Volikogu

Kolm mõtet novembrikuiselt vallavolikogu istungilt.

1. Kui jätta kõrvale eriarvamused päevakorra kinnitamisel, siis tegelikult oli üsna üksmeelne ja konstruktiivne õhkkond. Kodusaare fraktsiooni juht Tarmo Mänd avaldas rahulolu, et nende muudatusettepanekuid on sisuliselt arutatud, opositsioonist ei ole üle sõidetud. Nii sai eelarvestrateegiasse sisse viidud näiteks Kärdla Kultuurikeskuse uue hoone ehitus ja Hellamaa Perekeskuse arendamine.

On oluline, et vaatamata erinevatele arusaamadele millal ja mida teha ehk kuidas saart arendada, suudetakse mõistlikult dialoogi pidada ning üheskoos võimalikult konsensuslikud lahendused leida.

Samamoodi on oluline, et kui siin saarel arvamused vahel ka risti lähevad, siis saart esindades lüüakse seljad kokku. Siinkohal tahan mina tänada opositsiooni, kelle erakonnad riigi tasandil koalitsiooni kuuluvad ning kes võimendavad saarelt välja minevaid sõnumeid ja soove. Ehk kuigi saarel oleme justkui teine teises tiimis, siis kaugemale vaadates tegutseme ühe eesmärgi - Hiiumaa - nimel.

2. Munitsipaalüürielamu. Volikogu toetas Kõrgessaares Sadama tee ääres oleva maja ostmist. Järgmine samm on Kredexist toetuse taotlemine, et sinna mõniteist (täpne arv sõltub lõplikust arhitektuurilahendusest) üürikorterit rajada. Meeldiv on tõdeda, et inimeste soov saarele (tagasi) tulla on jätkuvalt tugev. Selleks, et see lihtsam oleks, peab ka avalik sektor panustama. Munitsipaalüürielamud on selleks hea väljund. Usume, et see annab piirkonnale laiemalt positiivse tõuke - loodetavasti see maja pole ainus, mis korda tehakse ning mille arvelt elamufond kasvab.

3. PKT lisaraha. Ootamatult tekkinud raha puhul on alati oht, et tekivad teravad eriarvamused. Saime üpris üksmeelselt hakkama. Pool rahast kajastub Käina osavalla ridadel (arvestades, et lisaraha tuli Tuuletorni projekti tõttu), millest suurem osa kulub Elamuskeskuse lõpuni ehitamiseks. Muuhulgas saab keldrikorrusel olema bowlingusaal.

Teine pool kajastub üldvalitsuse all.

Oluline märksõna on hajaasustusprogramm. Järgmisel aastal saame saarel kolmandiku võrra enam projekte ellu viia. Arvestades, et hajaasustusprogramm on Eesti tõhusamaid regionaalpoliitilisi meetmeid, siis ei saa seda kuidagi alahinnata.

Osa sellest jääb erinevate arendusprojektide jaoks. Ja kolmas osa Tohvri Hooldekodu järgmise etapi tarvis. Kui kaardil on A-ga märgitud täna töös olev 15 kliendikohaga juurdeehitus (tõsi, mitte üks-ühele), siis B-ga on tähistatud osa, mida tuleval aastal projekteerima hakkame. Dementsuse diagnoosiga klientidele mõeldud uusehitis. Unistus, mille istutas asutuse eelmine juhataja Elge Härma ning mille tänane juhataja Pirje Lehtmaa suureks saab kasvatada.

Oluline mitmes mõttes. Hooldekodus on pidevalt järjekord ja see tulevikku vaadates tõenäoliselt ei muutu. Juurdeehituse kaudu lisandub piirkonda töökohti. Asutuse majanduslik toimetulek muutub kindlamaks. Hooldekodu tingimused klientide jaoks paranevad seeläbi märkimisväärselt.