Loodushääled

Ei saa öelda, et kolisime maalt linna. Küll aga alevikku.

Samas on hommikuti aknast kuulda kukelaulu ja lammaste määgimist. Mönus.

Jäätmed

Eesti Päevaleht kirjutab:

390 kg olmeprügi elaniku kohta tekkis Eesti elanikel 2017. aastal.

Vaid viie Euroopa Liidu riigi elanike elutegevusest tekkis vähem prügi, järeldub Eurostati andmetest.

Vähim prügi tekkis Rumeenias (272 kg elaniku kohta), enim Taanis (781 kg elaniku kohta). EL-i keskmine oli 486 kg.

75 kg ehk 19% olmeprügi, mis elaniku kohta tekkis, ladustati prügimäel, 165 kg (42%) kasutati energia tootmiseks, 96 kg (25%) läks taaskasutusse, 14 kg (4%) komposteeriti. 

Prügiliider Taanis läks prügimäele 7 kg (1%), 414 kg (53%) kasutati energia tootmiseks, 213 kg (27%) taaskasutati, 149 kg (19%) komposteeriti.

Osavallakogu

Emmaste vallavolikogu liikmena jagasin igakuiselt blogis ülevaateid toimunust ja arutatust. Olles ametis täidesaatva võimu juures, kus infot on oluliselt rohkem ning see on märksa varem käes, võib kippuda ununema info liikumise olulisus. Ehk vaadates asju ühelt poolt lauda, ei ole tunnetus, vaatenurk ja kättesaadav info sama, mis teisel pool istudes.

Püüan end parandada.
Esmalt ülevaadetega osavallakogu koosolekutest, mis ehk liialt kajastust ei ole saanud. Alustan augustikuust.

1. Osavallavanema ülevaade.

"Eelmisest osavallakogu koosolekust on palju [kaks kuud] möödas. Annan lühiülevaate vahepealsest ja olen valmis küsimuste kaudu seda laiendama.

Sõru Jazz - oli rahvarohke ja hästi korraldatud üritus 13-16. juunil.
Sealt alates on noortekeskuses suve jooksul palju ööbijaid olnud ehk omatulu teenimine on edukalt kulgenud.
Sõru jaanituli oli samuti rahvarohke ja tule süütamise au andsime noorele, põhikooli kiitusega lõpetanud sportlasele, Kristjan Ugamile.
Kaasava eelarve võiduidee – tenniseväljak – sai samuti sel ajal ametlikult avatud. Hetkel tegutseme selle nimel, et saaks õpetajatele ja lastele treeninguid läbi viia. Varustust on spordiklubi heade sõprade abiga suutnud piisavalt hankida.
Spordiväljakutel, sadamas ja Liivalaukal tegutses Õpilasmalev, kelle staabiks oli meie noortekeskus.
Spordihalli alusfassaadi lihthange on läbi viidud ja fassaad nüüd veekindel, aga ka ilus.
Avatud on uus kaasava eelarve ideede välja pakkumise periood. Olgem aktiivsed.
Terve suve vältel on muuseumis olnud mitmeid näituseid ja külastajaid, sh piletiga, on selgelt enam kui viimastel aastatel.
Hiiu Folk avati seekord Sõrul. Sõruotsa külad kandideerisid Eesti aasta küla tiitlile.
Nädal hiljem oli siinsamas Sõru sadama piirkonnas Kalana Saund. Samuti rahvarohke ja kordaläinud üritus.
Sõru Merekool ja Hiiumaa Motoharidus on pakkunud noortele võimaluse suvel trenni teha, aga ka võistelda.
Andsime osavalla jaoks mittevajalikud (seoses SA Hiiumaa Sadamad loomisega) paadid üle Hiiumaa Sadamatele ja Merekoolile, kes need ka korda teinud on ja kasutavad.
Mitmed aktiivsed külaseltsid ja sõpruskonnad võtsid osa kohvikute päevast.
Möödunud nädalal võõrustas Emmaste puhkpillipäevade kollektiive.
EMKO on ette valmistanud käsitöömaja ja ambulatooriumi küttesüsteemide vahetuse projekti. Suvel on olnud palju tellimusi kruusa ostmiseks, traktoriga niitmisteenuse osutamiseks ning niitmiseks.
Raamatukogu on loonud soojaks perioodiks külastajatele õues lugemise võimalused. Samuti kasutatakse suvel aktiivselt nii arvuteid kui kiiret (Wifi) internetti. Sünnipäevakingituseks sai raamatukogu lillepeenra, mille meie haljastaja rajas.
Kool otsis uusi õpetajaid, ette oleme valmistanud katusega rattahoidla projekti. Suve hakul saime ülevaate õueala ideeprojektist. Alanud on ettevalmistused Emmaste kooli 100. sünnipäevaks.
Lasteaias valmis liikumisrada, mis on lasteaialastele, aga ka noorematele lastele koos vanemaga (ja kokkuleppel lasteaiaga) kasutamiseks. Lõppenud on välistreppide lihthange. Peagi tehakse ära Päästeameti ettekirjutusega ette nähtud tööd - tuletõkkeuksed II korruse ventilatsiooniruumi.
Oleme kogunud lähteandmeid ja tellinud projekti Emmaste keskuse tänavavalgustuse uuendamiseks.
Lapsed kasvatavad lasteaias ise peenardel köögivilju. Sügisest on nii lasteaias kui koolis suurem tähelepanu tervislikul toitumisel ja kohalikul toidul. Vallavalitsus on võtnud eesmärgiks, et uuest aastast oleks lasteaiatoit tasuta.
Kool ja lasteaed said UV-filtriga aknakiled, mis töötavad selliselt, et ei lase kogu soojust klassiruumi, seega hoiab see soojal perioodil klassitemperatuuri õppekeskkonna jaoks sobilikuna.
Uue jäätmeveo hanke võitis AS Keskkonnateenused. Vaadates hinnakirja (segaolme sõltuvalt konteineri suurusest tänasest 1,5-2 korda kallim, samas biojäätmed 50% ja pakend vaid 10% selle hinnast), on selge, et kes sorteerib, võidab rahaliselt.
Tohvri hooldekodu sai uue juhi - septembrist alustab tööd Pirje Lehtmaa. Hiiumaa Prügila juhi konkurss lõppemas.
Alanud on valla hankega tellitud teetööd Emmaste osavallas. Lisaks likvideerib Maanteeamet liiklusohtliku koha Emmaste surnuaia juures, rajades sinna parkla."

2. Raamatukogu Leisu laenutuspunktiga seonduv.
Täna on Leisu laenutuspunkt avatud üle kolmapäeva pealelõunasel ajal. Samal ajal on Emmastes  raamatukogu kolmapäeviti avatud vaid ennelõunasel ajal. Arutasime raamatukogu nõukogus ja külaseltsiga, et kas külaselts oleks valmis teenuslepinguga ise teenust pakkuma. Nii võiks Leisu laenutuspunkt olla avatud igal kolmapäeval, samal ajal Emmaste raamatukogu oleks kolmapäeviti avatud teiste tööpäevadega sarnaselt.
Arutelud jõudsid aga sinna, et tänane süsteem on kõige mõistlikum, eelkõige seepärast, et nii on teenuse kvaliteet ühtlane ja ka Leisu laenutuspunktis toimetab erialase haridusega inimene.

3. Sõru muuseumi tulevik.
Sõru muuseumis on käesoleval aastal oluliselt rohkem tegevust ja külastusi olnud. Uue juhi käe all on tekkinud suurem sidusus külaseltsi ja väikelaevasadamaga. Paraku suundub muuseumi direktor tagasi noorsootöö valdkonda. Oleme külaseltsi, SA Hiiumaa muuseumid juhi, SA Hiiumaa Sadamad nõukogu liikmete, osavallakogu ning osavallavalitsusega arutanud, kuidas minna edasi. Mida me täpselt ja eelkõige muuseumilt ootame ja kuidas näeme eri osapoolte tegevust muuseumihoones. Kuidas parimal viisil ühendada teaduslik ja kultuuripärandi pool kultuurisündmuste ning seltsitegevusega.

4. Arvamuse andmine maaparandusühistu loomise kohta.
Emmaste osavalla piirkonnas (Ollima kraavi ja selle ümbrusega seotud kinnistud) soovitakse luua maaparandusühistu. Et seal on ka osavalla kinnistud, esitati kutse ühistuga ühinemiseks ka osavallale. Ühistu loomise eesmärgiks on Ollima peakraavi puhastamine, kuna kraavi alguses Metsalauka külas uputab. Probleem on selles, et kraavi merre suubuv ots on umbes ja vesi ei jookse. Puhastamine tõstab ka põldude kvaliteeti ja viljakust. Osavallakogu arutas ettepanekut ja soovis, et osavalla vanem asjaolusid täpsustaks. Eriti kaasnevate kohustustega seonduvalt.

5. Volikogusse minevad eelnõud.

6. Muudatused ühistranspordis.
Valla transpordispetsialist Piret Sedrik andis ülevaate maakonna ühistranspordisüsteemist ja GoBusi kommertsliinidel (Tallinn-Õngu) kavandatud muudatustest.

7. Muud küsimused.
Järgmine koosolek toimub tõenäoliselt 13. septembril.

Valitsus

Täna hommikuks on taas kindlustunne suurenenud, et Vabariigi valitsus jätkab sellisel kujul.

Isamaal oleks valik - ka SDE ja RE saaks kolmikliidu moodustada. Miks nad seda aga tahtma peaks? Sisuliselt oli neil valimistele minnes üksainus lubadus ja selle saavad nad ellu viia just ainult sellise koalitsiooni puhul. Viimaseid arenguid vaadates algab II pensionisamba reform juba 01.01.2020. Selle nimel tasub kannatada küll.

Ratasel endal on palju valikuid. Samas neist suurem osa tähendab kaotust. Või vähemalt on tal endal tunne, et see oleks kaotus. Astuda samme tagasi, tunnistada, et tehtu oli viga - see tähendaks ju ka enda sõnade söömist.

RE ehitab samuti seina. Otsus umbusaldusavaldus Ratase pihta suunata just seda teeb. Samas kui SDE on andnud märku, et kui Helmed ise tagasi ei astu, siis nemad algatavad just nende suhtes umbusalduse avaldamise. RE taktika - siia juurde ka Kaja kommentaar, et nad ei soovi Jüriga ühes valitsuses olla - lõhub aga sedagi võimalust, mis õhus oli, et KE ja RE liidu moodustavad. Oodatakse, et koalitsioon laguneb, uut ei suudeta moodustada ja tulevad erakorralised valimised?

Valitsus

Olin kuni eilseni täiesti veendunud, et see valitsus püsib edasi.

Vaatamata juttudele, et RE ja KE peavad läbirääkimisi. Jah, konsulteeritakse ja vesteldakse igal juhul. Ent isiksuste-tasandil on vastuolud piisavalt suured, et siit täna harmoonilist liitu ei sünni. Pigem oli neid jutte - KE kaalub valitsuse vahetust - vaja just Ratasel. Kaabude maha rahustamiseks.

Eilne näitas, et Martinil ja Mardil on kas väga igav või nende psüühika ei ole päris korras. Nii labaselt hakata ühe riigi olulisema asutuse juhti kangutama... Ohjah.

Lisaks olulisusele on PPA toetus rahva seas erakordselt kõrge - 90% ümber kõikumas. Erinevalt poliitikutest või valitsusest. Nii vaadates tundub eilne veel erakordselt jabur ja läbi mõtlemata. Ja omakorda ka rahustav, kainestav. Et M ja M oskavad kõva lärmi teha, ent oidu ei kipu liiga palju olema.

Täna ma enam nii veendunud ei ole, et valitsus püsima jääb. Aga millised on alternatiivid? Ega neidki palju ei ole. Ja samas on kõigi koalitsiooniliikmete jaoks oluline võimust kinni hoida. Mitmed on end uues ametis väga mugavalt tundma hakanud ning nüüd kui sellest loobuma sunnitakse, siis ei mõju see ka partei kui organisatsiooni sisesuhetele hästi. Ehk pakun, et kümne küünega hoitakse ikkagi olemasolevast kinni. Eriti kuna olulistes asjades - investeeringud, reformid jms - suudetakse ju kompromiss saavutada.

Maapäev

Eesti külade Maapäeval toimus debatt "Suud puhtaks" saate formaadis. Arutelu juhtis Urmas Vaino.

Publikust võttis teiste seas sõna näitleja, teoloog ja poliitik MP. Ta avaldas arvamust, et metsa raiutakse Eestis liiga palju ja lahendus on harvesteride ära keelamine, nende sundkorras maha müümine.

Repliigi korras pakkusin, et metsalangetustraktorid võiks asendada töömeeste ja hobustega. Aga miks sellega piirduda. Samamoodi tuleks keelata ja maha müüa ka suured põllumajandustraktorid ja kombainid. Vilja saab ju ka sirbiga lõigata? Nii saaks hulga inimesi uuesti põllumajandussektoris tööd. Elu maal areneneks.

Huvitaval kombel sain positiivset tagasisidet - neilt, kes seda mõtteviisi toetasid kui ka neilt, kes minu sõnadest irooniat välja lugesid.

Tugev küla = tugev riik

Kodukant: Tugev küla võrdub tugeva riigiga

Juulikuu viimasel nädalavahetusel toimus külaliikumise Kodukant eestvedamisel Eesti külade XIII Maapäev. Tiheda programmi ja Eestimaa aasta küla 2019 valimise kõrval jäi sealt mulle meelde kaks arutelu. Mõlemal kinnitati, et tugevad külad tähendavad tugevat riiki ja et Eesti külad on tugevad.

Esmalt oli mul võimalus osaleda vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi vestlusringis, kus osalesid aasta küla konkursi iga maakonna esindajad. Seal jäi kõlama, et üha enam inimesi soovib elada maapiirkonnas, eemal linnakärast. Kui vaid sobivad tingimused selleks võimalusi pakuks.

Vabariigi president kinnitas, et kohtumistelt üle Eesti on ta saanud sama sisendi – riigilt oodatakse taristut, eelkõige head internetiühendust ja maanteid. Tingimuste olemasolul on meil üle Eesti särtsakaid inimesi, kes külades tulukesed põlemas hoiavad.

Vastuolud?

Vestlusringis toodi ka näiteid vastuoludest, millele kogukonnas vasturohtu alles otsitakse.

Oleme ilmselt kõik maanteel märganud maanteeameti mõõdikuid, millega kogutakse statistikat liiklustiheduse kohta. See on oluline arv, sest keskmise ööpäevase liiklustiheduse alusel paneb amet paika teetööde pingerea. Ühe küla esindaja rääkis, et nii kui n-ö voolik nende juures maha pannakse, sõidavad kõik graafiku alusel seda teelõiku mööda.

Välja toodi ka toetusmeetmetes sisalduv vastuolu. Kuna arvestatakse kasusaajate hulka, tähendab see, et eelis on piirkonnal, kus elu juba käib. Projekte ei võrrelda aga tulevikuperspektiivist lähtuvalt ehk eeldusest, kus elu alles võiks käima minna.

Mitme küla esindajad leidsid, et külaselts ei tohi elatuda vaid (valla) toetustest ning iga projektiga tuleks vaadata, kuidas see aitaks edaspidi seltsil tõhusamalt toime tulla. See tähendab, et tuleb otsida omatulu teenimise võimalusi. Neid võimalusi seltsid ka leiavad alates omatoodangu müügist ja ruumide rendist kuni giiditeenuse pakkumiseni turistidele.

Haldusreformi mõjud

Teine arutelu järgnes rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõuniku Sulev Valneri ettekandele “Haldusreform kui samm tugevamate omavalitsuste poole”.

Valner tõi haldusreformi tulemuste ilmestamiseks näite laulu- ja tantsupeo rongkäigust. Tema sõnul oli see kinnituseks, et maapiirkondade mitmekesisusega on jätkuvalt kõik hästi ning ühinemise tagajärjel ei ole maapiirkondades “tulesid kustutatud”.

Samas, kuna ühinemise järel tekkis 51 uut omavalitsust, millest igaüks eri varjundiga, ei tasu olla sinisilmne – igal pool ühinemised ilmselt ühtlaselt hästi ei kulgenud.

Haldusreformi järel on kõlanud kriitikat, et muutusi oli liiga palju. Samamoodi on leitud, et muudatusi tehti liiga vähe. Valneri arvates aga saavutati suhteliselt hea tasakaalupunkt.

Ta nõustus, et miinuspoolele võib kanda mõned geograafiliselt ebaloogilised moodustised ehk vallad, mis väga laiali hajunud. Niisamuti sai poliitiliste kompromisside tulemusena – küll mitte massiliselt, aga siiski – ühinemislepingutesse kirja asju, mida nüüd muuta tuleb, kuna need on kas ebavajalikud või ebaloomulikud. Ettekandja sõnul oli see kokkuleppimise hind.

Kokkuvõttes läks kõige paremini see, et avanenud võimaluste aken õnnestus ära kasutada, hindas Valner. See tähendab, et aasta(kümne)id räägitud haldusreform õnnestus teoks teha. Arvan, et nüüd tuleb tegeleda juba uute väljakutsetega ehk sellega, kuidas uut võimekust realiseerida. Reform lõi vaid eeldused, aga iga piirkonna inimesed ise peavad nüüd leidma tee, kuidas neid eeldusi kõige paremal moel ära kasutada.

Ilmus 06.06.2019 Hiiu Lehes

Tulumaks

Omavalitsustele üle kantud tulumaks jaanuar - juuli  2019. aasta
	Juuli kasv	Aasta kasv	%
Haapsalu linn	7,39	6,67
Hiiumaa vald	7,90	10,48
Saaremaa vald	10,59	8,52
KOKKU	9,11	10,86

Rahvaarv

Juhtkirja juures olev tabel on vahva - meil on kolm maakonda, kus 2018. aastal rahvaarv kasvas.

Kohv

Hiiumaalt alguse saanud kohvikutepäevad on jõudsalt juuri ajanud. Mõtlesin meie saare päevakava vaadata ja sattusin üle-Eestilisele kohvikutepäevade kalendrile peale.

3

Ööl vastu tänast, tõsi, juba aastate eest, sai alguse üks äraütlemata äge seiklus. Nii hea, et Sa oled.