Kutseharidus

Suuremõisa on igati sobiv koht, kus kutseharidusest rääkida. 1824. aastal avas parun Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg, Kärdla kalevivabriku rajaja, siinsamas lamburite kooli. Sada aastat tagasi õpetati Suuremõisa lossis mõisatööliste lapsi. 1977. aastal sai lossist taas kutsekool, kui alustas tööd sovhoostehnikum. Kolmkümmend aastat hiljem sai sellest Hiiumaa Ametikool.

Mul on selle kooliga ka isiklik side: minu vanemad kohtusid siin tehnikumis õppides – nii et tinglikult poleks mindki siin ilma selle koolita :) 

Minu vend on lõpetanud selle õppeasutuse põhikoolijärgses õppes ehk sobiks hästi kutseharidusreformi mudelisse. Mina ise pean ilmselt silmad häbi täis maha vaatama, kuna olen see, kelle kohta haridusminister ütles „maksumaksja kulul hobihariduse omandaja. Ajateenistus mõjutas ülikooliõpinguid ja lõputöö kirjutamiseks võtsin lisa-aasta, õppides samal ajal siin Ametikoolis väikeettevõtlust. Ettevõtjat minust ei saanud, kuid omandatud teadmised on mind elus ja töökarjääris kindlasti toetanud.

Miks on kutseharidusreform vajalik?

Ühiskond ja töömaailm on muutunud – samuti on muutunud õppijate ootused. Kutsehariduses on vaja, et oskusi õpitakse töö ja praktiliste kogemuste kaudu. Märksõnaks ettevõtete vajaduste ja kutsehariduse paindlik kokku viimine. Üheks reformi eesmärgiks ongi siduda kutseharidust tihedamalt teiste haridustasemetega, luues sildu kutsehariduse, üld-, huvi- ja kõrghariduse vahele. Avatud haridusruum aitab vastata noorte huvidele ja soovidele terviklikumalt.

Regionaalsetest mõjudest ei tohi mööda vaadata.

Kutseharidusreformil on kahtlemata positiivsed küljed. Samas peame arvestama, et piirkondade võimalused on erinevad. Regionaalseid aspekte ja reformide sotsiaalmajanduslikke mõjusid ei saa eirata – eriti väiksemates kogukondades, kus kutsekoolide ümberkorraldamine mõjutab otseselt kohalikku elu ja arengut. Vähem kui 20 aastat tagasi korrastati Eesti kutsekoolivõrku ja väiksemaid õppeasutusi suleti või liideti. Tollal oleks kriteeriumide järgi tulnud sulgeda ka Hiiumaa Ametikool, kuid kool jäi alles, kuna vaadati laiemat pilti.

Kooli toonane direktor Ülo Kikas ütles: „Kui poleks olnud kooli, poleks siin tõenäoliselt enam ka hooneid ja parki.“

Viimased kuud on taas kinnitanud, kuivõrd olulised on Suuremõisa lossikompleks ja Ametikool nii hiidlastele kui Hiiumaa sõpradele. Ka tänane konverents ja suur huvi selle vastu kinnitavad seda. Siit annab edasi minna.

Tervitussõnad Hiiumaa kutsehariduskonverentsil "Kuhu tüürid, kutseharidusreform?" 

7

25. oktoobril täitus Hiiumaa vallal seitsmes tegutsemisaasta. Palju õnne kõigile hiidlastele ja Hiiumaa sõpradele!

Inimese eluga võrreldes tähendaks see hetke, kus lasteaia periood lõpeb ja algavad kooliaastad. Esimesed paar aastat olid väljakutsuvad. Seniste omavalitsuste põhimõtete, töökordade, dokumentatsiooni ühtsetele alustele viimine, samal ajal õppides üheskoos tegutsema. Kooliperioodi alguseks oleme jõudnud sinna, kus meil on üks ja ühtne vald.

Vaatame valla loomise hetke.

Hiiumaa vald moodustus Vabariigi Valitsuse otsuse alusel pärast kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi 25. oktoobril 2017. Muuseas, sel perioodil oli ametis 49. Eesti Vabariigi valitsus ehk Hiiumaal kodu omava Jüri Ratase esimene valitsus.

Hiiu vald ja Käina vald liitusid vabatahtlikult ning said selle eest ka liitumistoetust. Emmaste ja Pühalepa vald sundliideti. Investeeringud, täpsemalt nende jaotus ülesaareliselt, tekitas esimestel aastatel ka vastuseisu. Samas valik, et ühinemise järel moodustati osavallad koos osavalla valitsustega, aitas sujuvalt kokku kasvada.

Samuti Vallavolikogus tehtud valikud investeeringuteks. Suuremad maakondlikud objektid, mis kogu saare elanikke teenindavad, näiteks Hiiumaa Spordikeskus, tulebki rajada keskusesse. Samas ei ole ühtegi piirkonda ära unustatud. Parimaks näiteks regionaalpoliitikast sadamate arendamine igas saare otsas – Orjaku ja Sõru uuendamine, Kalana jahisadama ja Naistlaiu kalasadama ehitus.

Nii jätkame ka edaspidi. Oleme üks, ühine ja ühtne Hiiumaa. Samas territoriaalne üksus osavalla näol aitab hoida kohaliku initsiatiivi ja identiteeti, kaasata elanikke kohalike küsimuste otsustamisse. Oluline on seegi, et peamised teenused ja valla hallatavad asutused tegutseksid kodanikele võimalikult lähedal edasi. On see siis sotsiaalvaldkond, haridus või kultuur.

Numbritest.

1. jaanuari 2024 seisuga elas Hiiumaal 9760 inimest. Umbes 200 enam, kui seitsme aasta eest.

Hiiumaa vallas on keskmiselt 5 500 maksumaksjat, töötuid keskmiselt 150 inimest. Maksumaksjate arv on märkimisväärselt kasvanud, kuna valla algusperioodil oli see alla 5000. Töötuse määr on viimaste aastatega Eestis kõige väiksemaks langenud, olles hetkel alla 4%.

Et meil on järjepidevalt enam elanikke ja maksumaksjaid, niisamuti on kasvutrendis saare külastajate arv, aitab väljakutsetega keskmisest Eesti omavalitsusest paremini toime tulla.

Palju õnne, Hiiumaa vald!

Hiiumaa vald, see on eelkõige Hiiumaa inimesed.

Tunnustus teile, ettevõtjad, et kõigi väljakutsete kiuste olete Hiiumaa patrioodid, arendate saart ja pakute tööd. Suur aitäh kõigile sündmuste korraldajatele, kes saarele külalisi toovad ning kohalike elu mitmekesistavad. Kiitus meie asutustele, mis pakuvad kvaliteetseid teenuseid. Näidetena toon vaid meditsiini, kus haigla on renoveeritud ja tervisekeskusel kaks kaasaegset hoonet, mis aidanud kaasa ka uute perearstide saarele tulekule. Teisena haridusvaldkonna, kus lapsesõbralikud lasteaiad ja koolid mitmel puhul saanud otsustavaks perede saarele kolimisel ja kus PISA testide järgi antakse maailma parimat haridust. Aitäh teile, head hiidlased, et oma pühendunud igapäevatööga loote tingimused, et Hiiumaa on sedavõrd meeldiv ja kaunis paik.

Tean, et alati saab ja peabki tahtma asju paremini teha. Aga kui me võrdleme end teistega, siis võime tänasel pidupäeval küll julgelt öelda, et Hiiumaa ja hiidlased on tragid ja tegusad.

Puhkus

Viimastel aastatel on üsna tavapäraselt puhkus kevadisele ja sügisesele koolivaheajale sätitud.

Sel korral võtsime suuna otse lõunasse - Saaremaale. Hommikul tervitas Sõru-Triigi laevale jõudes kaunis kuldkollane päike, mis täpselt samal ajal taevalaotusesse kerkima asus. Ja terve nädalavahetus oligi pigem üsna kena sügis.

Reede veetsime linnas ja suuresti Kuressaare kindluse juures. Kui kell hilist pealelõunat näitas, said teised tuppa ja vette suunduda. Mina liikusin puhkuse põhisündmuse ehk Saaremaa kolme päeva jooksu starti.

Laias laastus olen võistluste näol endale treenimiseks eesmärgi seadnud. Sest elu ebastabiilne rütm pigem korrapäraseid treeninguid ei soosi. Aga mingid kilomeetrid ja liikumistunnid on aasta jooksul siiski kogunenud.

Et järjest maratonidistanti jooksmiseks on alati üle nelja tunni kulunud ning kolmel päeval järjest ei ole jooksuvõistlusel kunagi osalenud, siis oli keeruline eesmärki seada. Valisin lõppajaks 3:30. Mis oleks siis umbes 5 minutit kilomeetri kohta. Kolme päeva jooksul on maraton jagatud 10, 16.2 ja 16 kilomeetristeks juppideks.

See võistlus on vahva ka seetõttu, et lisaks individuaalarvestusele on mitu võistlusklassi veel. Paarid ehk elukaaslaste arvestus. Ema ja laps, isa ja laps. Tiimid ehk kolmikud, sealhulgas ühest soost ja segatriod.

Tiimi kaasamine andis lisamotivatsiooni - ei tahtnud ju selgelt nõrgim lüli olla :)

Tagasi reede õhtusse. 10 km linnajooksu. Peamine oli alla 50 minuti joosta. Et 3:30 graafikus püsida. Samas ei tahtnud liialt vajutada, et järgmisteks päevadeks jalgu ka jaguks. Alustasin vist siiski veidi liiga kiiresti. Raja keskmisel osal taastusin ning lõpus - eriti peale tagasipöörde punkti Roomassaare sadamas - oli juba tore liikuda, sest iga kaasvõistlejast möödumine annab lisaenergiat. Lõpuks aeg 46 minutit.

Teine päev joosti Sõrve poolsaarel. Ilm imeilus. Stardijoonel olime endise peaministri Taavi Rõivasega kõrvuti ja läksime üsna sarnase taktikaga rajale - alustada 3:30 "õhupalliga" ehk tempojooksjaga ning teisel poolel tunde järgi juurde panna.

Seal oli aga üsna tihe punt, seega mitte kõige mugavam joosta. Lisaks, ilm soosis ja jalad olid esimese päevaga soojaks joostud. Seega võtsin 4.50 kilomeetri tempo ja liikusin "õhupallist" veidi eest. Peale 9. kilomeetrit läks Oskar mööda. Pidin juba tal minna laskma. Aga kuna jäi vaatevälja, siis otsustasin vahe kinni võtta ja kaasa minna. Seega olid viimased kilomeetrid 4.30 kanti ning enesetunne väga mõnus.

Arvutades ja arvestades teise päeva aega 1:17 võis lõppeesmärki kõrgemale kruvida. Kui viimasel päeval sama kiiresti suuta liikuda, siis saaks 3:20 peale lõppaja. Selle sihiga õhtul jalgu basseinis leotatud saigi.

Pühapäev oli pigem sügisene. Ehk mitu kraadi külmem ja tuult ka rohkem. Aga ei midagi hullu siiski. Ning et tegemist oli viimase päevaga, oli sellevõrra rohkem motivatsiooni. Seekord läks Oskar juba nii kolmandal kilomeetril mööda. Vaiko oli mõlemal päeval kohe kiiremini alustanud. Otsustasin mitte kaasa minna ja tunde järgi liikuda. Kokkuvõttes ilmselt õige käik, sest viimased kilomeetrid oli taas väga mõnus liikuda. Ka selles mõttes, et mitmed tulid selg ees vastu ja endal oli samm kerge neist mööda keksida. Nii läks korraldaja vigurite - jooksuring ümber kindluse ja staadioniring - läbimine samuti rõõmsal meelel ja veidi õnnestus 1:17 ajast kiirem olla.

Kokkuvõttes said kõik eesmärgid täidetud. Lõppaeg alla 3:20. Edestada Rõivast. Tiimi koguaeg alla 10 tunni hoida. Ja tiimis teistest mitte liiga kaugele jääda.

Hea algus puhkusele :)

Laevaühendus on eluliin

Heltermaa-Rohuküla laevaliin ehk ühendus mandriga on märksa enam kui pelgalt üks ühistranspordiliin. Hiidlaste ja Hiiumaa sõprade jaoks eluliin. Ülioluline ka puhtalt igapäevaelu toimimise mõttes.

On loomulik ja ootuspärane, et elu areneb järjepidevalt edasi, teenused muutuvad mugavamaks ja kasutajasõbralikumaks. Nii ei kujuta me ilmselt täna ette, et peaksime sõitma laid-tüüpi alusega või et esimene graafikujärgne reis väljuks kell 0430. Samas ei ole need näited mitte väga kaugest minevikust.

Tänaseks on välja kujunenud töökindel graafik ja püsiühendus. Hiiumaa valla algusaastatel lepiti riigi, valla ja ettevõtjate esindajatega kokku kuue põhilaeva väljumisgraafik, mis püsib aastaringselt muutumatuna. Vastavalt hooajale ja nädalapäevale lisandub sellele rohkem või vähem reise.

Vaadates statistikat, siis 2018. aastal kasutas Heltermaa-Rohuküla laevaliini 600 000 reisijat ja üle mere veeti 260 000 sõidukit. Selleks tellis riik 5300 reisi. Keskmine täituvus oli seega 113 reisijat ja 49 sõidukit ühe reisi kohta.

Möödunud aastal veeti üle mere 670 000 reisijat ja 310 000 sõidukit. Selleks telliti 5888 reisi. Keskmiselt pea 114 reisijat ja 52 sõidukit reisi kohta. Reisijate arvu kasv astub reiside arvu kasvuga täpselt ühte jalga, sõidukite arv kasvab kiiremini kui üle mere veetavate reisijate hulk.

Tausta loomiseks. Leiger ja Tiiu mahutavad 700 reisijat ja 150 sõidukit.

Hästi üldistatult tähendab see seda, et kui kolme suvekuu suurusjärgus 2000 reisiga veetakse üle Väinamere keskmiselt 100 sõidukit reisi kohta, siis ülejäänud üheksa kuu veidi vähem kui 4000 reisiga on keskmine üle mere veetavate sõidukite arv 30.

Samas vajadus ning õigus liikuda on inimestel aastaringselt.

See tähendab seda, et ülioluline roll on planeerimisel.

Laevakompaniilt saavad nii ministeerium kui vald operatiivselt ja igakuiselt ülevaate üleveo statistikast. Sama regulaarsusega toimub jooksev infovahetus. Korra kvartalis ka suurema ringi arutelud ning lisaks kohtumised sidusgruppidega – ettevõtjate liit ja turismiklaster.

Nende ridade kirjutamise ajaks on alanud töö 2025. aasta graafiku ja üleveomahu taotlemiseks riigilt. Teame, milline on olukord riigieelarvega ning et kõik ministeeriumid ja valdkonnad on sunnitud kärpima ja teenuseid kokku tõmbama. Sellest lähtuvalt on meie esmane selgitustöö olnud ja on kuni veomahu kinnitamiseni, et laevaühendus mandriga on saareelanikele eluliselt oluline ning siit ei kannata kokku tõmmata.

Piletihinna muutmisest ei ole ametlikult juttu olnud, aga eelnevas lõigus mainitud põhjusel ei saa välistada, et see teemaks kerkib. Täna kehtiv hinnakiri jõustus 1. märtsist 2022. Ennetavalt oleme selgitanud, et hinnatõus tooks paratamatult kaasa märkimisväärse mõju regionaalarengule ja elukeskkonnale tervikule. Sellest tulenevalt peab see põhinema kindlal metoodikal, mis aitab mõista selle loogikat ja vältima peab hüppelisi tõuse. Samuti on oluline, et suursaared ning siinsed esindusorganisatsioonid oleks protsessi kaasatud.

Selleks, et graafikud vastaks võimalikult täpselt vajadustele, on oluline võimalikult varakult võimalikult täpset infot omada. Just saarel toimuvatest sündmustest, mis toovad siia arvestataval hulgal külalisi ning mille kohta nii vallavalitsus kui turismiklaster infot koguvad ja millega laevakompaniiga graafikuid planeerides arvestame.

Lisaks põhigraafikule on meile aastaks eraldatud mõnikümmend reisi reserviks. Seda saab kasutada, kui aasta jooksul selgub, et sündmustekalender mõneks konkreetseks nädalaks on siiski esialgsest tihedam saanud või kui külastajate tegelik arv ületab prognoositut. Et üha enam ostetakse pileteid eelmüügist, siis see tänuväärselt aitab sellele teadmisele kaasa.

Esmasena jälgib seda laevakompanii, kel kõige vahetum info ülesõiduplaanidest. Aga seirab ka vallavalitsus. Ja meie ootus on, et kus vähegi vajadust ning võimalust, sinna lisataks täiendavad reisid.

Laeva korralised hooldused on ette teada ning need lepitakse põhigraafikut tehes kokku. Kahjuks on osa dokitöid ilmastikukriitilised, mistõttu neid ei saa ainult talvekuudele sättida.

Merelisel maakonnal on oma selged võlud ja valud. Igapäevase töö, andmeanalüüsi ja pika vaatega planeerimisega püüame saavutada seda, et teekond üle mere Hiiumaale ja siit mandrile oleks võimalikult sujuv ja töökindel. Päris üks-ühele võrreldav see maismaapiiri ületamisega olema ei saagi. Aga see peab olema mugavuselt võimalikult selle lähedane.

Ilmus 17.10.24 Hiiu Lehes