Täna jõudsin koju peale kella 22. Otsustasin siiski jooksutiiru teha. Tähistaeva all, pilkases pimeduses. Nii poole tunniga leidsin pealambi abil viis helkurit, mille teed omanikuga lahku läinud. :)
reede, 30. november 2018
Tervisekeskus
Valitsuse 29.11.2018 istungi kommenteeritud päevakord
15. Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2016 korralduse nr 301 „Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused” investeeringute kava kinnitamine“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: korralduse eelnõu
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut teeb valitsusele ettepaneku kinnitada esmatasandi tervisekeskuste investeeringute kava muudatused, lisades sinna teisest taotlusvoorust tulnud kuue tervisekeskuse: Võru, Jõgeva, Hiiumaa, Maardu ja Keila esmatasandi tervisekeskuste projektid ning SA Viljandi Haigla taotluse maakondliku tervisekeskuse loomiseks.
Esmatasandi tervisekeskustesse on põhiteenustena koondunud perearsti ja -õe, füsioteraapia, ämmaemandaabi ja koduõenduse teenused ning sõltuvalt kohapealsetest vajadustest ka teised spetsialistid. Toetust said taotleda kohalikud omavalitsused, haiglavõrgu arengukava haiglad, perearstid ning eriarstiabi osutajad.
2023. aastaks rajatakse üle Eesti 60 esmatasandi tervisekeskust ja Viljandisse maakondlik tervisekeskus. 61 projekti kogumaksumus on ca 100 miljonit eurot, millest struktuuritoetuse summa on ca 80 miljonit eurot.
neljapäev, 29. november 2018
100
Eile 100 aastat tagasi algas Vabadussõda (videokokkuvõte). Üks olulisemaid verstaposte meie riigi ajaloos.
Täna 100 aastat tagasi kuulutas Eesti Ajutine Valitsus välja sõjaseisukorra ning üldmobilisatsiooni. Samal päeval valmis ka Eesti soomusrong nr 1, tuntud kui Kapten Irv.
kolmapäev, 28. november 2018
teisipäev, 27. november 2018
Muuseum
Positiivselt üllatas, et Sõru muuseumi direktori konkursil oli nii tugev konkurents ja kandidaatidel sedavõrd põhjalikult ette valmistatud ning läbi mõeldud nägemused. Selgelt jäi kõlama soov teha suuremat koostööd kogukonnaga, mis on ka osavalla ootus olnud.
laupäev, 24. november 2018
Hiiumaa
Aasta noorsootöötajaks 2018 valiti Thilo Fürstenberg. Rõõm sellest.
Meelde jäid tema tänusõnad, kus ta võrdles Hiiumaad Saksamaaga. Et kui head tingimused ja võimalused meie noortel ja noorsootöötajatel siin on. Et Saksamaal sellest rääkides pööritatakse imestusest silmi. Vahel kipume seda ise ära unustama (mis ei tähenda, et me ei peaks paremuse poole püüdlema) ja on tore, kui seda meelde tuletatakse.
reede, 23. november 2018
Valitsuskriis
Marina Kaljuranna mõtted:
Tänane valitsuskriis ei puuduta ainult ränderaamistikku. Vastupidi, valitsuskriisi põhjus on palju laiem ja taandub ühele küsimusele – millisena tahame näha oma riigi ja rahva tulevikku.
Lubage, et selgitan. Olin Eesti Vabariigi välisteenistuses 25 aastat, alustasin nooremametnikuna ja lõpetasin välisministrina. Olen selle üle väga uhke ja julgen väita, et olen olnud välispoliitika juures alates välisteenistuse taastamisest 1991. aastal.
Eesti välispoliitikal on alati olnud üks eesmärk – kindlustada Eesti riigi suveräänsus, tagada Eesti riigi püsimajäämine, tõsta Eesti rahva heaolu. Ajalugu on meile väga selgelt näidanud, et saame seda teha koos teiste riikidega ja koostöös teiste riikidega. Meie huvides on kindlatel väärtustel ja raamidel põhinev maailmakord – kord, kus kehtib rahvusvaheline õigus ja kokkulepitud reeglid. Suured riigid võivad endale lubada isolatsionismi ja reeglite rikkumist, aga meie ei saa, sest üksi jäädes ei saa me kaitsta oma riiki ega võidelda globaalsete probleemidega, ka sellistega nagu migratsioon ning eriti illegaalne migratsioon. Meie huvides on selged reeglid ja arusaamine – mis on lubatud, mis ei ole, kuidas takistada massimigratsiooni, kuidas tagada meie inimeste õiguste kaitse, kui nad elavad-töötavad mõnes teises riigis jne. Ja just nendele küsimustele vastabki ÜRO ränderaamistik.
Ränderaamistiku toetamisega kordame üle reeglid ja põhimõtted, millest oleme seni lähtunud ja mille poole püüdleme. Aga mis on palju olulisem – jätkame oma senist välispoliitilist liini, mis põhineb rahvusvahelise õiguse tunnistamisel, väärtuste kaitsmisel ja Eesti iseseisvuse eest seismisel.
Ränderaamistiku kohta on viimastel nädalatel kirjutatud rohkem analüüse kui mistahes varasema ÜRO dokumendi kohta. Ühed juristid arvavad ühtemoodi, teised teistmoodi ning tavaõigusest on saanud ähvardussõna. Olen hariduselt jurist ja olen töötanud aastaid erinevates ÜRO komisjonides ning nõustan ka praegu ÜRO peasekretäri digikoostöö valdkonnas. Olen osalenud paljudel läbirääkimistel ÜROs ja kaitsnud Eesti seisukohti. Seepärast julgen väita, et minu teadmised ja kogemused ÜRO dokumentidest ja protsessidest on paremad kui nii mõnelgi teisel ränderaamistiku kohta sõna võtnud juristil. Ja minu seisukoht on väga selge: ÜRO ränderaamistik ei too Eestile ühtegi lisakohustust, ei riku Eesti suveräänsust, ei sunni Eestit muutma oma seadusi, ega too Eestisse ühtegi migranti.
Ma tean ütlust, et kui toas on 2 juristi, siis on toas 3 arvamust. Tihti nii ongi ja väga raske on aru saada, miks on ühe dokumendi kohta erinevad arusaamised, kellel on õigus, keda uskuda, keda usaldada. Minu soovitus on väga konkreetne – uskuge ja usaldage Eesti Vabariigi õiguskantslerit. Mitte endist õiguskantslerit või professorit või advokaati, vaid ametis olevat õiguskantslerit, kelle ülesanne on seista Eesti riigi ja rahva huvide eest. Õiguskantsler Ülle Madise on öelnud üheselt, et ÜRO ränderaamistik ei too Eestile lisakohustusi, ei riku Eesti suveräänsust ega sunni Eestit muutma kehtivaid seadusi. Ja mulle on jätkuvalt arusaamatu, miks ei usalda õiguskantslerit valitsusse kuuluv Isamaa, miks eelistavad nad õiguskantsleri arvamusele neile sobivate juristide arvamust. EKRE puhul on see arusaadav, valitsusse kuuluva Isamaa puhul mitte. Inimlikult on mul väga kahju, et Isamaa seisukohti on asunud kaitsma Jüri Luik, minu hea kolleeg, endine välisminister ja suursaadik Moskvas ning Washingtonis, erakordne diplomaat, kes oli Eesti välisteenistuse loomise ja välispoliitika kujundamise juures, kelle rolli ei saa üle tähtsustada, kes on läbi aastate olnud Eesti välisteenistuse auks ja uhkuseks. Kahju, et Jüri vahetas väärtused, mille eest ta on alati seisnud, erakondliku poliitika vastu. Ja mul on väga hea meel, et endistel välisministritel Urmas Paetil ja Keit Pentus-Rosimannusel on julgust ja riigimehelikkust ja -naiselikkust jääda Eesti välispoliitika järjepidevuse kaitsjateks.
Minu suurim austus ja lugupidamine kuulub Svenile, kes on seisnud just nende samade põhimõtete eest: et ühe väikese, geopoliitiliselt seismilisel alal asuva riigi julgeoleku ja suveräänsuse tugevaimaks tagatiseks on koostöö rahvusvahelise kogukonnaga ja reeglitel põhineva maailmakorra austamine. Viimase nädala ebatõdede tulvas ja olukorras, kus üks lärmakas seltskond on asunud välisministrit lausa isiklikult mõnitama, on see olnud ränk väljakutse.
Kas ränderaamistiku mittetoetamine on Eestile katastroof? Ei ole. Sotsid on alati olnud massimigratsiooni ja illegaalse migratsiooni vastu. Tegelikult on selle vastu kõik Eesti erakonnad. Elu läheb edasi, migrandid tulevad ja lähevad sõltumata sellest, kas toetame ränderaamistikku või ei. Aga Eesti astub sammu vales suunas, selliste riikide suunas nagu Ungari ja Poola ning seda ma meie riigile ja rahvale ei soovi. Ma ei soovi, et ühel hetkel avastaksime ennast jälle seismas üksinda, ilma liitlaste, partnerite ja sõpradeta, et avastaksime ennast keset anarhiat, kus ei kehti kokkulepped ja reeglid. Ma ei soovi, et ajalugu korduks. Ma ei soovi, et ohverdaksime Eesti välispoliitika, sest kus on kindlus, et järgmisena ei ohverdata kaitse- või julgeolekupoliitikat? Midagi muud?
Just seetõttu ongi praegune valitsuskriis palju laiem kui ÜRO ränderaamistiku toetamine. Just seetõttu ei seisa sotsid mitte ainult selle ühise koostööavalduse toetamise, vaid Eesti kestma jäämise ja tuleviku eest.
Tänane valitsuskriis ei puuduta ainult ränderaamistikku. Vastupidi, valitsuskriisi põhjus on palju laiem ja taandub ühele küsimusele – millisena tahame näha oma riigi ja rahva tulevikku.
Lubage, et selgitan. Olin Eesti Vabariigi välisteenistuses 25 aastat, alustasin nooremametnikuna ja lõpetasin välisministrina. Olen selle üle väga uhke ja julgen väita, et olen olnud välispoliitika juures alates välisteenistuse taastamisest 1991. aastal.
Eesti välispoliitikal on alati olnud üks eesmärk – kindlustada Eesti riigi suveräänsus, tagada Eesti riigi püsimajäämine, tõsta Eesti rahva heaolu. Ajalugu on meile väga selgelt näidanud, et saame seda teha koos teiste riikidega ja koostöös teiste riikidega. Meie huvides on kindlatel väärtustel ja raamidel põhinev maailmakord – kord, kus kehtib rahvusvaheline õigus ja kokkulepitud reeglid. Suured riigid võivad endale lubada isolatsionismi ja reeglite rikkumist, aga meie ei saa, sest üksi jäädes ei saa me kaitsta oma riiki ega võidelda globaalsete probleemidega, ka sellistega nagu migratsioon ning eriti illegaalne migratsioon. Meie huvides on selged reeglid ja arusaamine – mis on lubatud, mis ei ole, kuidas takistada massimigratsiooni, kuidas tagada meie inimeste õiguste kaitse, kui nad elavad-töötavad mõnes teises riigis jne. Ja just nendele küsimustele vastabki ÜRO ränderaamistik.
Ränderaamistiku toetamisega kordame üle reeglid ja põhimõtted, millest oleme seni lähtunud ja mille poole püüdleme. Aga mis on palju olulisem – jätkame oma senist välispoliitilist liini, mis põhineb rahvusvahelise õiguse tunnistamisel, väärtuste kaitsmisel ja Eesti iseseisvuse eest seismisel.
Ränderaamistiku kohta on viimastel nädalatel kirjutatud rohkem analüüse kui mistahes varasema ÜRO dokumendi kohta. Ühed juristid arvavad ühtemoodi, teised teistmoodi ning tavaõigusest on saanud ähvardussõna. Olen hariduselt jurist ja olen töötanud aastaid erinevates ÜRO komisjonides ning nõustan ka praegu ÜRO peasekretäri digikoostöö valdkonnas. Olen osalenud paljudel läbirääkimistel ÜROs ja kaitsnud Eesti seisukohti. Seepärast julgen väita, et minu teadmised ja kogemused ÜRO dokumentidest ja protsessidest on paremad kui nii mõnelgi teisel ränderaamistiku kohta sõna võtnud juristil. Ja minu seisukoht on väga selge: ÜRO ränderaamistik ei too Eestile ühtegi lisakohustust, ei riku Eesti suveräänsust, ei sunni Eestit muutma oma seadusi, ega too Eestisse ühtegi migranti.
Ma tean ütlust, et kui toas on 2 juristi, siis on toas 3 arvamust. Tihti nii ongi ja väga raske on aru saada, miks on ühe dokumendi kohta erinevad arusaamised, kellel on õigus, keda uskuda, keda usaldada. Minu soovitus on väga konkreetne – uskuge ja usaldage Eesti Vabariigi õiguskantslerit. Mitte endist õiguskantslerit või professorit või advokaati, vaid ametis olevat õiguskantslerit, kelle ülesanne on seista Eesti riigi ja rahva huvide eest. Õiguskantsler Ülle Madise on öelnud üheselt, et ÜRO ränderaamistik ei too Eestile lisakohustusi, ei riku Eesti suveräänsust ega sunni Eestit muutma kehtivaid seadusi. Ja mulle on jätkuvalt arusaamatu, miks ei usalda õiguskantslerit valitsusse kuuluv Isamaa, miks eelistavad nad õiguskantsleri arvamusele neile sobivate juristide arvamust. EKRE puhul on see arusaadav, valitsusse kuuluva Isamaa puhul mitte. Inimlikult on mul väga kahju, et Isamaa seisukohti on asunud kaitsma Jüri Luik, minu hea kolleeg, endine välisminister ja suursaadik Moskvas ning Washingtonis, erakordne diplomaat, kes oli Eesti välisteenistuse loomise ja välispoliitika kujundamise juures, kelle rolli ei saa üle tähtsustada, kes on läbi aastate olnud Eesti välisteenistuse auks ja uhkuseks. Kahju, et Jüri vahetas väärtused, mille eest ta on alati seisnud, erakondliku poliitika vastu. Ja mul on väga hea meel, et endistel välisministritel Urmas Paetil ja Keit Pentus-Rosimannusel on julgust ja riigimehelikkust ja -naiselikkust jääda Eesti välispoliitika järjepidevuse kaitsjateks.
Minu suurim austus ja lugupidamine kuulub Svenile, kes on seisnud just nende samade põhimõtete eest: et ühe väikese, geopoliitiliselt seismilisel alal asuva riigi julgeoleku ja suveräänsuse tugevaimaks tagatiseks on koostöö rahvusvahelise kogukonnaga ja reeglitel põhineva maailmakorra austamine. Viimase nädala ebatõdede tulvas ja olukorras, kus üks lärmakas seltskond on asunud välisministrit lausa isiklikult mõnitama, on see olnud ränk väljakutse.
Kas ränderaamistiku mittetoetamine on Eestile katastroof? Ei ole. Sotsid on alati olnud massimigratsiooni ja illegaalse migratsiooni vastu. Tegelikult on selle vastu kõik Eesti erakonnad. Elu läheb edasi, migrandid tulevad ja lähevad sõltumata sellest, kas toetame ränderaamistikku või ei. Aga Eesti astub sammu vales suunas, selliste riikide suunas nagu Ungari ja Poola ning seda ma meie riigile ja rahvale ei soovi. Ma ei soovi, et ühel hetkel avastaksime ennast jälle seismas üksinda, ilma liitlaste, partnerite ja sõpradeta, et avastaksime ennast keset anarhiat, kus ei kehti kokkulepped ja reeglid. Ma ei soovi, et ajalugu korduks. Ma ei soovi, et ohverdaksime Eesti välispoliitika, sest kus on kindlus, et järgmisena ei ohverdata kaitse- või julgeolekupoliitikat? Midagi muud?
Just seetõttu ongi praegune valitsuskriis palju laiem kui ÜRO ränderaamistiku toetamine. Just seetõttu ei seisa sotsid mitte ainult selle ühise koostööavalduse toetamise, vaid Eesti kestma jäämise ja tuleviku eest.
kolmapäev, 21. november 2018
Puuluup
Reedel käisime kontserdil. Täiesti teistmoodi kontserdil.
Bänd astus üles elumaja suures toas ehk kõik 40 kuulajat olid justkui sõbrale külla läinud. Muhe õhustik, kust ei puudunud perenaise küpsetatud küpsised.
Ja Puuluup - kuigi ma nägin neid live´s esimest korda - valdab esinemiskunsti päris hästi. Julgen soovitada küll.
pühapäev, 18. november 2018
Valitsuskriis
Sel nädalal lahvatasid leegid valitsuskoalitsioonis. Probleemiks ÜRO ränderaamistiku dokument. Või pigem ikkagi see, et valimised on märtsikuus ja Isamaaliit on uuest Riigikogu koosseisust välja jäämas ning üritab iga hinna eest silma paista. Vaieldakse aga selle dokumendi pärast.
Reaalsuses on see dokument, mis postuleerib, et rändeprobleeme ei ole võimalik lahendada rahvuslikul või ühe riigi tasemel ning see vajab suuremat kokkulepet riikide vahel. Et illegaalset rännet vähendada, näeb see lepe ette, et tuleks tihendada koostööd, et illegaalseid migrante oleks võimalik hõlpsamini tagasi viia. Just - see dokument sätestab ka selle, kuidas immigrante lähteriiki tagasi saata.
Nukraks teeb, et teema keerati palaganiks. Üsna ruttu hakkasid teatud ringkondadest levima nõuded, et Eesti ei allkirjastaks Marrakech´i lepet, "muidu tulevad siia hordides pagulased ja muud mugavusmigrandid". Tegelikkuses tähendab see dokument Eesti mõistes eelkõige Ukrainast saabujaid.
Vastupidiselt mõne "arvamusliidri" sõnavõtule on ÜRO ränderaamistiku dokument olnud koguaeg kättesaadav ja rõhutab riikide suveräänsust artiklites 7 ja 15. Tegelikult ei ole seal kirjas midagi, millest Eesti riik juba täna ei juhinduks.
Dokumendi loomist alustati muide juba 2016. aasta septembris, kui ÜRO peaassamblee kiitis heaks deklaratsiooni põgenike ja migrantide kohta. Otsustati, et lõppdokument valmib 2018. aastal. Eesti välisminister oli tol hetkel üks pühapäevasportlasest reformierakondlane, kes nüüd selle lepingu vastu sõna võtab, ent kellel tol hetkel polnud ühtegi vastuargumenti.
Välisministeeriumi lehel on korduma kippuvate küsimuste rubriik, kui lisainfot soovida.
Välisministeeriumi lehel on korduma kippuvate küsimuste rubriik, kui lisainfot soovida.
teisipäev, 13. november 2018
Lairiba
Lairiba ühendused ja eriti nende arv on meedias segadust tekitanud. Ehk ekslikult on tekitatud mulje, et luuakse liialt vähe ühendusi. Neeme Suur tegi Läänemaal järelpärimise - vastused on ka Hiiumaa kontekstis vastuseid andvad.
reede, 2. november 2018
Tulumaks
Üksikisiku tulumaksu laekumine kohalikule omavalitsusele. Oktoobrikuu kasv võrreldes oktoobriga 2017 ja kümne kuu kasv eelmise aastaga kõrvutades.
Haapsalu linn 14,490 9,449
Hiiumaa vald 12,653 12,943
Lääne-Nigula vald 14,684 11,777
Saaremaa vald 10,874 10,686
Keskmine Eestis 9,767 11,517
Tellimine:
Postitused (Atom)