Oh seda elu, elukest.Saatsin hommikul oma tuttavatele ühiskonnaõpetuse õpetajatele kirja, kus kutsusin neid õpilastele Varivalimisi (varivalimised.ee) tutvustama ja õpilasi valima suunama.
Tund hiljem avastasin, et Antti oli kirja Hiiumaa koolidele edasi saatnud. Lisades sellele üleskutse ettevõtmist ignoreerida, kuna see olevat valimispropaganda ja ei sobi kokku demokraatliku ühiskonnaga.
No mida?! Propaganda oleks asi siis, kui õpetaja promoks ühte parteid. Aga tema ülesanne on asja selgitada, tutvustada eri maailmavaateid ja kandidaatide platvorme. Näiteks nagu ei sobi koolidesse usuõpetus (ehk kristluse pealesurumine), aga usundiõpetus (ehk eri usundite võrdlus) sobiks.
Räägin, kuidas minu meelest toimida võiks. Klassis arutatakse teema läbi- miks üldse valimas käiakse; millised on eri kandidaadid ja nende platvormid (Varivalimiste tiimi poolt on osa materjali juba läbi töötatud ja koolidesse saadetud); üheskoos analüüsitakse, ent tuleb meelde jätta, et ei ole õigeid ja valesid arvamusi, vaid igaühel on oma arvamus. Seejärel, millalgi peale 25ndat (kui valimiste portaal avatakse), käiakse ühe tunni ajal arvutiklassis. Nii 10 minutiks. Et kõigil oleks võimalik reaalselt valida ja tehnilised küsimused selgeks saaks. Kodus saab igaüks soovi korral oma hääle ju ära muuta. Seega ei pea kartma, et õpetaja või kaasõpilaste tõttu hääletus "kallutatud" oleks. Samas kedagi hääletama sundida ei saa. Kes ei soovi, võib samal ajal kasvõi SuperMariot mängida. Nagu pärisvalimistel- kes ei taha, see ei vali. Või kes nö protestida tahab, rikub sedeli (kuigi Varivalimistel seda varianti vist pole...)
Vastupidiselt ehk mõnele teisele olen veendunud, et noortel on põhikooli lõpuklassi(de)s olemas oma arvamus ja maailmavaade. Seega on vale jätta seda kuulamata.
Antti väitega, et sedasi koolis valimas käimine ei käi demokraatliku ühiskonnakorraga kokku, ma päris nõus ei ole. Eestis on parlamentaarne demokraatia, kus rahvas valib endale esindajad Riigikogusse. Noorte harjutamine sellise süsteemiga on igati demokraatlik ja teenib head eesmärki- et tulevikus oleks valimistel osalenute protsent võimalikult kõrge ehk siis tulemus peegeldaks võimalikult täpselt rahva tegelikku tahet.
Tean, et teatud erakondadele on väga meeltmööda, et paljud noored valimisi ignoreerivad. Selle tõttu on jälle vanemate inimeste, eriti pensionäride, kelle valimisaktiivsus on väga kõrge, arvamus paremini esil. Eks igaüks ise mõtleb, keda ma silmas pean.
Ja Antti, sinu puhul ma ei saa aru, miks sa selle minu poolt sinule adresseeritud kirja edasi saatsid? Kirjutasin selge sõnaga, kelle poole ja kuidas küsimuste või probleemidega pöörduda.
Tund hiljem avastasin, et Antti oli kirja Hiiumaa koolidele edasi saatnud. Lisades sellele üleskutse ettevõtmist ignoreerida, kuna see olevat valimispropaganda ja ei sobi kokku demokraatliku ühiskonnaga.
No mida?! Propaganda oleks asi siis, kui õpetaja promoks ühte parteid. Aga tema ülesanne on asja selgitada, tutvustada eri maailmavaateid ja kandidaatide platvorme. Näiteks nagu ei sobi koolidesse usuõpetus (ehk kristluse pealesurumine), aga usundiõpetus (ehk eri usundite võrdlus) sobiks.
Räägin, kuidas minu meelest toimida võiks. Klassis arutatakse teema läbi- miks üldse valimas käiakse; millised on eri kandidaadid ja nende platvormid (Varivalimiste tiimi poolt on osa materjali juba läbi töötatud ja koolidesse saadetud); üheskoos analüüsitakse, ent tuleb meelde jätta, et ei ole õigeid ja valesid arvamusi, vaid igaühel on oma arvamus. Seejärel, millalgi peale 25ndat (kui valimiste portaal avatakse), käiakse ühe tunni ajal arvutiklassis. Nii 10 minutiks. Et kõigil oleks võimalik reaalselt valida ja tehnilised küsimused selgeks saaks. Kodus saab igaüks soovi korral oma hääle ju ära muuta. Seega ei pea kartma, et õpetaja või kaasõpilaste tõttu hääletus "kallutatud" oleks. Samas kedagi hääletama sundida ei saa. Kes ei soovi, võib samal ajal kasvõi SuperMariot mängida. Nagu pärisvalimistel- kes ei taha, see ei vali. Või kes nö protestida tahab, rikub sedeli (kuigi Varivalimistel seda varianti vist pole...)
Vastupidiselt ehk mõnele teisele olen veendunud, et noortel on põhikooli lõpuklassi(de)s olemas oma arvamus ja maailmavaade. Seega on vale jätta seda kuulamata.
Antti väitega, et sedasi koolis valimas käimine ei käi demokraatliku ühiskonnakorraga kokku, ma päris nõus ei ole. Eestis on parlamentaarne demokraatia, kus rahvas valib endale esindajad Riigikogusse. Noorte harjutamine sellise süsteemiga on igati demokraatlik ja teenib head eesmärki- et tulevikus oleks valimistel osalenute protsent võimalikult kõrge ehk siis tulemus peegeldaks võimalikult täpselt rahva tegelikku tahet.
Tean, et teatud erakondadele on väga meeltmööda, et paljud noored valimisi ignoreerivad. Selle tõttu on jälle vanemate inimeste, eriti pensionäride, kelle valimisaktiivsus on väga kõrge, arvamus paremini esil. Eks igaüks ise mõtleb, keda ma silmas pean.
Ja Antti, sinu puhul ma ei saa aru, miks sa selle minu poolt sinule adresseeritud kirja edasi saatsid? Kirjutasin selge sõnaga, kelle poole ja kuidas küsimuste või probleemidega pöörduda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar