilkama ka ei pane. Itaalia on valitsev maailmameister. Samas on nendega võimalik mängida. Kuigi oleme ausad, võitu on raske loota. Viik kodus oleks meeldiv üllatus. Miks mitte? Serbia peaks tugevuselt teine olema alagrupis. Prognoosin, et saame 2 kaotust. Ei sobi meile balkani riikide vutistiil. Pole midagi parata. Samas P-Iirimaa peaks olema mängitav vastane. Seni oleme neile kaotanud kaks korda 0:1. Usun, et hästi mängides saaks neilt võidu kätte. Sloveenia oli neljandast tugevusgrupist kõige tugevam vastane. Nad jõudsid suvel toimuvale MM finaalturniirile, nagu ka Itaalia ja Serbia. Kahtlane vastane. Viigipunkt peaks samas täiesti reaalne olema. Fääri Saarte käest tuleb 6 kohustuslikku punkti võtta. Nemad ei tohiks meile ohtu kujutada. Hetkel prognoosin siis Eesti saldoks umbes 11 punkti. Põhiline, et me edestaks vähemalt kahte riiki, et tõusta kõrgemale tugevusgruppi. Aga paratamatu optimistina loodan siiski enamat :)

laupäev, 6. veebruar 2010

Õige sünnipäevakink

Tänane Postimees kirjutab, et kui te ei oska enam midagi kinkida inimesele, kellel kõik juba olemas on, siis pakub mittetulundusühing Mondo võimalust teha eetiline kingitus. S.t et selle asemel, et osta mõni mõttetu tarbeese, võite MTÜ Mondo kaudu osta Aafrika perele vajalikku kraami või maksta lapse kooliskäimise eest.
Eetiline kingitus tähendab seda, et annetatud raha eest ostetakse Põhja-Ghanas Kongo küla naistele neile vajalikke asju või loomi, kuid samas saab raha annetaja kaardi, kus ongi kirjas, et näiteks Eestis elavale sünnipäevalapsele kingitud kits kepsleb ringi hoopis Lääne-Aafrikas Ghanas.
Sääraseid kingitusi on oma lähedastele, sõpradele või tuttavatele teinud juba üle 200 eestlase, kõige rohkem on Ghana naistele kingitud kanu, kitsi, tööriistu ja seemneid.

Kingid ja hinnad (Allikas: www.muudamaailma.ee):
  • Kana 65 krooni
  • Tööriistad ja seemned, söepliit või esmaabipaketid peredele 100 krooni
  • Raamatud koolidele 150 krooni
  • Spordivarustus koolidele või mänguasjad lasteaiale 200 krooni
  • Kits või siga 300 krooni
  • Korvipunumise või seebitegemise koolitus 400 krooni
  • Arvutikursused 500 krooni
  • Käru 1300 krooni
  • Ader 1600 krooni
  • Eesel 2000 krooni
  • Härg 3000 krooni
Vot sellise sünnipäevakingi üle oleksin isegi õnnelik.

neljapäev, 4. veebruar 2010

Eri arusaamad

Eile helistati mulle. Uuriti, et kas olen ikka tulemas. Mõtlesin, et mida, kuhu? "Kas vallast pole sulle helistatud?" "Mmm, ei."
Peale lõunat helistati. Pakuti variant minna 3ks päevaks Saaremaale. Kohtuma-tutvuma sealsete noorsootöötajate ning noortekeskustega. Et ööbimine ja söök on orgunnitud. Iseenesest hea pakkumine. Aga väljasõit pidanuks täna 0800 olema. Minu meelest võiks ikka vähekene pikemalt inimesi säärastest asjadest informeerida. Tore, et minu peale mõeldi, aga kas olnuks nii raske sellest mulle nt reedel rääkida?