Vabadussõda väärib mälestamist

Eesti Vabadussõda algas 28. novembril 1918, kui Punaarmee Narva linna juures rünnakule asus. Eesti rahvaväge alles loodi ning rindele suudeti saata vähe mehi. Toeks olid kaitseliitlased ja vabatahtlikud, kellest omakorda paljud alles koolipoisid.

Aasta hiljem oli Eesti sõjaväe toidul umbes 100 000 inimest. Eelkõige tugev võitlustahe ning soov omariiklust kaitsta viis meie jaoks võidukate lahinguteni ja sõda päädis Tartu rahu sõlmimisega 2. veebruaril 1920.

Vabadussõda on Eesti Vabariigi nurgakivi. Vabadussõjas tegime selgeks, et Eesti Vabariik on iseseisev riik. Siin elab rahvas, kes soovib ise omal maal oma elu korraldada ning väärib seda võimalust.

Selle sündmuse olulisus tõstatus kiiresti. Vabadussõja mälestusmärkide rajamisele pandi alus juba novembris 1920 ning järgmiste aastatega püstitati pea 200 mälestusmärki.

Kakskümmend aastat hiljem alanud okupatsiooniperioodil lõhuti neist suurem enamus. Iseseisvuse taastamise järel ning kohati ka juba 80ndate lõpus asuti neid taastama.

Kuigi Vabadussõda Hiiumaad otseselt ei puudutanud, andsid oma panuse Eesti riigi kaitsmisel ka hiidlased. Teadaolevalt mobiliseeriti esimesed hiidlased juba 5.-6. detsembril 1918 ehk kohe Vabadussõja alguses.

Hiiumaa Muinsuskaitse Selts on teinud tänuväärset tööd ja kogunud andmeid Vabadussõjas osalenud hiidlaste kohta. Selles nimekirjas on üle tuhande hiidlase nimi.

Täna on Hiiumaa ainus maakond, kus Vabadussõja mälestusmärk puudub.

Aastal 2015, mil siin viidi läbi Võidupüha paraad, osutus see probleemiks, kuna polnud õiget kohta, kuhu mälestuspärg asetada. Sellest tingituna võtsid hiidlased initsiatiivi ning seadsid eesmärgiks puudus likvideerida.

Hiiu maavanem Riho Rahuoja korraldusega 2. veebruaril 2016 moodustati 18-liikmeline Vabadussõja mälestusmärgi komisjon. Juunis 2016 valiti mälestusmärgi asukohaks Pühalepa kiriku esine ala, kuna see on hästi ligipääsetav, avar ja ajalooliselt väärikas koht.

Septembris 2017 kuulutas Hiiumaa Muinsuskaitse Selts koos Hiiu Maavalitsuse ning Hiiumaa valdadega välja ideekonkursi „Vabadussõja mälestusmärk Hiiumaal“.

Tähtajaks, 19. jaanuariks 2018, esitati 15 võistlustööd. Žürii üksmeelsel otsusel anti peapreemia võistlustööle „Ohverdus“, mille autoriks Sander Paljak.

Tänaseks on valminud mälestusmärgi projekt ja väljastatud on ka ehitusluba. Hiidlased, sealhulgas rohkelt eraisikuid, kes Muinsuskaitse seltsile annetuse teinud, on andnud panuse, et ehitus alata võiks.

31. augustil saatis Dan Lukas Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi nimel Kultuuriministeeriumile taotluse, et ka riik toetaks mälestusmärgi rajamist Hiiumaale.

Eelmisel nädalal otsustas Eesti Vabariigi Valitsus eraldada Viljandi linnavalitsusele 500 000 eurot Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamiseks Viljandi linnas. Tunnustan seda otsust. Ja olen nõus kultuuriminister Tõnis Lukasega – kultuurilooliselt on väga oluline, et igas maakonnas oleks Vabadussõja monument.

Loodan, et valitsus leiab soovi ja võimaluse Vabadussõja mälestusmärgi ehitamisele Hiiumaale õla alla panna.

Vabadussõda väärib mälestamist.

Ilmus 23.10.2020 Hiiu Lehes.