pühapäev, 31. detsember 2017

2017

Aasta viimane päev võttis 2017. aasta vahvasti kokku.
Käisime Pärnumaal kanuudega sõitmas. Nii nagu 365-le päevale tagasi vaadates saab tõdeda, nii oli ka vee peal. Kord olid puud takistusena põiki ees ja tuli kas alt läbi pugeda või üle ronida. Ühel hetkel oli vool kiire ja sõiduk vuhises mööda vulisevat vett, siis jällegi oli vesi tasane ja liikumine rahulik liuglemine. Suurima üllatuse pakkusid koprad, kelle ehitustööna võimas tamm valmis.
Ent vaatamata kõigele oli sõit lõbus ja elamusterohke. Päev tuulevaikne ja veidi peale üheksat tõusis taevasse erkpunane/oranž päike, mis väljas askeldajaid paitas. Ükski takistus - isegi kui see esmapilgul teisiti näis - ei olnud ületamatu.
Nii oli ka aastaga 2017, mille kaane võin rahuliku südamega sulgeda.

neljapäev, 28. detsember 2017

Osavallakogu

Emmaste osavallakogu koosolek. 27.12.17

Osavallakogu esimehe valimine.
Katrin Visnapuu 5 häält, Tiit Paulus 1 hääl.

Osavallakogu aseesimehe valimine.
Anne-Mall Reinu 6 häält.

Osavallavanema kandidaadile kooskõlastuse andmine.
5 poolt, 1 vastu.

kolmapäev, 27. detsember 2017

Pühad

Ma ei ole suur jõulupühade sõber. Mul on oma teatud ootused neile pühadele ja tänapäevane norm väga ei vasta sellele. Tõsi, nii nagu paljude muude teemadega, on ka siin alternatiivseid arenguid. Ehk et kogu maailm ei torma üheskoos "ikka rohkem ja suuremaid/kallimaid kingitusi" hulluse poole.
Aga täna saan neile pühadele, mis kristliku kalendri järgi küll veel läbi ei ole, positiivselt tagasi vaadata.
Olid rahulikud ja mõnusad päevad. Lähtusid mõtteviisist et kõige paremad kingitused on need, mida sa silmaga ei näe ja käega katsuda ei saa.
Sekka mahtus ka käegakatsutavaid asju. Aga nii, et sellesse saab vaid rõõmsalt suhtuda. Näiteks kui 24nda õhtul küla vahel jalutasime, siis peatus meie juures auto ja andis üle miniatuurse kuusepuu. Päris kuusepuu. Kuusest voolitud. Väga vahva üllatus.
Samal õhtul jõudsime ka kirikus käia. Päris jõuluõhtul ei olnud ma seda aastaid teinud. Ja inimesi oli palju. Tegelikult on üldse Hiiumaal hetkel inimesi palju.
Silkamas jõudsin ka käia. Ehk et 25ndal tegin tosin kilomeetrit jooksusammul. Ning kohe lähen teen teise ringi.
Pealelõunal ootab ees koosolek ning homme tantsurühma jõuluüritus. Ülikooli asjadega on ka üpris kenasti kulgenud. Seega võib aastale joone alla tõmmata küll.

neljapäev, 21. detsember 2017

Volikogu

Hiiumaa Vallavolikogu kuues istung

1.    Infotund
Vahepealse perioodi märksõna eelarve, et järgmise nädala lõpus see volikogule üle anda. SA Kärdla Sadama nõukogu ei nõustunud tagasimakse nõudega, see vastus edastatakse EASile.

2.    Toimetulekutoetuse määramisel eluruumi eluasemekulude piirmäärade kehtestamine - II lugemine
Kõik poolt

3.    Hiiumaa valla ametiasutuste palgajuhend – II lugemine
Kõik poolt

4.    Hiiumaa valla finantsjuhtimise kord – I lugemine
Suunata teisele lugemisele

5.    Matusetoetuse määramise ja maksmise kord
Tiit Paulus tegi ettepaneku katkestada esimene lugemine ja viia teisele lugemisele
8 poolt, 12 vastu
Võtta eelnõu vastu koos tehtud muudatusettepanekuga
Kõik poolt

6.    Hiiumaa vallale ülesannete võtmine
Inge Talts tegi ettepaneku lükata eelnõu tagasi
5 poolt, 12 vastu, 3 erapooletud
Võtta eelnõu vastu
18 poolt, 2 vastu

7.    Osavallakogu koosseisu kinnitamine
Kärdla osavallakogu teise volikogu liikme selgitamiseks tõmmati liisku Aivari ja Inge vahel. Liisk langes Inge Taltsi kasuks.
Kõik poolt

8.    Eesti Linnade (ja Valdade) Liidu liikmeks astumine
Nimetatud konsensuslikult, hääletamata. Üldkoosoleku liikmed Reili Rand, asendaja Monika Pihlak ja Aivar Viidik, asendaja Riho Rahuoja. Volikogus Aivar ja Reili
9.    Esindajate nimetamine Hiiumaa valla nõukogudesse
Hiiu valla raamatukogu - Aivar Viidik
Hiiumaa noorsootöökeskus - Liisi Mäeumbaed
Emmaste raamatukogu - Hergo Tasuja, Tiit Paulus, Jüri Preobraženski
17 poolt, 3 erapooletud

10.    Hiiumaa Vallavolikogu töökord – II lugemine
Katkestada lugemine, jätkata järgmisel istungil
Kõik poolt

11.    Alatiste komisjonide moodustamine
Kõik poolt

12.    Alatiste komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine
Enim hääli kogunu esimeheks, teine aseesimeheks
eelarve- ja majanduskomisjon - Omar Jõpiselg 12, Tarmo Mänd 9 häält
kultuuri- ja turismikomisjon  - Toomas Kokovkin 13, Artur Valk 8 häält
haridus-, spordi- ja noorsootöö komisjon  - Hannes Maasel 13, Antti Leigri 8 häält
sotsiaal- ja tervishoiukomisjon - Liisi Mäeumbaed 12, Toomas Remmelkoor 9 häält
keskkonna- ja ehituskomisjon - Kristjan Ojasoo 12, Tiit Paulus 9 häält

Kui volikogu istungi algus oli paljulubav, siis töökorra arutelu kippus ootuspäraselt venima. Lõpuks, umbes siis, kui kolm tundi juba täis tiksunud või kohe täis tiksumas oli, võtsime aja maha ehk volikogu suunas eelnõu kolmandale lugemisele.
Viimased päevakorrapunktid olid uute komisjonide kinnitamine ja esimeeste valimine. Seal kulus veel tunnike, ent seda pelgalt protseduurireeglite pärast. Salajane hääletamine.
Huvitav on, et mõned volikogu liikmed sihipäraselt hoiduvad töökohustustest ja vastutusest. Kommenteerida, kritiseerida - jah; panustada - ei.
Komisjoni esimeeste valimiseks tuli moodustada valimiskomisjon. Seda rolli pakuti Arturile (kes kritiseerima on küll kõva mees), aga ka Tarmole. Loobusid.
Kirjutan veidi lahti oma mõtet, sest ilmselt kõik ei kuula volikogu istungi lindistusi või loe protokolle sõna-sõnalt läbi.
Valimiskomisjoni moodustamisele eelnes ühe eelmisel korral seda ülesannet täitnud inimese sõnavõtt. Ta loobus seda sel korral tegemast, viidates eelmisel korral kaasnenud kommentaaridele - kahjuks läks Artur seal kohati ka isiklikuks. Sõnavõtus pakkuski ta välja, et kritiseerimise asemel võiks Artur ise kaasa lüüa. Seda ta ei soovinud.
Siit minu paralleel. Kui sellise lihtsa asja puhul nagu valimiskomisjon valitakse tee - ma parem kommenteerin ja õpetan kõrvalt, kuidas asjad olema peaks, selle asemel, et ise ette näidata. Siis miks ma peaks arvama, et see ei kehti ka mujal?
Nagu hääletustulemusest näha, siis on opositsiooni sees ebakõlad. Ehk Artur ja Antti ei leidnud kogu opositsiooni toetust.
Samas - kas süüdi on pühadeaja lähedus või miski muu - oli üldine istungi toon eelmistest konstruktiivsem.

kolmapäev, 20. detsember 2017

Oravad

Tegelikult ei ole põhiküsimus üldse see, kas on Hanno või on Kaja. Mida teevad Kristen, Rosimannused ja teised susserdajad - lõpetavad õõnestamise või ei asu koostööle - on hoopis olulisem küsimus partei tuleviku jaoks.

teisipäev, 19. detsember 2017

Vastulause

Artur Valk kirjutas tänasesse Hiiu Lehte arvamusloo. Iseenesest ei vajaks see nii suurt tähelepanu, kuna sisaldab mitmeid faktivigu. Et mulle selles aga sõnu suhu pannakse, vastan.

Artur kirjutab: "Hergo Tasuja kirjutas mõni aeg tagasi Hiiu Lehes, et koalitsioon on olnud suuremeelne ja andnud komisjonide aseesimeeste kohad opositsioonile."

Minu arvamuslugu on siin ning Arturi poolt vääralt tsiteeritud/tõlgendatud lõik selline:
"Volikogus tasakaal
Nii on volikogus lähtutud heast demokraatlikust tavast. See tähendab, et volikogu aseesimehe koht usaldati saadikule, kes ei esinda sotsiaaldemokraate või Ühist Hiiumaad ehk koalitsiooni, ent kes valimistel rahva tugeva mandaadi pälvis.
Samamoodi toimiti komisjonidega – koalitsiooni liige juhib komisjoni ning opositsiooni liige täidab aseesimehe rolli. Lisaks usaldati kontrollorgani ehk revisjonikomisjoni moodustamine täielikult opositsioonile."

Ei ole juttu suuremeelsusest koalitsiooni poolt. Kohtade jagamisest on juttu revisjonikomisjoni osas ja see vastab tõele, kuna koalitsioon ei esitanud kandidaate. Muus osas on juttu volikogust tervikuna

Mis mind kurvaks teeb, on see, et kui ma lootsin ja uskusin, et opositsioon teeb tööd parema Hiiumaa nimel, siis Arturi väitel see nii ei ole. "Opositsioon on väga motiveeritud ja on arvamusel, et volikogu koosseis lubab luua ka teistsuguseid koalitsioone. Selle nimel ka tegutsetakse," kirjutab ta. Ehk töö käib mitte selle nimel, et anda panus uue valla üles ehitamisse, aga et kuidas koalitsioonile võimalikult palju kaikaid kodaratesse loopida. Kahju.

Ja tegelikult ongi loost selgelt paista isiklikku pettumust. Õnneks on ees jõuluaeg ja aastavahetus. Ehk on siis võimalik rahuneda? Kogunenud muredest lahti lasta ja kergemalt edasi elada. Keskenduda volikogus mitte opositsioon-koalitsioon rindejoone loomisele, vaid sisule ehk kuidas Hiiumaa vald võimalikult tõhusalt toimima hakkaks. Nii nagu ta viimases lõigus kirjutab: "Sooviksin, et oleks vähem ärapanemist," ning mille osas peavad kõik osapooled panuse andma.

neljapäev, 14. detsember 2017

Klaas

Veidi üle kahe aasta olen Nissaniga sõitnud ja kaks korda on tulnud esiklaas ära vahetada. Kasko on ikka hea variant. Klaas ja töö kokku teeb pea pooltuhat eurot. Ja Eurostautot kiidan ka, kiirelt ja mugavalt olen mõlemad korrad klaasi ära vahetada saanud. Selgelt on arvestatud ka minu elukohaga ehk teeninduseks sain just endale sobiva päeva ja aja valida, et mugav saarelt tulla oleks.

kolmapäev, 13. detsember 2017

Hiiumaa valla osavaldade põhimäärus

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Osavalla nimi (1) Osavald on Hiiumaa valla (edaspidi vald) maa-alal ja koosseisus Hiiumaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) kinnitatud osavalla põhimääruse alusel tegutsev üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, kohaliku omavalitsuse üksuse elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel. (2) Hiiumaa osavallad on Emmaste osavald, Käina osavald, Kärdla osavald, Kõrgessaare osavald ja Pühalepa osavald (edaspidi eraldi osavald ja ühiselt osavallad).

§ 2. Osavalla esinduskogu, ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused (1) Osavalla elanike esinduskogu on osavallakogu, mis moodustatakse selles põhimääruses sätestatud korras. (2) Osavalla tegevuse korraldamiseks ning kodanikulähedase teenuse osutamiseks moodustatakse valla ametiasutusena osavalla valitsus (edaspidi osavalla ametiasutus). (3) Osavalla territooriumil tegutsevad osavalla ametiasutuse hallatavad asutused.

§ 3. Osavalla pädevus (1) Valla ja osavalla arendamiseks ning kvaliteetse ja kättesaadava teenuse osutamiseks lahendab osavald talle õigusaktiga pandud ülesandeid järgmistes valdkondades: 1) piirkonnatasandi arendustegevus ja koostöö kodanike ühendustega; 2) sotsiaalhoolekanne; 3) registritoimingud, asjaajamine ja õigusalane nõustamine; 4) ehitus, maa ja planeeringute alane nõustamine ja asjaajamine; 5) osavalla territooriumil asuva vallavara ja osavallale eraldatud eelarveliste vahendite valdamine, kasutamine ja käsutamine; 6) vallavara haldamine ja majandamine, sh haridusasutuse majandamine; 7) noorsootöö, kultuuri, spordi ja vaba aja veetmise korraldamine; 8) elamu- ja kommunaalmajandus; 9) heakord ja haljastus. (2) Osavald lahendab oma territooriumil ka teisi talle valla õigusaktidega pandud ülesandeid.

§ 4. Osavalla eelarvelised vahendid (1) Osavallal on valla eelarve osana iseseisev eelarve oma ülesannete täitmiseks ja tema pädevuses olevate otsuste, sh rahastamisotsuste tegemiseks. (2) Osavalla jooksva aasta põhitegevuse tulude ja kulude vahe viiakse üle osavalla järgmise aasta eelarvesse.

2. peatükk Osavallad ja sümbolid

§ 5. Emmaste osavald (1) Emmaste osavallas on 43 küla: Emmaste, Emmaste-Kurisu, Emmaste-Selja, Haldi, Haldreka, Harju, Hindu, Härma, Jausa, Kabuna, Kaderna, Kitsa, Kuusiku, Kõmmusselja, Külaküla, Külama, Laartsa, Lassi, Leisu, Lepiku, Metsalauka, Metsapere, Muda, Mänspe, Nurste, Ole, Prassi, Prähnu, Pärna, Rannaküla, Reheselja, Riidaküla, Sepaste, Sinima, Sõru, Tilga, Tohvri, Tärkma, Ulja, Valgu, Vanamõisa, Viiri ja Õngu. (2) Emmaste osavalla vapil on sinisel väljal langetatud lainelõikeline palk, selle kohal vasakule suunduv kahemastiline purjelaev (kaljas). Mõlemad kujundid vapil on hõbedased. (3) Emmaste osavalla lipp on ristkülikukujuline, mille külgede suhe on 7:11. Valge-sinise lipuvälja poolitab diagonaalselt lainejoon.

§ 6. Kärdla osavald (1) Kärdla osavald asub Kärdla vallasisese linna territooriumil. (2) Kärdla osavalla vapil on sinisel, alt teravaotsalisel kilbil neli hõbedast vasakult paremale rulluvat merelainet ja nende kohal paremalt vasakule lendav hõbekajakas. (3) Kärdla osavalla lipp on ristkülikukujuline, mille külgede suhe on 1:2 ja suurus 800 × 1600 mm. Lipp koosneb neljast horisontaalsest võrdse laiusega värvilaiust. Ülalt esimene ja kolmas laid on valged, teine ja neljas rukkilillesinised.

§ 7. Käina osavald (1) Käina osavallas on Käina alevik ja 34 küla: Aadma, Allika, Esiküla, Jõeküla, Kaasiku Kaigutsi, Kassari, Kleemu, Kogri, Kolga, Kuriste, Laheküla, Lelu, Ligema, Luguse, Moka, Mäeküla Mäeltse, Männamaa, Nasva, Niidiküla, Nõmme, Nõmmerga, Orjaku, Putkaste, Pärnselja, Ristivälja, Selja, Taguküla, Taterma, Utu, Vaemla, Villemi ja Ühtri. (2) Käina osavalla vapil on rohelisel kilbil selle alumisest servast tõusev kuldne viljapea, mille kohal kõrvuti kaks hõbedast õllekappa. (3) Käina osavalla lipp koosneb kahest osast ning selle külgede suhe on 7:11. Vardapoolne 6 ühiku pikkune osa on roheline ja sellel on alumisest servast tõusev kollane viljapea, mille kohal kaks valget õllekappa. Lipu täisnurksest osast lähtuvad kolm valget kiilu.

§ 8. Pühalepa osavald (1) Pühalepa osavallas on 47 küla: Ala, Aruküla, Hagaste, Hausma, Hellamaa, Heltermaa, Hiiessaare, Hilleste, Kalgi, Kerema, Kõlunõmme, Kukka, Kuri, Leerimetsa, Linnumäe, Lõbembe, Loja, Lõpe, Määvli, Nõmba, Kärdla-Nõmme, Palade, Paluküla, Partsi, Pilpaküla, Prählamäe, Puliste, Pühalepa, Pühalepa-Harju, Reikama, Sakla, Salinõmme, Sarve, Soonlepa, Suuremõisa, Suuresadama, Sääre, Tammela, Tareste, Tempa, Tubala, Undama, Vahtrepa, Valipe, Viilupi, Vilivalla ja Värssu. (2) Pühalepa osavalla vapp on tumesinisel hõbedaga ääristatud kilbil hõbedane ruut. Ruudu sees hõbedane päikeseratas. Päikeseratta sees neli kollast segmenti. Päikeseratta ümber ruudus helesinine taust. Kilbi allosas hõbedane siniste täpikestega liilia.

§ 9. Kõrgessaare osavald (1) Kõrgessaare osavallas on Kõrgessaare alevik ja 58 küla: Heigi, Heiste, Heistesoo, Hirmuste, Hüti, Isabella, Jõeranna, Jõesuu, Kalana, Kaleste, Kanapeeksi, Kausta, Kidaste, Kiduspe, Kiivera, Kodeste, Koidma, Kopa, Kurisu, Kõpu, Laasi, Lauka, Lehtma, Leigri, Lilbi, Luidja, Malvaste, Mangu, Mardihansu, Meelste, Metsaküla, Mudaste Mägipe, Napi, Ogandi, Ojaküla, Otste, Palli, Paope, Pihla, Poama, Puski, Reigi, Reigi-Nõmme, Risti, Rootsi, Sigala, Suurepsi, Suureranna, Sülluste, Tahkuna, Tammistu Tiharu, Viita, Viitasoo, Vilima, Villamaa, Ülendi. (2) Kõrgessaare osavalla vapil on kilbi sinisel väljal hõbedane põhijaotus, millest kasvab välja kolm risti, kilbi alaservas on kaks sinist lainelist joont. (3) Kõrgessaare osavalla lipp on lainejoonega jagatud kolmeks, kus ülemine ja alumine osa on sinised, keskmine osa valge. Lipu külgede suhe on 11:17 ja lipu suurus on 1100x1700.

§ 10. Osavalla sümbolite kasutamine (1) Osavalla lipp heisatakse alaliselt osavalla ametiasutuse hoonel või lipumastis. Osavalla territooriumil asuvad hallatavad asutused heiskavad osavallalipu oma hoonel või lipumastis vähemalt riiklikul lipupäeval. (2) Osavalla lipu võib heisata ettevõtte, asutuse ja ühenduse hoonel ning elamul riiklikul lipupäeval, avalikul üritusel või perekondlikul sündmusel. (3) Osavalla vappi kasutatakse värvilisena osavalla ametiasutuse üldplangil, kirjaplangil ja pitsatil. (4) Osavalla vappi võib kasutada värvilisena või must-valgena: 1) osavallavalitsuse hoone sildil; 2) osavalla autasul, meenel ja ametlikul trükisel; 3) üritusi või projekte tutvustaval reklaamil, trükisel ja mujal, tähistades osavalla poolt ürituse või projekti toetamist. (5) Osavalla vanem võib anda vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis loa osavalla vapi ja lipu kasutamiseks muul juhul.

3. peatükk Osavallakogu

§ 11. Osavallakogu moodustamine (1) Osavallakogu volituste aeg on võrdne volikogu volituste ajaga. (2) Osavallakogusse kuuluvad: 1) kaks selle osavalla valimisringkonnast enim hääli saanud volikogu liiget; 2) osavallas registreeritud ja tegutsevate ettevõtjate esindaja; 3) osavallas tegutsevate kodanike ühenduste või külavanemate esindaja; 4) osavallas tegutsevate haridusasutuste hoolekogude esindaja; 5) osavallas elavate noorte vähemalt 16 aastane esindaja. (3) Osavallakogu liikmeks võib olla isik, kelle elukoht on rahvastikuregistri järgi osavallas ja kes on andnud kirjaliku nõusoleku osavallakogu töös osalemiseks. (4) Kui sama paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud isik loobub osavallakogu töös osalemast või ei vasta osavallakogu liikme tingimustele, kinnitatakse osavallakogu liikmeks kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osavallas järgmine enim hääli saanud isik. (5) Kui sama paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud isik valitakse vallavanemaks või võetakse teenistusse osavalla vanemana, siis saab osavallakogu liikmeks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise tulemusel asendusliikmete nimekirjas samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud enim hääli saanud isik. (6) Sama paragrahvi lõike 2 punktides 2, 3 ja 5 nimetatud esindaja valimiseks avaldatakse teade vähemalt maakondlikus ajalehes ja valla kodulehel.  (7) Sama paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 valija saab olla ainult juriidilise isiku seaduslik esindaja. Ühel juriidilisel isikul on üks hääl. (8) Sama paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud esindaja valitakse osavalla vanema ettepanekul kokku kutsutud ühisel hoolekogude koosolekul hoolekogu liikmete hulgast. (9) Sama paragrahvi lõike 2 punktides 2-5 nimetatud esindaja valitakse Hiiumaa valla põhimääruses volikogu esimehe ja aseesimehe valimise korra kohaselt. Valimised korraldab osavalla vanem. (10) Kui sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud esindajat ei ole kinnitatud on osavallakogu selle liikme võrra väiksem. Kinnitada ei saa väiksemat osavallakogu kui neli liiget. (11) Osavallakogu koosseisu kinnitab ja selles teeb muudatusi volikogu osavalla vanema ettepanekul. Osavallakogu esimese koosseisu kinnitamise ettepaneku teeb volikogule Hiiumaa Vallavalitsus (edaspidi valitsus). Valimiste järgselt kinnitatakse osavallakogu uus koosseis volikogu teisel korralisel istungil, välja arvatud osavallakogu esimene koosseis, mis kinnitatakse järgmisel volikogu istungil pärast osavalla põhimääruse vastu võtmist. (12) Osavallakogu moodustamise täpsema korra kinnitab volikogu.

§ 12. Osavallakogu esimees ja aseesimees (1) Osavallakogu valib osavallakogu liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. (2) Osavallakogu esimees ja aseesimees valitakse Hiiumaa valla põhimääruses volikogu esimehe ja aseesimehe valimise korra kohaselt. Osavallakogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab osavalla ametiasutus. Esimese osavallakogu esimehe ja aseesimehe valimised viib läbi enne omavalitsuste ühinemist osavalla territooriumil ametis olev vallasekretär. (3) Osavallakogu esimees või tema äraolekul aseesimees: 1) koostab osavallakogu koosoleku päevakorra projekti arvestades volikogu, vallavalitsuse, osavallakogu liikmete ja osavalla vanema ettepanekuid; 2) kutsub kokku osavallakogu koosoleku; 3) juhatab osavallakogu koosolekut ja lahendab koosolekul tekkivaid küsimusi; 4) kutsub osavallakogu koosolekule teisi isikud ja annab neile sõna; 5) allkirjastab osavallakogu dokumendi; 6) peab osavallakogu nimel kirjavahetust; 7) esindab osavallakogu suhtlemisel teiste asutuste ja isikutega talle antud pädevuse piires; 8) esindab osavallakogu volikogu, volikogu komisjonide või vallavalitsuse istungil või volitab selleks teist osavallakogu liiget.

§ 13. Osavallakogu pädevus (1) Osavallakogu pädevuses on lisaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvides 372 lg 41 , 56 lg 4- 5; 57 lg 9, 12; 571 lg 1-2 sätestatule: 1) arvamuse andmine osavallas asuva vallavara valitsemist puudutava otsustuse kohta (vallavara müük, kasutusse andmine või koormamine); 2) arvamuse andmine osavalla territooriumil asuva hallatava asutuse asutamise, ümber kujundamise või lõpetamise, arengukava, põhimääruse ja nende muudatuse kohta; 3) arvamuse andmine valla üldplaneeringu või osavalda puudutava detailplaneeringu ning keskkonnamõju hindamise menetluse erinevate otsustuste kohta; 4) arvamuse andmine ühinemislepingu muutmiseks esitatud volikogu õigusakti eelnõu kohta; 5) esindaja nimetamine osavallas asuva hallatava asutuse hoolekogusse või nõukogusse; 6) osavalla ametiasutuse tööd puudutava ettepaneku tegemine osavalla vanemale; 7) arvamuse andmine osavalla eelarve kohta. (2) Volikogu kehtestab osavalla töökorra ja määrab täpsema pädevuse valdkonda reguleerivas õigusaktis.

§ 14. Osavallakogu otsus (1) Osavallakogu otsused vormistatakse protokollilise otsusena. (2) Protokoll avalikustatakse valla dokumendihalduskeskkonnas kahe nädala jooksul.

4. peatükk Osavalla vanem

§ 15. Osavalla vanem (1) Osavalla ametiasutust juhib osavalla vanem, kes nimetatakse ametisse valitsuse poolt vallavanema ettepanekul. Osavalla vanema ametisse nimetamisel ja ametist vabastamisel peab olema osavallakogu kooskõlastus. Juhul kui osavallakogu ei kooskõlasta osavalla vanema kandidaati kolmandal korral nimetatakse osavalla vanem ametisse osavallakogu kooskõlastuseta. Ühe ametisse nimetamise jooksul saab kandidaati esitada ühe korra. (2) Osavalla vanem on piirkonna arendusjuht ja kohaliku elu korraldaja ning koordinaator. (3) Osavalla vanem kuulub soovituslikult vallavalitsuse koosseisu. (4) Osavalla vanem: 1) juhib ja korraldab osavalla ametiasutuse tööd; 2) esindab või volitab teisi isikuid esindama osavalla ametiasutust; 3) annab osavalla ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) allkirjastab osavalla ametiasutuse dokumente või volitab selleks teisi osavalla ametiasutuse teenistujaid; 5) täidab tööandja õigusi ja kohustusi osavalla valitsuse teenistujate ja osavalla hallatava asutuse juhtide suhtes; 6) käsutab osavalla eelarvelisi vahendeid; 7) koostab ja osaleb vallaeelarve projekti koostamisel osavalda puudutavas osas; 8) täidab vallavanema poolt antud ülesannet; 9) juhindub oma tegevuses osavallakogu ettepanekust ja arvamusest. (5) Osavalla vanem teeb ettepaneku osavalla ametiasutuse teenistujate koosseisu kinnitamiseks.

§ 16. Osavalla vanema korraldus (1) Osavalla vanem annab oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks üksikaktina korraldusi. (2) Osavalla vanema korraldustele kirjutab alla osavalla vanem või tema asendaja.

§ 17. Osavalla vanema asendamine (1) Osavallavanemat asendab tema käskkirjaga määratud osavalla ametiasutuse ametnik. (2) Osavalla vanemat võib asendada vallavanema poolt määratud osavalla ametiasutuse ametnik.
 

5. peatükk Lõppsätted

§ 20. Järelevalve (1) Osavalla ametiasutuse ja vanema tegevuse üle teostab järelevalvet valitsus. (2) Kui osavalla vanema korraldus või selle säte on vastuolus õigusaktiga, teeb vallavanem osavalla vanemale ettepaneku viia korraldus õigusaktiga kooskõlla 15 päeva jooksul. Kui osavalla vanem ei ole 15 päeva jooksul kirjaliku ettepaneku saamisest korraldust või selle sätet õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, teeb vallavanem valitsusele ettepaneku teenistusliku järelevalve läbiviimiseks.

§ 21. Osavalla likvideerimine (1) Osavalla likvideerimise võib alates 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistest algatada: 1) üks neljandik volikogu liikmetest; 2) vähemalt üks protsent hääleõiguslikest osavalla elanikest; 3) vallavalitsus; 4) osavallakogu. (2) Osavalla likvideerimise otsustab volikogu koosseisu häälteenamusega.

teisipäev, 12. detsember 2017

Volikogu

Hiiumaa Vallavolikogu viies istung.

1.    Infotund
Käesoleval perioodil meeskonna komplekteerimine, sealhulgas avalikud konkursid. Alanud kohtumised osavallakogudega, eile esimesena Pühalepas, homme Emmastes ja ülehomme Käinas. Toimub eelarve kokkupanemine.
Käinas ühiste kavatsuste protokoll Maanteeametiga lõpusirgel, puudutab Käina sisest lõiku Kärdla-Käina maanteest. Emmastes päevakeskuse ehitus lõpusirgel. Kärdlas Kalda tn lasteaia maja saab KIKi rahastuse. Lõppes merepääste koostööprojekt MASAPO ja algamas on projekt Smart Marinas, mis võimaldab teha investeeringuid enam kui 500 000 euro eest sadamates.

2.    Hiiumaa valla põhimäärus – II lugemine
Ettepanek II lugemine katkestada ja suunata III lugemisele. 8 poolt, 13 vastu.
Kehtestada põhimäärus: 13 poolt, 8 vastu.

3.    Hiiumaa osavaldade põhimäärus - II lugemine
Ettepanek II lugemine katkestada ja suunata III lugemisele. 8 poolt, 13 vastu.
Kehtestada põhimäärus: 13 poolt, 8 vastu.

4.    Hiiumaa Vallavolikogu 16.11.2017 otsuse nr 8 „Kröönuki katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamine“ kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks: kõik poolt.

5.    Toimetulekutoetuse määramisel eluruumi eluasemekulude piirmäärade kehtestamine - I lugemine
Suunati teisele lugemisele. Muudatusettepanekud 18.detsembri keskpäevaks.

6.    Maamaksumäära kehtestamine, maamaksust täiendava vabastuse ja volituse andmine
Kehtestada maksumäärad: 20 poolt, 1 erapooletu.

7.    Hiiumaa valla ametiasutuste palgajuhend – I lugemine
Suunati teisele lugemisele. Muudatusettepanekud 18.detsembri keskpäevaks.

8.    Hiiumaa Vallavolikogu töökord – I lugemine
Suunati teisele lugemisele. Muudatusettepanekud 18.detsembri keskpäevaks.

9.    Esindajate nimetamine Hiiumaa valla hoolekogudesse
Nimetada vallavolikogu esindajaks volikogu volituste ajaks Emmaste Põhikooli  hoolekogusse Hergo Tasuja
Nimetada vallavolikogu esindajateks volikogu volituste ajaks Käina Kooli hoolekogusse Ilmi Aksli ja Hannes Maasel
Nimetada vallavolikogu esindajaks volikogu volituste ajaks Kärdla Põhikooli hoolekogusse Aivar Viidik
Nimetada vallavolikogu esindajaks volikogu volituste ajaks Palade Põhikooli hoolekogusse Riho Rahuoja
Nimetada vallavolikogu esindajaks volikogu volituste ajaks Suuremõisa Lasteaed-Põhikooli hoolekogusse Omar Jõpiselg
Nimetada vallavolikogu esindajaks volikogu volituste ajaks Palade Lasteaia hoolekogusse Liisi Mäeumbaed
Nimetada vallavolikogu esindajaks volikogu volituste ajaks Käina Lasteaed Tirtspõnni hoolekogusse Üllar Padari
Nimetada vallavolikogu esindajaks volikogu volituste ajaks Hiiu Valla Lasteaia hoolekogusse Kristjan Ojasoo
Nimetada vallavolikogu esindajaks volikogu volituste ajaks R. Tobiase nimelise Kärdla Muusikakooli hoolekogusse Toomas Kokovkin
Nimetada vallavolikogu esindajaks volikogu volituste ajaks Käina Huvi- ja Kultuurikeskuse hoolekogusse Helen Teigar
Nimetada vallavolikogu esindajaks volikogu volituste ajaks Kärdla Sotsiaalkeskuse hoolekogusse Inge Talts
Nimetada vallavolikogu esindajaks volikogu volituste ajaks Hiiu valla Kultuuri ja Vaba Aja keskuse hoolekogusse Ants Orav
Nimetada vallavolikogu esindajaks volikogu volituste ajaks Lauka Põhikooli hoolekogusse Jaanus Valk
Nimetada esindajad: kõik poolt.


Tõden, et õhkkond on volikogus viisakam/kultuursem, kui perioodi alguses. Vast on n-ö piiride katsetamise aeg läbi.
Samas istungid kerivad ikka julgesti üle kolme tunni.
Ja kuigi võib ju sihiks võtta, et igas asjas jõutakse konsensuseni, siis ilmselt päris võimalik see ei ole. Mingites asjades jäävad ikkagi eriarvamused. Alati ka mitte koalitsioon-opositsioon liini mööda, mis ei peagi nii olema. Teisalt ma hindan, et mitmed ideed, mille Kodusaar muudatusettepanekutena välja käis, jõudsid ka (osa)valla põhimäärustesse.

Ülikool

Mõni päev on küll paraku olnud tunne, et miks ma sinna pealinna ronisin. Või pigem, et miks mind sinna kutsuti, kui sellesama asja võinuks teada saada/omandada ka iseseisvalt lugedes või näiteks Skype-teel osaledes. Sest paganama tüütu - ja mis seal salata, kui korrad kokku lüüa, siis ka kulukas - on tunde ja sadu kilomeetreid maha sõita.
Tegemist ei ole kindlasti üldistusega, aga olles antud hetkes, siis ujuvad sellised tugevad tunded jõudsalt pinnale. Ilmselt aastate pärast tagasi vaadates on esiplaanil pigem positiivne.
Ja eks on ka teistpidi üllatusi. Reedel ei olnud esialgu kindel, et terve pika päeva lõpuni olen. Teine pool sellest oli esmaabi ja ohutuse teemad. Tasus olla. Sest selle asemel, et (veelkord) esmaabi peamised võtted üle korrata, vaatasime teema emotsionaalseid aspekte ning lähenesime asjale hoopis teise vaatenurga kaudu.
Ja nüüd ongi veel vaid üks loengupäev, siis eksamitööd esitada ja saab selle semestri ukse enda järel sulgeda.

Kool


Tänaseks on kaks nädalat möödunud elumuudatusest. Esimene nädal oli selline "pole kala, pole liha" olukord, kuna mitmel puhul olin veel n-ö vanas kohas tegutsemas. Teine nädal oli aga juba üliõpilase (sest justtäpselt seda rolli hetkel ametlikult kannan) tunne. Ei olnud liiga lihtne, ent nüüdseks olen suutnud sellest lahti lasta. Meeldivad mälestused jäävad.

esmaspäev, 11. detsember 2017

Masinad

Kui Hiiumaale jõudsid iseteenindus- ja nutikassad, siis vaatasin seda üheltpoolt kui progressi. Teisalt leidsin, et ilmselt eelistan ka edaspidi poes tavakassat. Peamine argument oli meeldiv teeninduskultuur, mille osaks olen kliendina saanud.
Nüüd on lisandunud veel üks argument inim- ehk tavakassa kasuks. Kiirus! Absoluutselt (olgu, siin on ilmselt emotsioonid mängus ja see ei pruugi 100 protsenti nii olla) kõik korrad, mil Pärnus või Tallinnas innovatsiooni kasuks olen otsustanud, olen petta saanud. No kohe kuidagi ei saa kiiremini ostu sooritada. Pigem kaugelt vastupidi.
Ehk et kui tavakassad ühel hetkel ära kaovad, siis ma vist ainult turul ostmas käima hakkangi... Või valin n-ö vana-kooli-poe, kus panustatakse inimestega täidetud kassadele. Olgu või kaup grammi võrra kallim, et heatujulisi müüjaid piisavalt võtta oleks.

kolmapäev, 6. detsember 2017

Sõltuvus

Esmaspäev pakkus võimaluse tunnetada, kuivõrd suures sõltuvuses olen/oleme internetist. Nii kella 13 ajal lõigati teetööde käigus Telia kaabel läbi ja umbes kümneks tunniks oli side kadunud.
Ühtepidi jooksid lörri kõik mõtted arvutiga seotud töid teha, teistpidi pani see analüüsima aastatega tasahilju tekkinud sõltuvust. Jah, minul kellaajalisi kohustusi töö osas polnud enam pealelõunal. Seega pääsesin kergemalt kui mõnigi teine, kelle tööpäev katki jäi.
Küll on selge, et nii nagu elektrivarustuse puhul räägime ringtoite vajadusest, nii on see aktuaalne ka internetiühenduse puhul. Eriti kui tutvustame Hiiumaad kui kohta, kus on mõnus ja rahulik elada, aga ka soodsad võimalused kaugtööd teha.
Lisaks kordas see taas tõdemust, et kõiki mune ei maksa ühte korvi panna. Ehk tänu asjaolule, et telefoniside leping on mul Elisaga, oli mul n-ö kontakt välismaailmaga jätkuvalt olemas.

Ahjaa. Selg jäi ka see päev haigeks. Sest tekkinud vaba aega kasutasin lugemiseks ja enamjaolt voodis lesides.

teisipäev, 5. detsember 2017

Katus

Vabaühenduste liit leiab, et katuseraha jagamine on vale, sest:
- toetusele pole kõigil võimalik võrdselt ja läbipaistvalt konkureerida
- võimaldab (ja seda on ka ära kasutatud) raha saata iseendaga seotud isikutele – korruptsioon
- võimaldab (ja seda on ka ära kasutatud) poliitilist lehmakauplemist opositsiooniga

Olen nõus. Ja kuigi selle n-ö katuseraha kaudu tehakse ka väga tänuväärseid asju, siis pigem ma ei toeta selle süsteemi jätkumist. Vähemuses olevad negatiivsed näited rikuvad paraku üldpildi ära.
Seega võiks pigem vaadata, millised on peamised valdkonnad. Mälu järgi ütleks, et kiriku(koguduse)d ja külaseltsid. Nii võikski siis luua nende rahastamiseks nt miljoni euro suuruse fondid, kust saab oma tegevuse/projekti jaoks raha taodelda. Lihtsustatud korras ehk ilma suurema bürokraatiata, ent mille osas teeksid otsuseid oma valdkonna asjatundjad.

laupäev, 2. detsember 2017

Mõttetöö

Täna osalesin üle pika aja mälumängus. Maakilva Hiiumaa eelvoor. Kogusime 68 punkti sajast ehk edestasime konkurente kodusaarel paarikümne silmaga. Üle-eestiliselt ilmselt umbes kümnendad.
Tuleb tõele au anda, suurima panuse andsid Ester ja Kaja, minu rõõmuks jäi tihti vaid pakutud variantide seast õige valida ja kirja panna. Üht-teist oli siiski endalgi meeles ehk pea töötab küll veel :)

reede, 1. detsember 2017

Jooks

Toimetasin TV10 olümpiastarti etapi juures ja et seal peale võistlejate sprinte kaks noormeest end väljaspool arvestust proovile panid, tekkis endalgi sarnane soov.
Seega. 50 meetri jooks. Aeg: 6,16. Jalad liiguvad küll.

neljapäev, 30. november 2017

Noored

Sel nädalal kanti Riigikogus ette Eestimaa noorte manifest.
Mõned mõtted, mis mulle eelkõige kõrva-silma jäid.

Haridus
Eesti haridussüsteem on üks maailma parimaid. Eelmisel nädalal selgus, et oleme PISA testi järgi parimad  koostöises probleemilahendamises. Hea teada!
....needsamad noored lähevad pelgalt seesugusele järjestamisele mõtlemisest stressi või lausa vihaseks. Kujutage ette, head Riigikogu liikmed, et teie peaksite igal aastal tegema testi, mis paneb teid ritta ja võrdleb kõikide teiste riikide parlamentide probleemilahendamisoskustega. Ja kõik need tulemused oleksid avalikud, kõigile vaatamiseks ja kommenteerimiseks. Mis tunne teil oleks?

Vaimne tervis
Soovime, et klassi juhendab õpetaja, kes on täielikult pühendunud oma tööle ja endale seatud eesmärkidele.

Silmatorkav on õpetajate ja õpilaste vaheline barjäär, mis rikub usaldussuhte kahe liini vahel. Tahame süsteemi, kus kõik õpilased julgevad avaldada arvamust ning koostöö õpetaja ja õpilase vahel sujub, Samas säilib võrdsus, väärikus ja austus mõlema osapoole vahel. Arvame, et probleemi lahendamiseks ja eesmärgi saavutamiseks on tarvis õpetajate kui ka õpilaste arusaama üksteisest kui koostööpartneritest.

Lubame, et kui homme kooli minnes märkame kiusamist või ebavõrdsust, siis sekkume, mitte ei vaata mööda. Aitame, mitte ei hoia kõrvale.

Keskkond
Propageerime endi tutvusringkonnas keskkonnasäästlikku ja pakendivähest eluviisi. Meile on oluline, et meie riik oleks puhas ka edaspidi ning selle jaoks oleme me valmis panustama loodussäästlikumate viisidega. Teame, et suurte muutuste saavutamiseks on vaja uusi tehnoloogilisi hüppeid ja ületarbimise kaotamist. Kuid arvame, et ka iga säästetud kilekott aitab meie ökoloogilist jalajälge veidi väiksemana hoida.

teisipäev, 28. november 2017

Volikogu

Hiiumaa vallavolikogu neljas istung.

Vallavanema info:  praegu on tähelepanu maavalitsuselt üle tulevatel ülesannetel. Ühistransport. Perekonnaseisutoimingud. Detsembri märksõnadeks ka kohtumised osavallakogudega. Avanes meede, mis puudutab Pargi tn 3 kompleksi. Taotlus viimistlemisel. Sisulisemalt oleme tegelenud ka spordihalliga, milline teema tõstatus ka kohtumisel peaministriga. 2018.a. esimesel poolaastal arhitektuurikonkurss. SA Kärdla Sadam sai EASilt tagasimaksenõude, summas 54 tuhat, puudutab graniitkivide tarnimist ja nende mahte. 30 päeva jooksul vaja seisukoht kujundada.

Vaideotsus
Eelarve- ja majanduskomisjon toetas üksmeelselt Hiiu vallavolikogu otsuse tühistamist ja uue enampakkumise korraldamist.
Volikogus 12 poolt, 9 vastu, 1 erapooletu.

Hiiumaa valla ja osavaldade põhimäärused saadeti teisele lugemisele, muudatusettepanekute tähtaeg 4.detsember.

Hiiumaa valla ametiasutuste struktuur
Kava kohaselt 73,05 kohta, mis väheneb uuel aastal 5 koha võrra. Praegu kõigi valdade peale 70,85 kohta.
Toetati Üllari poolt koalitsiooni nimel tehtud muudatusettepanekut remondi- ja heakorratöötaja koormus Kärdla ja Kõrgessaare vahel võrdselt jagada, mille juures arvestati ka Jaani sõnavõttu.
Eelnõu kinnitati 20 poolt, 2 erapooletu häälega.

Sihtasutuste ühendamine ja ülesannete delegeerimine
Eelarve- ja majanduskomisjon ning humanitaarkomisjon toetasid eelnõu vastuvõtmist, kuigi mitte üksmeelselt.
Volikogus 11 poolt, 10 vastu.

Muude küsimuste all kritiseeris Artur, et Käina vallavolikogu töökorda, mille alusel ka Hiiumaa vallavolikogu praegu toimetab, tõlgendatakse valikuliselt. Muidugi näide, mille ta sealjuures välja käis, ei kinnitanud tema probleemitõstatust. Ehk töökord sätestab, et muudatusettepanekuid saab teha kuni kahe nädala jooksul, kui volikogu ei otsusta teisiti. Tänasel istungil hääletati, et kas sobib, kui muudatusettepanekud esitatakse nädala jooksul. Minu meelest oli Artur ainus, kes sellele vastu oli (või oli neid vaid mõni). Seega tõlgendas ta antud töökorra punkti ise valikuliselt, eirates "kui volikogu ei otsusta teisiti" osa lausest.
Aga see selleks. Inimene võibki (tahtlikult või tahtmatult) asjadest omamoodi aru saada. Miks ma talle sealsamas vastasin, on see, et mehe sõnad ja teod ei käi käsikäes. Heita teistele ette, et töökorras ei suudeta näpuga järge ajada ja vilistada samal ajal ise igasugustele viisakusreeglitele. Vastuseks sain, et olen poisike ja peaksin suu kinni hoidma. See vist pidi mind paika panema? Tegelikult tõestas selline vastus aga just seda, et antud isikul on probleeme elementaarse viisakusega.
Ebameeldiv ja häiriv käitumine.
Kuidas muudmoodi tõlgendada olukorda, kus eelnõu kaasettekandja räägib ja keegi lauanurgas viskab enda meelest vaimukaid kommentaare või küsimusi vahele? Või fraasi: "Ära targuta seal kogu aeg!" mis paraku on vaid üks mitmetest, mille istungi ajal üles märkisin. Keda huvitab, leiab istungi helifailist ülejäänud.
Küsimus ei ole eriarvamuses. Opositsioon ongi enamjaolt teisel arvamusel. Ent millegipärast suudavad teised volikogu liikmed töökorda järgida. Ehk võtavad sõna siis kui teine on oma jutu lõpetanud. Küsivad küsimusi, mis võivad küll olla teravad, ent jäävad ise sealjuures viisakaks ja ei lähe sõnavõttudes isiklikuks.

Põhjamaa

Vaadates, millised uudisteemad enam vastukaja (vähemalt ise tunnen seda, kuigi meediamaastik on nii lai ja kirju, et üksikisikuna põhjapanevaid järeldusi teha ilmselt ei saa) tekitavad, siis võib küll öelda, et oleme ühe riiklikult püstitatud eesmärgi täitnud.
Olla osa põhjamaadest.
Vähemalt mõnest aspektist.
Selline tunne nagu oleks eestlased kõik padujoodikud. Rahvusliku julgeoleku küsimus tundub olevat alkoholi hind. Mitte demograafiline olukord, kaitsekulutused ja naaberriikide tegevus või ka näiteks keskkonnaküsimused. Aga just asjaolu, et kui palju maksab ja kui palju tohiks maksta pudel õlut.
Mitte ei mäleta, et lastetoetused, naistevastane vägivald või ka meditsiinisüsteemi rahanappus sellist akuutset reaktsiooni esile oleks kutsunud. Aga jah, need (meditsiiniga seonduv võib-olla vähem) on ju n-ö pehmed teemad. Ilmselt need meie ühiskonda väga palju ei mõjuta ka, eks?
Vaadates Maalehe võrdlust, siis tegelikult on mitmed tooted aastaga hoopis odavnenud. Tõsi, lõunanaabrite hinnad on madalamad. Samas kui töötasu on Eestis samuti oluliselt kõrgem, netokuupalk on Lätis tervelt kolmandiku võrra madalam, 924 versus 631 eurot aastal 2016.
Olen elus õlut joonud küll ja ilmselt mekin seda aeg-ajalt edaspidigi. Ja ma kuidagi ei saa aru seisukohast, et õlu peab poes maksma sama vähe kui vesi või piim. No ei pea ju!
Mina küll ei taha, et Eesti kuvand maailmas oleks odava alkoholi maa. Et siia tuleks soomlased vaid või peaasjalikult meelemürke hankima, et siin käiksid briti meesturistid eesmärgiga end täis juua ja pidutseda. Pigem elan riigis, mille kuvand on seotud näiteks puhta looduse, kõrge haridustaseme või IT-valdkonna eduka rakendamisega.

neljapäev, 23. november 2017

Kulud

Kohalike omavalitsuste valimiste kuluaruanded on tänaseks avalikud. Et erakonnad esitavad koondaruande, kus eri piirkonnad eraldi liiga detailselt välja toodud ei ole ja hiidlaste nimesid silma ei hakanud, siis siin saan välja tuua valimisliidud.

Valimisliit Ühine Hiiumaa kulud olid 5910 eurot, milleks tehti eraisikute poolt 34 annetust. Mõni isik kaks-kolm korda, peamiselt mõnekümnest paarisaja euroni. Enim Toomas Saal, 1000 eurot. Samas laias laastus võib öelda, et pooled valimistel osalenud ÜH kandidaadid panustasid ka rahaliselt.
Valimisliit Kodusaar kulud olid 4836 eurot, mille heaks tehti 7 annetust, sealhulgas Antti Leigri neli ülekannet kogusummas 3177 eurot ja Alar Suurväli 1012 eurot.

neljapäev, 16. november 2017

Volikogu

Volikogu kolmas istung.

Alatiste komisjonide koosseisude kinnitamine
Eelarve- ja majanduskomisjon: komisjoni esimees Omar Jõpiselg, aseesimees Tarmo Mänd, liikmed Üllar Padari, Aivar Viidik, Lembit Vainumäe, Tiit Paulus, Ants Orav, Jüri Preobraženski, Riho Rahuoja, Jaanus Valk, Kristjan Ojasoo, Helen Teigar.
Humanitaarkomisjon: komisjoni esimees Hergo Tasuja, aseesimees Toomas Remmelkoor, liikmed Liisi Mäeumbaed, Antti Leigri, Liina Lepamaa, Artur Valk, Jaan Harak, Hannes Maasel, Ilmi Aksli, Inge Talts, Toomas Kokovkin, Ülari Kaibald.
Kinnitatud ühehäälselt.

Hüvitiste maksmine
VL Kodusaare ettepanek maksta hüvitist Pühalepa vallavolikogu aseesimees Antti Leigrile summas 2685 eurot. 9 poolt, 12 vastu, 1 erapooletu.
Maksta: Hiiu Vallavolikogu esimehele Jüri Ojasoole 12 000 eurot. Käina Vallavolikogu esimehele Üllar Padarile 7 000 eurot. Emmaste Vallavolikogu esimehele Ülo Kikasele 2 604 eurot. Käina vallavanemale Omar Jõpiseljale 20 328 eurot. Emmaste vallavanemale Tiit Paulusele 10 254 eurot. Pühalepa vallavanemale Ants Oravale 12 700 eurot.
Seotud osapooled taandasid end. 18 poolt.

Vallavanema töötasu kinnitamine
Töötasu suuruseks 2850 eurot.
22 poolt, 1 erapooletu.

Hiiumaa Vallavolikogu töös osalemise eest töötasu, tasu ning hüvituse maksmise kord
Maksta: vallavolikogu esimehele töötasu 1900 eurot kuus, aseesimehele hüvitust 100 eurot kuus. Vallavolikogu alatise komisjoni esimehele 100 eurot kuus. Vallavolikogu liikmele 35 eurot iga osaletud vallavolikogu istungi kohta. Vallavolikogu alatise komisjoni liikmele ja eestseisuse koosolekust osa võtnud vallavolikogu liikmele tasu 25 eurot iga osaletud komisjoni ja eestseisuse koosoleku eest.
13 poolt. 8 vastu. 2 erapooletud.

Seisukoht kassatsioonkaebuse esitamise kohta
10 poolt. 12 vastu. 1 ei hääletanud.

Pöördumise esitamine
Pöördumine Vabariigi Valitsuse, MKMi ja TS Laevade poole, et Hiiumaa lennu- ja parvlaevaliikluse korraldamisel kaasataks Hiiumaa vald läbirääkimistesse ühe lepingupartnerina.

pühapäev, 12. november 2017

Kool

Kõige lihtsam olnuks öelda, et A=B. Ehk et uus võimalus tähendab teise tee sulgemist.
Aga üldiselt ma ei oska lihtsamat teed valida. Mõtlesin, et vähemalt teatud sihtgrupile on ka tausta avamine õigustatud. Laiemalt, ka siin keskkonnas, ei ole pidanud vajalikuks teemat kajastada. Eriti kuna emotsionaalselt on see väga keeruline olnud.
Samas tean ju nii teooriast kui ka varasematest kogemustest, et kommunikatsioon on ülioluline. Ehk see, kes ja millal ja kuidas sõnumit edastab. Muidu võib asi hakata n-ö oma elu elama ja sisu moondub.

Kui nüüd korraks tänasesse hetke hüpata ja asjast rääkida, siis olen otsustanud koolmeistri tööst vähemalt mõneks ajaks loobuda. Otsus ei olnud lihtne ja kindlasti ei sündinud see üleöö.

Alustan selle teksti algusest. Ehk et mind ootab uus väljakutse. Aga kahe asja vahele ei saa võrdusmärki panna. Ehk et kui mul ka praegu ei oleks tekkinud alternatiivset varianti, siis otsisin võimalusi muudatusteks niikuinii. Tulnuks need siis uuest kalendri- või kooliaastast. Küsimus oli kindlasti ka see, et kas saan jätkata Emmastes/Hiiumaal või kiikan kaugemale.

Lühidalt öeldes olin oma sees n-ö ummikusse jooksnud. Või täpsem oleks ehk väljend, et tekkinud oli teatud sasipundar, mille lahti harutamine suuri väljakutseid esitas.
Ainus, keda ma süüdistada saan, olen mina ise. Ise olen valikuid teinud, ise vastutan. Samas ilmselt alati ei ole ma enda jaoks osanud parimaid valikuid teha.
Paraku on mõni asju omasoodu tõlgendanud, aga tõde on, et mul ei ole ega ole olnud kellelegi teisele etteheiteid.

Ega ei saagi ju olla. Ma olen kõigi oma tööaastate jooksul tundnud juhtkonna tuge ja poolehoidu. Ilmselt on oluline abi ka asjaolust, et olen noor ja meesterahvas (viimast rõhutatakse ühiskonnas nii palju, et kohati on tekkinud lausa tunne, et mõni töötabki koolis vaid seepärast, et ta on meesterahvas, mitte tragi õpetaja või ainespetsialist vms). Mul on olnud enamasti ägedad kolleegid. Jah, kõigi inimestega ei olegi ilmselt võimalik ühisosa leida. Aga isegi kui ma ei ole osanud seda piisavalt hästi, ja eriti ilmselt suusõnaliselt, väljendada, siis ma pean neist väga lugu õpetajatena ja hindan inimestena.

Samas ma tunnen, et ma ise ei suuda piisavalt panustada. Ei hüppa üle lati, mille hüppesektoris enda jaoks üles seadnud olen.
Esimes(t)el aasta(te)l nägin koolitööd peamiselt konkreetse ainetunni kaudu. Ehk lähenesin tööle justkui 45-minuti kaupa. Suurt pilti ma nii hästi ei näinud. Ja tunnivälise kasvatustöö ning pädevuste arendamise olulisusest ma ilmselt ka ülearu teadlik polnud. See on kohale jõudnud eelkõige minu seitsmeaastase õpetajakarjääri teisel poolel. Olen püüdnud panustada. Kui hästi, ei saa ma ise hinnata. See on teiste öelda. Ent vaadates parimaid, on tunne, et ma peaksin veel enam suutma, veel enam endast andma.

Ja siin on tõrge.

Kooli asusin tööle ajalooõpetaja asendajana tema puhkuse ajaks. Samal ajal asusin uuesti õppima, inglise keele õpetajaks. Sain aga paari-kolme aastaga kogunenud praktikaga aru, et see ei ole minu tee. Õpetama peaks ikka see, kel silmad klassi ees säravad, kes tegutsemisest vaimustunud on, kes antud aine spetsialist on. Inglise keele osas ma neid kriteeriumeid (enda hinnangul) ei täitnud ja tundus aus teine õpetaja selle jaoks leida.

Alles sel nädalal HTM lasi välja pressiteate, kus oli juttu õpetajate palgatõusust. Mis sealt ehk niiväga kõlama ei jäänud, oli see et 44% Eesti õpetajatest töötab osalise koormusega, kuna mainitud miinimumpalka saavad vaid täiskoormusega töötavad pedagoogid. Ise (egoistlikult, sest õpetaja peaks ikka missioonitundest tegutsema?) arvan, et tippspetsialist võiks endale palga eest ka näiteks autoliisingut lubada. Paraku on palganumber kui mitte kõigis, siis suuremas osas koolides seotud kontakttundidega. Reaalne panus ei pruugi sellega kokku langeda. Eelkõige torkab see silma algklassiõpetajate osas, kel kontakttunde oluliselt vähem, kui nende tegelik panus õpilaste suunamisel/kasvatamisel.

Ma olen väga tänulik, et kool mulle täiskoormust pakkunud on. Samas olen ise teinud kehvasid valikuid.
Suurel koolil on omad plussid, omad miinused. Väikesel omad plussid, omad miinused. Viimase puhul on klassid väiksemad ja kontakt õppijaga vahetum, seega lihtsam ainet edasi anda, korda hoida jne. Muidugi erijuht on väga väikene klass, ütleme kuni kuus õpilast, kus tõhusat ja kaasaegset õppetööd korraldada on samuti suur väljakutse. Aga miinuseks on tundide arv. Näiteks keemiat terve põhikooli peale 4 või ühiskonnaõpetust 3 ainekursust (s.t. 35 nädalast/tunnist tsüklit).
Ehk et ma võtsin sel õppeaastal küll vastu nelja õppeaine andmise, ent ei ole suutnud end piisavalt edukalt n-ö neljaks tükiks jagada.

Või tegelikult suudaks. Kui oleksin saba ja sarvedega õpetajaameti juures. Millegipärast 50-tunnised töönädalad kellegi unistuste nimekirjas ei ole. Kohe kindlasti ei mahtunud minu töönädalad 40 tunni sisse ära. Samas tean ka kolleegide hingestatud ja kellale mitte tähelepanu pööravat panust. Ehk ei arva, et oleksin erand või eeskujuks selles osas. Käib justkui ametiga kaasas.

Iseendale ja tulevikule mõeldes otsustasin edasi õppida. Et haridusvaldkonnas, siis arvasin, et sellest on ka koolile tulu. Ja mul on hea meel, et kool on mulle selleks rohelise tule andnud. Muidugi, üsna keeruline on olnud aega leida. Eriti kuna ülikoolis käik tähendab et mitu tundi kaob lihtsalt maanteele ära...

Samamoodi on südames/hinges alati olnud soov kohaliku elu korraldamisel kaasa rääkida. Seega veidi aega/energiat peaks selleks ka jääma.

Iseenesest ei ole siin tegelikult midagi üleloomulikku ja kõike on võimalik teha/jõuda. Tuleb lihtsalt osata aega sättida ja jagada. Nii nagu keegi õppejõududest ütles: sul ei ole asja X jaoks vähe aega, see lihtsalt ei ole sinu jaoks prioriteet.

Ega ma ei tea, kas seegi tekst tegelikult midagi selgitas... Nii nagu viitasin, on see minu jaoks emotsionaalne teema ja mingi segadus on ilmselt senimaani hinges.

Aga arvan, et praegu on õige paus teha. Et mitte jõuda selle hetkeni, kus sul silmad enam ei sära ja kus peamine argument selle ameti juures püsida on palgapäeva ootus. Arvestades ka ühiskonna ootuseid sellele ametile või ka minu enda poolt seatud norme. Termin läbipõlemine ei ole ehk kõige õigem, aga oht millekski taoliseks oli kindlasti olemas.

Eelkõige häirib mind see otsus just õppijate tõttu, sest meil oli väga hea klapp ning koostöö. Mul on suur rõõm, et saan nii palju positiivset kaasa võtta. Õppisin neilt äraütlemata palju. Ega ma ilmaaegu hommikuti ei öelnud, et lähen kooli, mitte et lähen tööle.

Samas ma ei ole ka varjanud, et eesootav mulle meeldib ja positiivses mõttes väljakutseid esitab. Olen ootusärev ja valmis täiega panustama. Mida peaks kergendama see, et eespool mainitud kolmest senisest peamisest tegevussuunast kaks langevad edaspidi kokku ja et ülikooli osas olen valmis teatud mööndusi tegema.

Ma loomulikult ei tea, kas valitud tee on õige. Või kas ma aastate pärast vaatan sellele tagasi kui õigele otsusele. Ja nii nagu ma juba varem kirjutasin- minu otsus, ise vastutan. Ainus, mida ma palun, on veidi mõistmist.

Aitäh teile, kellega mul oli au seda teekonda jagada.

kolmapäev, 8. november 2017

ID

Töövõit! :)
Ehk kulus vaid nädalajagu päevi ja proovimisi ning ID-kaardi sertifikaadid uuendatud ongi. Protsess ise lihtne ja kiire, ent löögile saamine võttis aega.
Ent hiidlane ongi rahuliku ja kannatliku loomuga. Täna ei saa, olgu, äkki homme. Või kui siis ka mitte, küll siis ülehomme ikka saab. Kannatame kõik ära :)

teisipäev, 7. november 2017

Volikogu

Teine volikogu istung.
Veerand tundi läks asja käima lükkamiseks. Ehk kommentaarid, küsimused, eriarvamused jne. Siis sai päevakord kinnitatud. Ei hakka siin hinnanguid andma, vaid kutsun kõiki, kel vähegi huvi, ise koha peale asja kaema. Järgmine istung 16. novembril kell 15 taaskord endise linnavalitsuse majas. Uue ehk Hiiumaa valla põhimäärusega saame ehk ka istungitest otseülekannete tegemise sisse viia.

Sisulisest poolest.
14 poolthäälega valiti Hiiumaa valla esimeseks vallavanemaks Reili Rand.

Et praegu kehtib Käina valla põhimäärus, siis tuli moodustada kolm komisjoni. Eelarve- ja majanduskomisjoni esimeheks valiti 14 poolhäälega Omar Jõpiselg. 9 poolhäälega aseesimeheks Tarmo Mänd. Humanitaarkomisjoni esimeheks 15 poolthäälega Hergo Tasuja ja 8 poolthäälega aseesimeheks Toomas Remmelkoor.

Head demokraatlikku tava austades jättis koalitsioon revisjonikomisjoni täitmise opositsioonile. Toomas esitas kandidaatideks Antti, Tiidu ja Arturi, kes kõik nii koalitsiooni kui opositsiooni häältega ametisse valiti.

Vallavalitsuse liikmeteks esitas Reili Inge Elissaare ja Monika Pihlaku. Et Reili ise hääletuses ei osalenud, kinnitati vallavalitsus üksmeelselt ehk 22 poolthäälega. Hiljem lisanduvad neile kolmele osavallavanemad.

Selleks hetkeks sai täis kolm tundi. Ehk et kui ma arvasin, et Emmaste vallavolikogu istungid on ajaliselt pikad, siis Hiiumaa vald esialgu kuidagi alla küll ei jää.

Viimaseks tuli otsustada, kas esitada Riigikohtule kassatsioonkaebus Ringkonnakohtu otsusele kohtuasjas 3-16-1472. Ehk Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu teema. Siin jäi hääletus 11:11 viiki ehk volikogu seisukohta ei kujundanud.

pühapäev, 5. november 2017

Tants

Laupäev Paikusel. Võistutantsimine.
Kogemuse mõttes ilmselt vajalik. Näha teisi, n-ö sama kategooria rühmi liikumas ja tegutsemas. Saada seeläbi aimu enda rühma tasemest ja plussidest-miinustest. Karastada end ja saada ka kriitilisemat tagasisidet, kui jaanituledel või mujal säärastel kohtadel ülesastumisel kogeda oleme saanud.
Kokkuvõttes saab ettevõtmise kordaläinuks lugeda. Minnes oli hirme ja ärevust piisavalt. Sest tegelikult polnud vähemalt tantsijatel tegelikult oma tasemest Eesti kontekstis suurt aimu. Võitma mindi ilmselt ikka ainult hirmude leevendamiseks öeldud lausetes. Päriselt sellist sihti vast ikka ei seatud?
Kõik jäid laval püsti :)  Päris vigadeta kava kokku ei saanud, aga vähemalt ise tantsus sees olles suuri probleemi/tõrkeid ei näinud. Ja kuigi punktide järgi maailmarekordit ei sündinud, siis nuttes lavalt ära tulema ei pidanud. Lõpetada saab vast klassikute moodi - me tantsime veel. :)

neljapäev, 2. november 2017

Pooltevahetus

Naljakas on lugeda, kuidas mõni mees õpetab avatult ja kaasavalt volikogu juhtima.
Täpselt sama mehe juhitud volikogu ei andnud 2009.a. valimistel antud vallas ülekaalukalt enim hääli (150+ kui teine tulemus oli ca 80) saanud volikogu liikmele üldse mingil tasandil võimalust kaasa rääkida.
Täpselt sama mees oli volikogu esimehena ka revisjonikomisjoni esimees. Eestis ainulaadne juhus!
Täpselt sama mees ei suvatsenud volikogu esimehena volikogu istungite kutset ja päevakorda valla kodulehel avaldada, mis sest, et tegemist on avalike koosolekutega, kuhu iga vallakodanik peaks olema oodatud kuulama tulema.
Seda rida võiks jätkata, aga kas on mõtet.

Seetõttu leian, et väga kasulik ja vajalik on, kui võim aeg-ajalt vahetub. On võimalik asju teise nurga alt vaadata ja hinnata. Nutikas inimene teeb sellest ka omad järeldused ja on edaspidi ise targem. Rumal teeb teistele etteheiteid, sest eneseanalüüsiks tal aega ei jää.

Sport

Oktoober läks kuidagi niimoodi mööda, et isiklikeks treeninguteks suurt aega ei jagunud. Peamine liikumine oli kas kehalise kasvatuse tunde andes või rahvatantsu vihtudes. Olgu, pealinnas püüdsin vähemalt praktikapäevadel vähemasti jalutada pikemalt. Tihti lisaringe tehes punktist A punkti B minnes.
Eile õhtul siis üks kümnekilomeetrine jooksuots. Novembri alguse kohta täitsa mõnus ilm ka. Prognoosi järgi peaks seda veel mõneks ajaks jaguma. Ilmselt täna õhtul uuesti :)

kolmapäev, 1. november 2017

Volikogu

Esimene Hiiumaa Vallavolikogu istung. Palju pidulikkust. Aga arusaadav. Ikkagi esimene istung. Seega õnnitleti volikogusse pääsenuid, tänati endiseid vallajuhte ja teisi.
Kui päevakorrast rääkida, siis esmalt valiti volikogu esimees. Reili esitas Aivari kandidatuuri.
Artur otsustas nalja teha ja käis välja kuus nime. Kõik taandasid oma kandidatuuri.
Häältega 14-9 valiti Aivar Viidik volikogu esimeheks.
Volikogu aseesimehe koha otsustasid koalitsioonipartnerid koalitsioonikõneluste käigus opositsioonile jätta. Käidi välja kaks nime - Inge ja Riho. Häältega 15-8 valiti aseesimeheks Riho Rahuoja.
Viimaseks esitasid praegused vallavanemad/vallavalitsused lahkumispalve. Ehk et täna oli tänaste vallavanemate viimane tööpäev. Hiiumaa vallavanem valitakse 7. novembril ehk järgmisel volikogu istungil.

teisipäev, 31. oktoober 2017

Koalitsioonileping

Sotsiaaldemokraatide ja Ühine Hiiumaa valitsemisprogramm aastateks 2017–2021

Sotsiaaldemokraatlik erakond ja valimisliit Ühine Hiiumaa sõlmivad valitsemise kokkuleppe eesmärgil arendada Hiiumaa valda edumeelse, avatud, tegusa ja eduka Läänemere saarena, mis väärtustab oma identiteeti ja kogukonna ühtekuuluvustunnet. Meie valitsemisel tõuseb Hiiumaa vald esile avatud ja innovaatilise juhtimisega ja teeb tugevat koostööd nii kodanikuühenduste, era- kui ka riigisektoriga.

Valitsemisel lähtume põhimõttest, et Hiiumaa on üks tervik, kus piirkondade eripärad ja külade omanäolisus on meie tugevus. Oleme veendumusel, et üksmeelne ühtne omavalitsus tagab Hiiumaa tervikliku arengu.

Oleme seisukohal, et Hiiumaa ei ole Eesti ääremaa ja Hiiumaa sees ei ole ääremaid, kuna kogu saar evib kaasaegset elukvaliteeti, elujõulist omakultuuri ja nutikaid lahendusi.

Meie prioriteedid Hiiumaa arenguks on:
1)     Lapsed ja pered, soodsad tingimused kodu rajamiseks saarel;
2)     Ettevõtluskeskkond, saarelisusest tingitud turutõrgete maandamine;
3)     Kvaliteetne andmeside ja kiired ühendused mandriga;
4)     Avaliku taristu heakord ja kättesaadavus.

Töötame selle nimel, et Hiiumaa oleks jätkuvalt kestev, säästev ja puhas. UNESCO biosfääri programmialana oleme eeskujuks teistele piirkondadele maailmas inimese ja looduse tasakaalustatud jätkusuutliku arengu poolest.

JUHTIMINE JA VALITSEMINE
Tagame võimalikult lihtsa ja kiire suhtlemise ning asjaajamise omavalitsusega.
Juhime valda läbipaistvalt ja avatult. Volikogu istungid toimuvad erinevates osavaldades.
Spetsialistide tööle võtmisel lähtume erialase pädevuse põhimõttest.
Viime igapäevase juhtimise osavallavalitsuste tasemele, jättes vallavalitsuse hooleks strateegilise juhtimise. Osavallavalitsused on kohaliku elu keskused, kust vallaelanik leiab oma vajadustele kõige kiirema ja sobivama lahenduse.
Hoiame otsustusprotsessi kohalikele kogukondadele võimalikult lähedal. Anname osavaldadele otsustusõiguse piirkonda puudutavates küsimustes vastavalt ühinemislepingule.
Teeme Hiiumaa jaoks otsuseid hiidlaste ühishuvist lähtuvalt. Kaasame vallavalitsuse töösse ja volikogu komisjonidesse lisaks kogukonna esindajatele ja suvehiidlastele parimaid spetsialiste, rahvusvahelisi eksperte ja konsultante.
Kaasame noori koostöös Hiiumaa noortekoguga ja eakaid koostöös Hiiumaa pensionäride ühendusega.
Kaasame kodanikuühenduste esindajaid vallavolikogu komisjonidesse parima kohaliku kompetentsi ja esindatuse huvides.
Suhtleme avalikkusega regulaarselt valla infolehe, maakonnalehe, kodulehekülje, sotsiaalmeediakanalite ja rahvakohtumiste kaudu. Kujundame www.hiiumaa.ee kodulehest tervikliku Hiiumaa infokanali, kus on vajalik teave nii elanikule kui ka saare külastajale.
Taotleme avaliku sektori töökohtade ja kompetentsi toomist saarele.
Seisame selle eest, et Hiiumaa elanikke koheldaks mandrirahvaga võrdväärselt. Taotleme saare elutähtsates teenustes (lennu- ja laevaühendused, tervishoid, haridus) Hiiumaa vallale hääleõigusliku partneri staatust ja valdkondade kompetentsi loomist saarel.

ETTEVÕTLUS JA ETTEVÕTLUSKESKKOND
Eelistame jätkusuutlikku ettevõtlust ja kodanikualgatusi, mis toetuvad kohalikule ressursile, kannavad edasi Hiiumaa „rahvuslikku identiteeti“ ja millel on suurem lisandväärtus.
Kaardistame Hiiumaa vallas asuvad võimalikud äri- ja tootmismaad ning büroopinnad ja leiame neile koostöös erasektoriga uue rakenduse. Soodustame ja toetame kohaliku ressursi efektiivset, säästlikku ja otstarbekat kasutamist ja vääristamist.
Algatame programmi “Hiiumaa väljakutse” parimate spetsialistide ja vahendite kaasamiseks ning ideede elluviimiseks konkreetsete probleemide lahendamiseks.
Viime läbi regulaarseid kohtumisi kohalike ettevõtjatega eesmärgiga toetada ettevõtluse arengut, kaasata ettevõtjaid valla arengu kavandamisse ning otsustusprotsessidesse, et soodustada töökohtade loomist;
Töötame välja Hiiumaa ettevõtjatele suunatud investeeringute tagatisfondi ja turutõrgete leevendamise põhimõtted.
Toetame Hiiumaa arengut toimiva arenduskeskuse kaudu ja loome eeldused ettevõtlusinkubaatori tekkeks.
Loome koostöös erasektoriga võimalused tööstusala arendamiseks Kõrgessaares, Käinas ja vajadusel mujal.
Innustame sotsiaalsete ettevõtete loomist ja toetame nende tegutsemist.
Töötame välja õppestipendiumite süsteemi, mis motiveeriks häid spetsialiste tulema (tagasi) Hiiumaale.
Toetame koostöös kohalike ettevõtetega noorte ettevõtlikkust praktikakohtade loomise, töökogemuste jagamise ja õpilasfirmade tegevuse soodustamise kaudu.
Arendame Hiiumaa valla väikesadamaid ja lautrikohtasid koostöös erasektoriga.

VALLA MAJANDAMINE, ÜHENDUSED, TARISTU JA HEAKORD
Panustame visuaalselt ja funktsionaalselt atraktiivse elukeskkonna loomisesse: haljastus, heakord, viidad, puhkealad, turismiobjektid, sadamad, üritused, avaliku ruumi jäätmemajandus.
Arendame ja kaasajastame valla infrastruktuuri. Lähtume põhimõttest, et uuendamist on kõige säästlikum rajada kompleksselt, st vee ja kanalisatsiooni või elektrivarustuse uuendamisega üheaegselt rekonstrueeritakse ka tänavad, tänavavalgustus ja rajatakse lairibavõrk jms.
Paneme kokku üle-hiiumaalise lairiba-ühenduste arendamise projekti, et viia kiire internet kõikide majapidamisteni võrdse ja jõukohase omafinantseerimisega.
Uuendame amortiseerunud teekatet ning suurendame igal aastal tolmuvabade teede osakaalu. Jätkame kergliiklusteede võrgu arendamisega. Hoiame teed, tänavad ja pargid aastaringselt korras.
Koostöös ettevõtjatega rajame Kõrgessaarde tankla.
Koondame Hiiumaa vabade elamispindade ja kruntide info, mis lihtsustab leida sobivat elukohta. Rajame riigi toel üürikortereid piirkondadesse, kus nende järele on kõige suurem vajadus.
Jätkame avalike hoonete järk-järgulist üleminekut kohalikul küttel põhinevatele katlamajadele.
Soodustame energiaühistute ja koostootmisjaamade loomist.
Loome üle-hiiumaalise korteriühistute toetusmeetme kortermajade energiatõhususe, juurdepääsuteede, parklate, välisvalgustuse jms parendamiseks.
Jätkame osalemist hajaasustuse programmis maapiirkondades ja töötame selle nimel, et tiheasustusaladel oleks ühisveevärk ja kanalisatsioon kättesaadav kõikidele püsielanikele.
Võrdsete tingimuste korral valime Hiiumaal teostatavateks töödeks kohalikud ettevõtjad.
Arendame ühistranspordivõrku otstarbekalt, vallaelanike vajadustest lähtuvalt. Kõigile Hiiumaa lastele tagame tasuta bussiühenduse aastaringselt kogu saare piires.
Koostöös naabersaartega seisame korrapärase, kvaliteetse ja senisest soodsama transpordiühenduse tagamise eest mandriga ning Hiiumaa ja Saaremaa vahel. Hiiumaa vald peab saama lennuühenduse ja parvlaevaliikluse korraldamisel üheks lepingupartneriks.
Vabaneme valla mittevajalikust kinnisvarast, kinnistutest ja inventarist, mis ei ole vajalik omavalitsuse ülesannete täitmiseks. Lisaks varade müügile kasutame rentimist, vara kasutusse andmist või lagunevate hoonete lammutamist.

HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ
Loome paindlikud lapsehoiuvõimalused, sh suvehooajaks. Lasteaiakoha puudumisel piirkonnas maksame lapsehoiutoetust soovijatele, kelle peres on laps(i) vanuses 1,5  kuni 3 eluaastat.
Töötame välja koolivõrgukava, et tagada kodulähedane ja tugev põhiharidus saarel ning õpetajaskonna järelkasv.
Tagame hariduse tugispetsialistide kättesaadavuse lasteaedades ja koolides.
Eelistame laste kooli- ja lasteaiatoiduna kohalikku ja mahedat toodangut.
Vähendame perede kulutusi lasteaiateenusele ning ühtlustame need üle Hiiumaa.
Panustame loodus- ja keskkonnaharidusse, et iga Hiiumaa laps saaks osaleda kord aastas vähemalt ühes õppeprogrammis.
Oleme partneriks riigile konkurentsivõimelise gümnaasiumihariduse tagamisel, uuenduslike ideede elluviimisel kutsehariduses ja täiendusõppe pakkumisel saarel.
Arendame koostöös riigiga Hiiumaa ametikooli selliselt, et koolitada välja Hiiumaa ettevõtluse arenguks vajalike oskustega inimesi.
Huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse parandamiseks tagame õpetajate/ringijuhtide liikumise eri piirkondadesse.
Toetame lasteaia- ja kooliõpetajate võimalusi tegeleda haridusalase arendustööga ning käia projektide toel Eestis ja välismaal kogemusi vahetamas.
Arendame noortekeskuste võrgustikku saarel ja seisame selle eest, et kõik saare noortekeskused oleksid Eesti avatud noorsootöö keskuse liikmed.

KULTUUR, SPORT JA VABA AEG
Kaasajastame sportimis- ja vaba aja veetmise võimalusi.
Töötame välja ühtse rahastamismudeli spordi- ja huvitegevuses.
Toetame terviseedenduslikke algatusi ja tegevusi erinevatele eagruppidele.
Toetame olemasolevate matkaradade ja ujumiskohtade hooldamist ning arendamist.
Toetame jätkuvalt piirkondlike kultuuritegelaste ja -kollektiivide tegevust.
Korrastame ja kaasajastame kultuurikeskused ning koostöös kogukonnaga teised esinemispaigad.
Kohaliku pärandi säilitamiseks ja tutvustamiseks toetame Hiiumaa muuseumite tegutsemist.
Toetame jätkusuutlike lahenduste väljatöötamist loomemajanduse arendamiseks.
Rajame avalikus kasutuses olevaid mänguväljakuid, seiklusparke jms, mis suurendavad lastega perede vaba aja veetmise võimalusi nii hiidlaste kui külaliste jaoks.
Loome tervikliku süsteemi täiskasvanute ja noorte spordivaldkonna toimimiseks.

SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVISHOID JA TURVALISUS
Arendame ja mitmekesistame sotsiaalteenuseid erivajadustega lastele, puuetega inimestele ja eakatele.
Laiendame Kõpu õppekohas pakutavaid teenuseid ja rajame pansionaaditeenuse eakatele. Jätkame teenuste osutamist Hellamaa perekeskuses ning teeme koostööd Samaaria Eesti misjoniga.
Toetame koostöös mittetulundusühingutega vanemlike oskuste arendamist.
Panustame hõbemajandusse – loome koostöös ettevõtjate ja  kodanikuühendustega eakatele uusi võimalusi veeta vanaduspõlve väärikalt.
Seisame tugeva partnerina Hiiumaa haigla üldhaiglana jätkamise eest ning jätkame perearstide tegevuse toetamist.
Jätkame koostööd politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, kaitseliidu ja teiste turvalisust tagavate asutusega.
Toetame vabatahtlike päästjate tegevust.

TURUNDUS, TURISM JA VÄLISSUHTED
Töötame välja Hiiumaa ühise visuaalse identiteedi.
Koondame avaliku sektori Hiiumaa turundustegevused ühe katuse alla. Rõhutame Hiiumaa turundamisel saare rohelist mõtteviisi. Ettevõtjaid kaasates töötame välja Hiiumaa arengueesmärke järgiva turundusplaani.
Turundame Hiiumaad kui turismisihtkohta, elukohta, ettevõtluskohta, töökohta, õppimiskohta. Teavitame potentsiaalseid investoreid Hiiumaa eelistest ja väärtustest.
Seame turundustegevuste mõõdetavateks eesmärkideks Hiiumaa majandustegevuse aktiivsuse kasvu, positiivse rändesaldo ja Hiiumaa kinnisvara väärtuse tõusu.
Soodustame turismiettevõtlust ja loome turismiteenuste osutamiseks sobiva avaliku ruumi.
Panustame üritusturundusse – algatame ja toetame Hiiumaa arengueesmärke järgivaid ideid, sündmusi ja tegevusi, mis toovad saarele külastajaid, uusi elanikke ja investoreid.
Toetame Hiiumaa pühakodade korrastamist.
Jätkame Suuremõisa lossikompleksi arendamist aastaringselt toimiva turismi- ja külastuskeskusena, tihendades koostööd valla ja erasektori vahel.
Peame aktiivset välissuhtlust. Toetame Hiiumaa mainekujunduslike toodete ja projektide viimist välisturgudele. Osaleme ja jätkame koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, loome uusi rahvusvahelisi koostöösidemeid.

KODANIKUÜHENDUSED JA KÜLALIIKUMISED
Oleme kodanikuühendustele, sh külaseltsidele usaldusväärseks partneriks.
Toetame erinevaid rahvaalgatusi. Väärtustame inimeste omaalgatust ja eneseteostust, jätkates ja edasi arendades mittetulundusühenduste toetussüsteemi ja sõlmime sellekohased partnerluslepinguid.
Aitame kodanikuühendusi kogukonnateenuste ja sotsiaalse ettevõtluse arendamisel.
Tunnustame kogukonda panustavaid inimesi.

INVESTEERINGUD
Hiiumaa vallavalitsuse üheks prioriteediks on viia läbi terviklik investeerimisprogramm. Ühinenud valla valitsus peab suunama pilgu väljapoole, kaasamaks võimalikult palju investeeringuid, sh riigi, EL ja erainvesteeringuid Hiiumaa arengusse. Selleks peab säilima Hiiumaa valla eelarves investeerimisvõimekus ja paindlikkus objektide elluviimise valikul. 

Tervet saart hõlmavate investeeringutena on prioriteetideks:
-        Lairibavõrgu arendamine
-        Teede mustkatte alla viimine

Esimeses järgus viiakse ellu juba ette valmistatud ja kaasrahastust taotlenud ja/või ühinemislepingus kokku lepitud investeerimisprojektid:
-        Hiiu valla lasteaia Kalda maja rekonstrueerimine*
-        Kõrgessaare avalike hoonete katlamaja ja trasside uuendamine*
-        Kõrgessaare vaba aja keskuse katuse soojustamine*
-        Käina elamuskeskuse rajamine*
-        Käina kultuurikeskuse rekonstrueerimine*
-        Kärdla Keskväljaku rekonstrueerimine
-        Kärdla-Paluküla kergliiklustee rajamine
-        Kärdla põhikooli kaasajastamine*
-    Kärdla sotsiaalkeskuse (Pargi 3) rajamise I etapp (kogukonnas elamise ja ööpäevaringne erihoolekandeteenus)
-        Tärkma biopuhasti rekonstrueerimine
*Hiiu valla ja Käina valla vabatahtliku ühinemisega kinnitatud investeeringud, mida (kaas)rahastatakse ühinemistoetusest

Teises järgus valmistatakse ette igale volikogu poolt põhimõttelise heakskiidu saanud projektile kulu/tulu analüüs, eelarve ja kaasfinantseeringu hinnang. Nendest sõltuvalt tekib vallavalitsuse tööplaani nimistu objektidest, mida  hakatakse igal aastal ette valmistama. Üle 300 000 euro maksvatest projektidest vajavad edasiarendamist järgmised:
-        Emmaste spordikeskuse arendamine
-        Kärdla sotsiaalkeskuse Pargi 3 rajamine (II etapp)
-        Munitsipaalüürielamute uuendamine ja rajamine
-        Palade spordihoone rekonstrueerimine
-        Spordihalli rajamine Kärdlasse
-        Suuremõisa kaugküttesüsteemi ja trasside uuendamine
-        Tohvri hooldekodu laiendamine

Oluline pole mitte võimalikult kaugele jõuda meie unistuste järjestamises, vaid töövõime saavutamine nende unistuste elluviimiseks.

laupäev, 28. oktoober 2017

Koalitsioon

Kui mulle endale tundub, et ülikooli jaoks on keeruline piisavalt aega leida ja tahaks asju tõhusamalt teha, siis teistega võrreldes saan aru, et pole üldse viga. Ehk reedel esimeses loengus mõtteid vahetades selgus, et olin oma grupist ainus, kes kõik kodused tekstid läbi jõudis lugeda. Ja koduste ülesannetega on ka võimalik, vaatamata kõigile muudele tegemistele, n-ö joone peal olla.
Kõikse keerulisem on vahemaa teema ehk kaugus kodu ja kooli vahel, mistõttu puhtalt sõidu peale läheb palju energiat ja aega.

teisipäev, 24. oktoober 2017

Võlud

Väikeses kohas elamisel on oma selged võlud.
Eile olin koosoleku tõttu Kärdlas ja mõtlesin, et panen perearsti (jah, mul on eluaeg üks ja sama perearst olnud, ka nüüd, kui elan Emmastes) juurde aja kirja, et sõiduki juhtimiseks tervisetõendit uuendada. Aga mind võeti n-ö kohe ette ja vaid pool tundi hiljem oli kinnitus kehtivast tõendist ka Maanteeametile edastatud.
Täna astusin kohalikust raamatukogust läbi, et ülikooli jaoks teos tellida. Nägin veebikataloogist, et Leisu kogus on see olemas. Ja tuuakse töö juurde ehk koolimajja ära.

esmaspäev, 23. oktoober 2017

Kohtuotsus

19. oktoobril tegi Riigikohus otsuse: "Jätta rahuldamata Emmaste Vallavolikogu ja Pühalepa Vallavolikogu taotlused Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruse nr 99 „Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ § 1 lõigete 1 ja 2 ning § 4 põhiseadusvastaseks ja § 2 lõike 1 kehtetuks tunnistamiseks."


Kolleegium leiab, et Emmaste Vallavolikogule ja Pühalepa Vallavolikogule oli kooskõlas PS §-ga 158 tagatud ärakuulamisõigus ja võimalus avaldada menetluses arvamust valla haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmise kohta. Omavalitsusüksuse negatiivse arvamusega pidi Vabariigi Valitsus arvestama HRS § 9 lõikest 9 tulenevalt, kuid negatiivne arvamus ei toonud automaatselt kaasa menetluse lõpetamist. Kolleegium nõustub Vabariigi Valitsuse seisukohaga, et omavalitsusüksuste elanike küsitluse tulemused ei ole haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamisel siduvad ning siduvuse nõue ei tulene ka PS §-st 158 (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. detsembri 2016. a otsus asjas nr 3-4-1-3-16, punkt 136).

Vastuseks taotlejate seisukohale, et Vabariigi Valitsus on Emmaste valda ja Pühalepa valda kohelnud meelevaldselt ebavõrdselt, märgib kolleegium, et seaduse nõuetega kooskõlas olev omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei ole meelevaldne ebavõrdne kohtlemine ainuüksi põhjusel, et Vabariigi Valitsus otsustab jätta mõne teise omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmata. Samuti ei saa võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks pidada seda, kui riik ei korda võimalikku viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 4. oktoobri 2017. a otsused asjas nr 5-17-21/10, punkt 96; asjas nr 5-17-22/10, punkt 93; asjas nr 5-17-23/10, punkt 91).

Eeltoodust lähtudes leiab kolleegium, et Emmaste valla ja Pühalepa valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisel järgis Vabariigi Valitsus seaduse nõudeid ning määruse § 1 lõiked 1 ja 2, § 2 lõige 1 ning § 4 ei ole põhiseadusega vastuolus. Tuginedes PSJKS § 15 lõike 1 punktile 6, jätab kolleegium Emmaste Vallavolikogu ja Pühalepa Vallavolikogu taotlused rahuldamata.

Lisan ka Emmaste vallavolikogu esimehe (viimase selles ametis) kommentaari:
"Iseseisev Emmaste vald on saanud minevikuks. Jääb teadmine, et Emmaste valla inimesed ja valla juhid ei loovutanud  iseseisva otsustamise vabadust vabatahtlikult. Ajalugu tõlgendatakse tavaliselt võitjate-valitsejate nägemise kaudu. Me ei tea, kuidas nähakse tulevikus Emmaste valla rahva iseseisvuse säilitamise püüdu, kas hea või halvana, kas rumaluse või tarkusena, kas ustavuse või uhkusena? Tean, et tegutsesime oma südame ja rahva tahtmise järgi.
Fakt on see, et Hiiumaal on uus halduskorraldus. Meil kõigil on mõistlik uue reaalsusega kohaneda ja positiivselt sellega kaasa minna. Edasi tuleb igati püüda, et senise Emmaste valla piirkond areneks jõudsalt ka Hiiumaa valla koosseisus, Emmaste osavallana. Otsustamise ja ressursside kaugenemist saab kompenseerida osavald. Seegi jääb püsima ainult siis, kui leidub aktiivne, koostööaldis, sõbralik ja töökas kodanikkond, kelle hulgas külades aktiivsed eestvedajad, kes tegutsevad koos. Uus halduskorraldus on tervele Lõuna-Hiiumaa kogukonnale uus väljakutse, mis annab hea põhjuse minna ühtsemana edasi. Seepärast kutsun üles jätma seljataha kõik, mis edasiminekut takistab, sh erimeelsused, solvumised, tülid ja keskenduma võimalustele, positiivsele."

Minu meelest igati mõistlik kommentaar. Loodan, et asjaosalistel (sealhulgas minul endal) jagub tarkust ja mõistust viimase lause mõtet järgida.

kolmapäev, 18. oktoober 2017

Statistika

FB-st käis läbi Postimehes avaldatud statistika, mitu protsenti kogusid kandidaadid oma ringkonna häältest. Eks statistikat võib teha igasugust. Näiteks ka niimoodi.

Häälte arv nimekirjale Kandidaatide arv Keskmiselt hääli kandidaadi kohta
Sotsiaaldemokraatlik Erakond 1255 32 39,2
Valimisliit Ühine Hiiumaa 1230 41 30
Valimisliit Kodusaar 1100 52 21,2
Eesti Reformierakond 501 16 31,3
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 291 11 26,5
Eesti Keskerakond 286 18 15,9
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 167 26 6,4