Internet

Arutelu kiire interneti osas on hoogu kogunud.

Naljatledes öeldakse, et kiire internet tuleb hästi aeglaselt.
Saan sellest aru. Edulugu ei ole sellest Eesti jaoks saanud. Loodame, et täitsa risti vastupidi ei lähe.

On kaardistatud - näiteks Eesti Energia, aga ka vallavalitsuse poolt - soovijate hulka ja asukohta. On tehtud eeltööd. On planeeritud ja kavandatud. Midagi on isegi ära tehtud. Ehk ühenduse võimalus on siin-seal loodud.

Uus plaan annab lootust. Aga samas tasub olla ka skeptiline.

Aprillis saadeti "Eesti lairiba arendamise plaan 2021-2030" avalikule konsultatsioonile. See sai ohtralt vastukaja, mistõttu suvi kulus ettepanekute analüüsimiseks.

6. septembril sai Hiiumaa vallavalitsus MKM-ilt kirja:

"Kogu saabunud tagasisidest lähtudes oleme praeguseks teinud järgmised otsused:

• Tellisime Statistikaametilt täpsema  analüüsi  elanike  paiknemisest  ja  aastaringses kasutuses olevatest majapidamistest.

• Võttes arvesse sideettevõtjatelt tulnud soovi täpsema KOVide ja riigipoolse nõudluse kaardistamise  järgi  ning  KOVide  soovi  osaleda  piirkondade  valimisel,  oleme kavandamas KOVide kaasamist, et KOVid saaksid määrata oma territooriumil teatud osa asustusüksuseid, mis oleksid esmajärjekorras toetuse sihtpiirkondadeks. Arutame veel Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, mil viisil seda teha täpsemalt.

• Eelnevast  tulenevalt analüüsime  ka  eelarve  jaotamist  maakondade  asemel  KOVi täpsusega, millesse sisendi annab Statistikametilt tellitav analüüs.

• Toetuse suuruse osas lähme edasi põhimõttel, et maksimaalne toetus on 3000 €/aadress ja maksimaalne toetuse osakaal on 70% projekti maksumusest.

Toetuse tingimuste ja hindamiskriteeriumite osas koostame veel lõplikke ettepanekuid, selleks on Majandus- ja   Kommunikatsiooniministeerium   alustanud   toetusmeetme  määruse eelnõu välja töötamist. Täiendatud  lairiba  plaan  valmib paralleelselt toetusmeetme  määruse eelnõuga järgnevate kuude jooksul. Informeerime kindlasti kõiki kaasatud osapooli, kui uuendatud lairiba plaan ja meetme määruse mustand on valmis täiendavateks aruteludeks."

Ehk kui soovitakse kaasavalt jätkata ning osapooled saavad ka määruse mustandi osas kaasa rääkida, siis on ebatõenäoline, et novembris meede avaneb. Samas on mõte igati mõistlik, st küsida osapoolte arvamust.

On küsitud, miks vald hetkel midagi rohkem ei tee.

Tegelikult on korralik eeltöö tehtud, mida viimati tunnustas ka IT-minister. Kevadel valmis 120 küla kohta eskiislahendus koos hinnakalkulatsiooniga. Selle pealt oleks võimalik hankesse minna ehk töö teostaja leida. Aga seda ei saa me enne teha, kui meetme lõppdokument olemas - ehk tingimused paigas ning rahastus selge.

Ja raha on suur võtmekoht.

Lairiba arendamise plaani järgi on Hiiumaale ette nähtud 2,9 miljonit, mis jaguneb viie aasta peale. Sel ja järgmisel aastal 507 000, järgmisel kolmel aastal 627 000 aastas. Ajakava tuleb korrigeerida, kuna selleks aastaks ette nähtud raha jääb kasutamata. Kokku on Eestile viie aasta peale kavandatud 69 miljonit ehk Hiiumaa osa sellest on neli protsenti.

Hiiumaalt läks kevadel teele ettepanek lisada meetmesse rohkem paindlikkust. Hetkel on lairiba arendamise plaanis maakondadele planeeritud raha jaotatud viie aasta peale. Kui piirkonnas on eeltööd tehtud, võiks ettepaneku kohaselt piirkonnale ette nähtud raha kiiremini ära kasutada. Tõsi, see tähendab seda, et mõni teine piirkond peab oma tööde suurema mahu jätma perioodi lõpuaastatesse, kuna riigi arvestuses on ikkagi igaks aastaks kindel summa planeeritud. Ja see on koht, miks sellist muudatust teha ei taheta. Minister andis saarel käies lootust, et paindlikkus saab meetmesse. Ootame määruse mustandi ära, see annab selgust.

Teame ju, et Hiiumaal ehitamine on kallim kui mandril. Mida rohkem siin korraga ette võtame, seda soodsam tuleb tükihind. Ehk et kui ajatame tööd viie aasta peale, siis tõenäoliselt saame sama raha eest vähem tehtud. Arvestades ka seda, et (ehitus)hinnad aastatega kerkivad, mitte ei lange.

Teine ohukoht on ülepakkumine. Ehk et kui korraga asuvad kõik 15 maakonda hankeid läbi viima - ja selle töö peale oskajaid ehitajaid on loetud hulk -, siis avaldab see mõju ka hindadele. Eriti just kaugemates ja suure hajaasustusega piirkondades.

Ei taha olla pessimist. Samas ei taha, et inimestel tekib täitumatu ootus. Võttes ette meetmesse planeeritud raha, lisades sellele valla omaosaluse (eelarvestrateegias pool miljonit) ja liitumistasu (3000€ aadressi kohta), saab aasta jooksul kümmekond küla kaetud. Kui meetme vahendid jaotuvad jätkuvalt viie aasta peale. Aga teistsugust dokumenti hetkel ka ei ole.

Vaatasin hinnakalkulatsioone, mis kevadel tehti. Seal on juba arvestatud erinevate lahendustega. Ehk et ühendus luuakse kas maakaabli, õhuliini või raadioühenduse kaudu. Sõltuvalt aadressi asukohast ja spetsialisti hinnangust, milline lahendus kusagil mõistlik kasutada on.

Näiteks kiiresti kasvava Kalana küla katmine maksab üle 200 000 euro. Palade ja Tubala on suurusjärgus 100 000. On ka odavama lahendusega külasid. Aga suurusjärkudest annab see aimu.