Sel nädalal lahvatasid leegid valitsuskoalitsioonis. Probleemiks ÜRO ränderaamistiku dokument. Või pigem ikkagi see, et valimised on märtsikuus ja Isamaaliit on uuest Riigikogu koosseisust välja jäämas ning üritab iga hinna eest silma paista. Vaieldakse aga selle dokumendi pärast.
Reaalsuses on see dokument, mis postuleerib, et rändeprobleeme ei ole võimalik lahendada rahvuslikul või ühe riigi tasemel ning see vajab suuremat kokkulepet riikide vahel. Et illegaalset rännet vähendada, näeb see lepe ette, et tuleks tihendada koostööd, et illegaalseid migrante oleks võimalik hõlpsamini tagasi viia. Just - see dokument sätestab ka selle, kuidas immigrante lähteriiki tagasi saata.
Nukraks teeb, et teema keerati palaganiks. Üsna ruttu hakkasid teatud ringkondadest levima nõuded, et Eesti ei allkirjastaks Marrakech´i lepet, "muidu tulevad siia hordides pagulased ja muud mugavusmigrandid". Tegelikkuses tähendab see dokument Eesti mõistes eelkõige Ukrainast saabujaid.
Vastupidiselt mõne "arvamusliidri" sõnavõtule on ÜRO ränderaamistiku dokument olnud koguaeg kättesaadav ja rõhutab riikide suveräänsust artiklites 7 ja 15. Tegelikult ei ole seal kirjas midagi, millest Eesti riik juba täna ei juhinduks.
Dokumendi loomist alustati muide juba 2016. aasta septembris, kui ÜRO peaassamblee kiitis heaks deklaratsiooni põgenike ja migrantide kohta. Otsustati, et lõppdokument valmib 2018. aastal. Eesti välisminister oli tol hetkel üks pühapäevasportlasest reformierakondlane, kes nüüd selle lepingu vastu sõna võtab, ent kellel tol hetkel polnud ühtegi vastuargumenti.
Välisministeeriumi lehel on korduma kippuvate küsimuste rubriik, kui lisainfot soovida.
Välisministeeriumi lehel on korduma kippuvate küsimuste rubriik, kui lisainfot soovida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar