Täna on kurb päev, vähemalt kristlaste jaoks. Löödi ju Jeesus Kristus risti.... Uudiseid vaadates hakkas mul üsna kõhe- järjekordsed filipiinlased lasid end risti lüüa. Neil on see juba traditsiooniks kujunenud. Et asjasse ikka korralikult sisse elada, tassisid nad oma risti pikalt seljas. Said vere liikuma kehas ja kui paralleel tuua tuntud väljendiga: nagu nuga läbi sooja või, siis ehk läks neil protseduur libedamalt. Tegelikult ei saa ma neist mitte üldse aru. Piibel (mida nemad kui tõelised usklid võiksid peast isegi teada) nõuab ju vaid Jumalale meelepäraselt elamist, 10 käsu järgimist, aga kusagil ei ole ju kirjas, et aseta end Jeesuse kohale ja lase risti lüüa!? Millegipärast ei usu ma, et see neile taevaväravad avaks...
Ristiusueelsel ajal olid hoopis toredamad kombed. Umbes siis olid kevadpühad, mis hiljem on lihavõttepühadega segunenud. Näiteks: mõnes piirkonnas käivad lapsed esimese lihavõttepüha hommikul perest peresse, sõnadega «Kristus on üles tõusnud» suudeldakse vastastikku(!!!).
Olin täna ise ka kevadine. Kui mõne aja eest viisime sügisest kogunenud taara poodi, siis tundus, et küll on seda ikka palju. Aga samas pole transporditeenus meie taarahoidla-rõdu- ja poe vahel talveperioodil töötanud... Täna suurpuhastust tehes sain aru, et hoopis tolmu oli liiga palju. Ka selle välja transportimine oli talves suikunud. Pika võitluse tagajärjel sain toa siiski sellest vabaks. Nüüd tulgu või kevad!