Minu hommikuraadio on Vikerraadio. Lükkan selle tavaliselt üsna kohe peale ärkamist (silmade avamist, mitte voodist välja ronimist) sisse ja lasen taustaks mängida. Kasulik osa on ajalehtede tutvustus, kusjuures mulle väga meeldib, et kajastatakse ka kõiki maakonnalehti.
Täna jäi kõrv kuulama sporditeemalise loo tutvustamist. Et kuulan raadiot muu tegevuse kõrvalt, siis üdini ei saa süveneda. Seega lipsas autor kõrvust mööda. Ent mitte sisu.
Jäi kõlama mõte, et kehalise kasvatuse tundidesse on normatiive vaja. Nii nagu vanal heal vene ajal. Et ette antud aeg, korduste arv jms aitab kaasa noorte suuremale kehalisele aktiivsusele.
Olen autoriga nõus selles osas, et kehalisest kasvatusest on saanud kooliprogrammis alaväärtuslik õppeaine: tunde on liiga vähe. Eriti tänapäeva maailmas. Alates kuuendast klassist on ju ette nähtud vaid kaks tundi nädalas. See on 2x45 minutit. Kui murdeeas noor ei saa/soovi lisaks spordi- või tantsu- vms ringis osaleda, siis seda on ikka häbematult vähe.
Aga kindlasti ei nõustu ma sellega, et normatiivide taaskehtestamine midagi paremuse poole muudaks. Olen pigem mõtteviisi "head lapsed kasvavad vitsata" ja "präänikuga on parem kui piitsaga" pooldaja. Ehk pean oluliseks luua noortele võimalused olla kehaliselt aktiivne, anda ühiskonna ja kogukonna poolt positiivset eeskuju ja normide asemel võimaldada mitmekesist kehalise kasvatuse programmi. See on minu nägemuse järgi efektiivsem lahendus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar