Vaatasin ja meenutasin, mida ma neli ja kaheksa aastat tagasi seoses kohalike omavalitsuste valimistega mõtlesin.
Põhiosas ei ole minu seisukohad aastatega muutunud. Arvasin siis ning leian ka täna, et inimene peab olema kõige keskpunktiks. Vald on inimese jaoks, mitte vastupidi.
Esimese perioodi (2013-2017) vallavolikogu (Emmaste vallas) liikmena võtsin kokku nii: "Tegutsemine volikogus on olulisi õppetunde andnud. Ma ei ole alati õigesti toiminud, olen teinud vigu. Kindlasti ei ole ma iga teema juures olnud spetsialist. Samas saan öelda, et sel juhul olen seda tunnistanud ning ammutanud infot neilt, kes antud teemat hästi valdavad. Teisalt tegutsesin südametunnistuse järgi ja andsin endast palju. Ehk võtsin asja tõsiselt."
Ma vargsi lootsin, et osutun Emmaste vallavolikogu perioodi järel ka Hiiumaa vallavolikogusse valituks. Samas kindel ei olnud sugugi. Eriti kuna selles (osa)vallas jagati välja vaid kolm mandaati.
"Samas ei taha ma kellelegi etteheiteid teha. Ja ei tee ka siis, kui asjad nii lähevad. Sest vallaelanikud otsustavad ise ja oma vaba tahte järgi, kes ja kuidas valda tüürima peaks. Kui see tähendab, et usaldatakse kedagi teist, siis nii ongi. Sel juhul on see minu probleem. Mitte kogukond ei pea painduma minu soovide järgi, vaid mina ise pean kohanema," panin oktoobris 2017 kirja.
Lubadused, mille ma isiklikult (st mitte valimisprogramm) 2013 ja 2017 seadsin ja välja käisin, on säärased, millele olen valmis ka 2021 alla kirjutama. Arvan, et eelmistel perioodidel ei jäänud need pelgalt lubadusteks, vaid et ma ka tegelikult järgisin tegudes sõnu.
-> Luban, et jätkan avatult ja ausalt. Ehk räägin ja kirjutan, miks ma ühe või teise asja puhul nii arvan või hääletan. Jätkan valda puudutava info jagamist.
-> Luban, et pühendan aega, et eelnõud põhjalikult läbi töötada. Ainult nii saab seisukoha kujundada.
-> Luban, et suhtlen inimestega ja küsin nende arvamust. Ma võib-olla ei ole kõige osavam rääkija, ent ma oskan kuulata.
-> Luban, et olen valmis ära kuulama ka seisukohad, mis minu omadest erinevad.
Seekordsete valimiste eelne periood on olnud suhteliselt viisakas ning rahulik. Ei ole ühte konkreetset suurt intriigi õhus. Mis tähendab, et ülesaareliseks omavalitsuseks, Hiiumaa vallaks kasvamine on olnud suhteliselt edukas. Alati saab paremini. Alati saab kiiremini ja kaugemale. Aga pigem on läinud hästi.
Eriti arvestades, et Hiiu vallaks liitumine oli Suure Peetri ja Väikese Peetri muinasjutt. Või et nelja aasta eest oli vähemalt kahes vallas tugev vastuseis liitumisele. Aga ka seda, et lisaks kokku kasvamisele on tulnud tegeleda tervisekriisiga.
Viisakuse osas on loomulikult paar erandit. Neist on kahju. Minul ei juhtu sellest midagi, kui keegi sotsiaalmeedias sõnnikut loobib. Eriti kuna valdav enamus välja öeldust on tõepõhjata laim. Kahju on aga inimestest, kel puudub oskus positiivset programmi välja pakkuda ning selle asemel püüavad tähelepanu teiste materdamise kaudu. Justkui koolikiusajad.
Vaadates aga viimasele neljale aastale tagasi, siis algus oli põnev. Õigupoolest mahub mul sellesse perioodi kaks algust. Mõlemat algust võib sarnaselt hinnata. 2018. aasta esimene ots oli justkui paksus udus liikumine. Volikogu laua taga on vallavalitsuse tööst hoopis teine tunnetus ja teadmine, kui vallavalitsuse töötajana tegelikkuses.
Oktoober 2020 ei olnud udukogus sammumine. Aga nõudis siiski kohanemist, õppimist. Teemadering, millega tegeleda, muutus võrreldes osavalla tasandiga hoobilt laiemaks. Jätkus tervisekriis, mille osas on Hiiumaa Eestis kõige edukamalt väljakutsetega toime tulnud.
Kindlasti tegin nende aastate jooksul vigu. Mitmeid tajusin suhteliselt kohe ka ise. Püüdsin analüüsida, teha järeldusi ning edaspidi sama reha otsa mitte astuda. Kui midagi konkreetset välja tuua, siis tagantjärele targana pidanuks mitmel puhul võtma veel rohkem aega suhelda, selgitada, tagasisidet korjata, veelkord suhelda. Ja alles siis otsustama.
Osavallavanema tööst saan positiivsena välja tuua panustamise noortega seonduvasse. Üks asi on materiaalne.
Veel olulisem on aga sisuline tegevus. Mitmekülgsed sporditreeningute võimalused (nii korrastatud taristu kui trennide näol) ja Käina huvikooli Emmaste filiaali töö käivitamine. Kooli struktuuri täiendasime õppealajuhataja kohaga, mis pea saja õpilasega koolis ongi normaalne. Lasteaias on taas kolm rühma.
Alustasin igakuiste allasutuste ümarlaudadega. Ehk lisaks sellele, et vallavalitsuse struktuuri sees toimus infovahetus, haarasin regulaarsesse inforingi allasutuste juhid. Formaat kandis vilja ning hiljem võeti kasutusel teisteski osavaldades.
Püüdsin järjepidevalt jagada infot (blogis, ajalehes, veebis ja sotsiaalmeedias), vastata küsimustele ning olla avatud.
Usun, et sel korral saab valimistulemus erinevate nimekirjade vahel üpris tasavägine olema. Esmakordne on olukord, kus valime kandidaate üle saare ühisest/ühest nimekirjast. See kindlasti segab kaarte. Samas valijal on alati õigus. Nii et jääb üle pühapäeva õhtu ära oodata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar