See peaks peegeldama Hiiumaa noorte arvamusi ja mõtteid, kuid ei pretendeeri mingil juhul absoluutsele ega ainsale tõele.
Kellel on Hiiumaal hea töötada? Sellele küsimusele polegi selget vastust. Ja mis ehk veelgi üllatavam, vastused sellele küsimusele on vastandlikud. Noortefoorumite arutelude põhjal peaks see inimene olema rahulik või isegi eraklik. Teisalt jälle aktiivne ja avatud.
Ühest küljest võiks ta olla vähem ambitsioonikas, kuna suurtele (vähemalt mitmele üheaegselt) tippudele jääb saar kitsaks. Teisest küljest on vaja ettevõtlikkust ja tahtejõudu, kuna siin tuleb ise tähtedeni pürgida. Mis on aga täiesti selge – vaja on rahulikku meelt ja tugevat iseloomu.
Miks on Hiiumaal hea töötada? Sellel küsimusele on juba lihtsam vastust formuleerida. Kuigi konkreetne mudel puudub, on mingi raamistik täiesti olemas. Siin on meeldiv keskkond – rahulik, turvaline ja pea kõik tunnevad üksteist. Mis ikka maandaks raske tööga tekkivaid pingeid paremini, kui võimalus õhtul rahus ja vaikuses lõõgastuda.
Kas haritud inimesel on Hiiumaal hea töötada? Lühidalt võiks öelda, et see ei ole ülearu oluline näitaja. Hiiumaal on palju „spetsialiste“ ilma erialase hariduseta ja vastava rakenduseta või töötuid haritud inimesi, aga tutvused maksavad kahjuks rohkem, arvavad noored.
Tihti küsitakse, mida teha siin saarel kõrgharidusega? Siin ju pole piisavalt töökohti, mis seda eeldaks-nõuaks. Kui noorte ette seada valik, kumba nad Hiiumaal elades eelistaks, kas olla mingi ala spetsialist või omada doktorikraadi, siis pigem valitaks esimene.
Murekohad. Peamiselt kerkib esile kaks suuremat murekohta. Onupojapoliitika ja infosulg. Hiiumaal maksavad tutvused tohutult palju. Tihti süüakse uued tulijad välja. Ja kui palju kuulutatakse vabadele ametikohtadele välja konkursse? Ärgem olge tänases päevas kinni, vaid mõelgem ka aastale 2007, mil majandus suuri hüppeid tegi ja pudrumäed silmapiiril terendasid. Mitte eriti, eks ole?
Olgu, kui eraettevõte valib tööle tuttava inimese ja loobub konkursist, siis see on omaniku otsus. Erakapital. Kannatab vaid firma maine. Aga kui see toimub omavalitsuses. Avalikus sektoris, mida meie, maksumaksjad ülal peame. Kahjuks on selliseid näiteid. Teate vast isegi?
Teine suurem mure on küsimus, kust leida infot vabadest töökohtadest? Vist ainult Hiiu Lehest. Ja ehk ka mõne asutuse kodulehelt. Aga kes sealt neid ikka otsib?
Probleemina toodi välja ka asjaolu, et tahaks teha tööd, mis meeldib ja millega suurt raha teeniks. Need kaks ei käi aga koos tavaliselt...
Ettepanekud. Õnneks noored ei juhi pelgalt probleemidele tähelepanu, vaid on konstruktiivsed ja pakuvad ka lahendusi välja. Tuleks luua tööportaal. Tänapäeva tehnoloogia võimalusi rakendades on see imelihtne ja mõni ametnik võiks selle oma tööajast lausa tasuta teha. See ei võta kaua. Ehk nii umbes kolme-nelja kohvipausi jagu.
Teiseks on vaja korraldada konkursse vabadele kohtadele. Ainult nii anname signaali, et kõik helgemad pead on siia oodatud ja ei pea mandrile/välismaale kullapada otsima minema.
Kolmandaks stipendiumid õppima suunduvatele noortele Nii omavalitsuste kui ettevõtjate poolsed. Seda on mingil määral ka rakendatud ja tore on. Loodetavasti see saab vaid hoogu juurde. See peaks tagama selle, et noorel on paremad tingimused enda harimiseks ja samas saab siinne asutus endale tulevikus haritud töötaja.
Ning loomulikult tuleb meil kõigil hoolitseda selle eest, et Hiiumaale tekiks noortesõbralik keskkond. Ainult töökohast ei piisa, et siin end püsivalt sisse seada. Vaja on toetavat tugisüsteemi- transport, haridus, kultuurielu jne.
Ühtlasi kummutaks ka müüdi, et noored ei taha tööd teha. Hiiumaa noored tahavad küll, isegi väga. Oleks ainult, mida teha...
Ja lõpetaksin ühe noore väga vaimuka, aga samas ka sügavamõttelise vastusega küsimusele, mida peaks õppima, et Hiiumaal tööd saada. „Õpi elama!“
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar