Eesti regionaalpoliitika vajab tegusid

Peep Lillemägi küsis Eesti Päevalehe veebiküljel: „kiire internetiühendus Hiiumaal looks kaugtöötajatele uue kvaliteedi - miks seda tehtud ei ole?“

Päevakohane küsimus. Täiendan alljärgnevalt arvamusartiklit, kus autor võttis kiire interneti arengud kokku tõdemusega, et ministrite poolt „osavõtlikkust ja kaasamõtlemist on jagunud, päriselt on asi aga liikunud kukesammudega.“

Artiklis viidati oktoobrikuisele Hiiumaa vallavalitsuse pöördumisele väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemile.

Kaasamõtlemist jagus. Isegi lubadusi. Siinkohal tänan muuhulgas Peep Lillemäge, kes EKRE ministritega aktiivselt suhtles ja teema olulisust selgitas. Küll jääb teadmata, kas lubadused rahastuse osas olid suusoojaks öeldud või vahetus valitsus enne, kui need teoks sai teha.

Kuna Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepingu üks kandev punkt on kiire interneti arendamine, saatsin 2. veebruaril kirja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suttile.

Sooviga saada kinnitus, et vabariigi valitsus reaalsete sammudega toetab plaani viia Hiiumaal kiire internet kõikide selleks soovi avaldanud lõpptarbijateni.

Kiire internet on enam kui kaugtöö vahend

Statistikaamet tõi detsembris välja, et Eestis on üle 200 000 kaugtöö tegija. Sealjuures kasvas aastaga kaugtöö tegijate arv peaaegu kaks korda. Kõige agaramad kaugtöö tegijad on Tartumaal ja Hiiumaal, kus II kvartalis kasutas kaugtööd 40% töötajatest.

Samas on oluline märkida, et hea internetiühendus ei ole vajalik vaid kaugtööks. Ajastul, mil koolid on vaat et poole õppeaastast kaugõppel, tekitame haridussüsteemile korraliku internetita lisaprobleeme, milliseid koroona niigi põhjustanud.

Hiiumaa vallal on varasemast olemas projektijuhtimise kogemus ligi 300 kiire interneti ühenduse väljaehitamisest. Valla poolt oleme teinud eeltööd, et viimase miili eesmärk – katta kiire internetiga kogu Eesti – võiks vähemalt Hiiumaa osas reaalselt teoks saada.

Samas teame, et Elektrilevi, mis võitis viimase miili riigihanke, viib kiire andmesideühenduse vaid 13 saare külasse (alates 1. jaanuarist 2021 tegeleb kiire interneti ühenduse rajamisega Enefit Connect). Hiiumaal on ühtekokku 182 küla ehk kaetud saab vähem kui kümnendik. Jättes kõrvale need, aga ka inimtühjad külad ning külad, kus taristu olemas, tellis Hiiumaa vallavalitsus eskiisprojekti 120 külale. Parima pakkumise tegi Connecto, kes lisaks asendiplaanile arvutab hinnangulise maksumuse liitumiskohtadele.

Esimese küla, Kalana, eskiisprojekti näidis on meil olemas. Aprilliks saab Kõrgessaare osavald kaetud ning sealt edasi Emmaste, Käina ja Pühalepa osavallad.

Hiiumaa valla 2021. aasta eelarves on planeeritud 200 000 eurot kiire interneti projekti omaosaluseks. Samas on selge, et taristu välja ehitamiseks vajame ka riigipoolset tuge. See on nii praktiline vajadus kui ka riigi regionaalpoliitiline otsus.

Julgus teha õigeid otsuseid

Peep Lillemägi on julgelt ja avalikult märku andnud tänase peaministripartei otsusejulguse puudumisest. Näiteks 18. jaanuaril 2019 ilmus Hiiu Lehes lugu „Reformierakonna Hiiumaa piirkonnajuht kritiseeris erakonna valikuid“. Viimati tegi ta kriitilise sissevaate koduerakonda käesoleva aasta 9. jaanuaril Toomas Sildamile antud intervjuus, mis avaldati ERR veebiportaalis.

Nendega ühele reale asetub laupäeval Päevalehe veebiküljel ilmunud arvamuslugu, milles julgustatakse otsuseid tegema. Otsuseid, mis on regionaalpoliitiliselt olulised, aga toetavad otseselt ka majanduse arengut.

Vahendid on olemas, vaja tahet

Ülalpool mainitud 2. veebruari kirjale vastas minister Sutt 25. veebruaril, et „uued toetusmeetmed avanevad kõige varem 2021. aasta lõpus. Praegusel hetkel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis koostamisel ettepanekud nende rahade kasutamiseks kuni 2027 aasta lõpuni.“

Teisalt teame, et möödunud aasta lisaeelarvega eraldati 15 miljonit eurot kiire interneti püsiühenduse laiendamiseks maapiirkondades. Sellest jäi kasutamata 7,6 miljonit, millest 4,5 miljonit leidis viimase miili nö teise laine meetmena rakendust.

Riigikogule üle antud 2021. aasta lisaeelarve maht on 641 miljonit. Hiiumaa internetitaristu väljaehitamise kulu oleme hinnanud suurusjärku 2-2,5 miljonit.

Sellest tulenevalt julgen väita, et vahendid on olemas, kui leidub poliitiline tahe. Ministri viidatud kuueaastane periood uute toetusmeetmete kasutamiseks ei ole lahendus. Kiire interneti teema vajab märksa kiiremaid lahenduskäike.

Oleme teinud põhjaliku eeltöö, mida koos Hiiumaa sõpradega riigijuhtidelegi tutvustanud. See tähendab, et meil on reaalne võimalus kogu saar kiire internetiga katta, kui ka riigi tasandil seda soovitakse.

Erinevalt viidatud arvamusloost ei soovi ma otsida põhjuseid, miks seda seni teha ei ole õnnestunud. Kutsun üles tegutsema – teeme ära!

Ilmus 23.03 Hiiu Lehes