Esmaspäev, 23. oktoober 2017

Kohtuotsus

19. oktoobril tegi Riigikohus otsuse: "Jätta rahuldamata Emmaste Vallavolikogu ja Pühalepa Vallavolikogu taotlused Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruse nr 99 „Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ § 1 lõigete 1 ja 2 ning § 4 põhiseadusvastaseks ja § 2 lõike 1 kehtetuks tunnistamiseks."


Kolleegium leiab, et Emmaste Vallavolikogule ja Pühalepa Vallavolikogule oli kooskõlas PS §-ga 158 tagatud ärakuulamisõigus ja võimalus avaldada menetluses arvamust valla haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmise kohta. Omavalitsusüksuse negatiivse arvamusega pidi Vabariigi Valitsus arvestama HRS § 9 lõikest 9 tulenevalt, kuid negatiivne arvamus ei toonud automaatselt kaasa menetluse lõpetamist. Kolleegium nõustub Vabariigi Valitsuse seisukohaga, et omavalitsusüksuste elanike küsitluse tulemused ei ole haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamisel siduvad ning siduvuse nõue ei tulene ka PS §-st 158 (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. detsembri 2016. a otsus asjas nr 3-4-1-3-16, punkt 136).

Vastuseks taotlejate seisukohale, et Vabariigi Valitsus on Emmaste valda ja Pühalepa valda kohelnud meelevaldselt ebavõrdselt, märgib kolleegium, et seaduse nõuetega kooskõlas olev omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei ole meelevaldne ebavõrdne kohtlemine ainuüksi põhjusel, et Vabariigi Valitsus otsustab jätta mõne teise omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmata. Samuti ei saa võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks pidada seda, kui riik ei korda võimalikku viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 4. oktoobri 2017. a otsused asjas nr 5-17-21/10, punkt 96; asjas nr 5-17-22/10, punkt 93; asjas nr 5-17-23/10, punkt 91).

Eeltoodust lähtudes leiab kolleegium, et Emmaste valla ja Pühalepa valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisel järgis Vabariigi Valitsus seaduse nõudeid ning määruse § 1 lõiked 1 ja 2, § 2 lõige 1 ning § 4 ei ole põhiseadusega vastuolus. Tuginedes PSJKS § 15 lõike 1 punktile 6, jätab kolleegium Emmaste Vallavolikogu ja Pühalepa Vallavolikogu taotlused rahuldamata.

Lisan ka Emmaste vallavolikogu esimehe (viimase selles ametis) kommentaari:
"Iseseisev Emmaste vald on saanud minevikuks. Jääb teadmine, et Emmaste valla inimesed ja valla juhid ei loovutanud  iseseisva otsustamise vabadust vabatahtlikult. Ajalugu tõlgendatakse tavaliselt võitjate-valitsejate nägemise kaudu. Me ei tea, kuidas nähakse tulevikus Emmaste valla rahva iseseisvuse säilitamise püüdu, kas hea või halvana, kas rumaluse või tarkusena, kas ustavuse või uhkusena? Tean, et tegutsesime oma südame ja rahva tahtmise järgi.
Fakt on see, et Hiiumaal on uus halduskorraldus. Meil kõigil on mõistlik uue reaalsusega kohaneda ja positiivselt sellega kaasa minna. Edasi tuleb igati püüda, et senise Emmaste valla piirkond areneks jõudsalt ka Hiiumaa valla koosseisus, Emmaste osavallana. Otsustamise ja ressursside kaugenemist saab kompenseerida osavald. Seegi jääb püsima ainult siis, kui leidub aktiivne, koostööaldis, sõbralik ja töökas kodanikkond, kelle hulgas külades aktiivsed eestvedajad, kes tegutsevad koos. Uus halduskorraldus on tervele Lõuna-Hiiumaa kogukonnale uus väljakutse, mis annab hea põhjuse minna ühtsemana edasi. Seepärast kutsun üles jätma seljataha kõik, mis edasiminekut takistab, sh erimeelsused, solvumised, tülid ja keskenduma võimalustele, positiivsele."

Minu meelest igati mõistlik kommentaar. Loodan, et asjaosalistel (sealhulgas minul endal) jagub tarkust ja mõistust viimase lause mõtet järgida.

Kommentaare ei ole: