Vabadussõda väärib mälestamist

Eesti Vabadussõda algas 28. novembril 1918, kui Punaarmee Narva linna juures rünnakule asus. Eesti rahvaväge alles loodi ning rindele suudeti saata vähe mehi. Toeks olid kaitseliitlased ja vabatahtlikud, kellest omakorda paljud alles koolipoisid.

Aasta hiljem oli Eesti sõjaväe toidul umbes 100 000 inimest. Eelkõige tugev võitlustahe ning soov omariiklust kaitsta viis meie jaoks võidukate lahinguteni ja sõda päädis Tartu rahu sõlmimisega 2. veebruaril 1920.

Vabadussõda on Eesti Vabariigi nurgakivi. Vabadussõjas tegime selgeks, et Eesti Vabariik on iseseisev riik. Siin elab rahvas, kes soovib ise omal maal oma elu korraldada ning väärib seda võimalust.

Selle sündmuse olulisus tõstatus kiiresti. Vabadussõja mälestusmärkide rajamisele pandi alus juba novembris 1920 ning järgmiste aastatega püstitati pea 200 mälestusmärki.

Kakskümmend aastat hiljem alanud okupatsiooniperioodil lõhuti neist suurem enamus. Iseseisvuse taastamise järel ning kohati ka juba 80ndate lõpus asuti neid taastama.

Kuigi Vabadussõda Hiiumaad otseselt ei puudutanud, andsid oma panuse Eesti riigi kaitsmisel ka hiidlased. Teadaolevalt mobiliseeriti esimesed hiidlased juba 5.-6. detsembril 1918 ehk kohe Vabadussõja alguses.

Hiiumaa Muinsuskaitse Selts on teinud tänuväärset tööd ja kogunud andmeid Vabadussõjas osalenud hiidlaste kohta. Selles nimekirjas on üle tuhande hiidlase nimi.

Täna on Hiiumaa ainus maakond, kus Vabadussõja mälestusmärk puudub.

Aastal 2015, mil siin viidi läbi Võidupüha paraad, osutus see probleemiks, kuna polnud õiget kohta, kuhu mälestuspärg asetada. Sellest tingituna võtsid hiidlased initsiatiivi ning seadsid eesmärgiks puudus likvideerida.

Hiiu maavanem Riho Rahuoja korraldusega 2. veebruaril 2016 moodustati 18-liikmeline Vabadussõja mälestusmärgi komisjon. Juunis 2016 valiti mälestusmärgi asukohaks Pühalepa kiriku esine ala, kuna see on hästi ligipääsetav, avar ja ajalooliselt väärikas koht.

Septembris 2017 kuulutas Hiiumaa Muinsuskaitse Selts koos Hiiu Maavalitsuse ning Hiiumaa valdadega välja ideekonkursi „Vabadussõja mälestusmärk Hiiumaal“.

Tähtajaks, 19. jaanuariks 2018, esitati 15 võistlustööd. Žürii üksmeelsel otsusel anti peapreemia võistlustööle „Ohverdus“, mille autoriks Sander Paljak.

Tänaseks on valminud mälestusmärgi projekt ja väljastatud on ka ehitusluba. Hiidlased, sealhulgas rohkelt eraisikuid, kes Muinsuskaitse seltsile annetuse teinud, on andnud panuse, et ehitus alata võiks.

31. augustil saatis Dan Lukas Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi nimel Kultuuriministeeriumile taotluse, et ka riik toetaks mälestusmärgi rajamist Hiiumaale.

Eelmisel nädalal otsustas Eesti Vabariigi Valitsus eraldada Viljandi linnavalitsusele 500 000 eurot Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamiseks Viljandi linnas. Tunnustan seda otsust. Ja olen nõus kultuuriminister Tõnis Lukasega – kultuurilooliselt on väga oluline, et igas maakonnas oleks Vabadussõja monument.

Loodan, et valitsus leiab soovi ja võimaluse Vabadussõja mälestusmärgi ehitamisele Hiiumaale õla alla panna.

Vabadussõda väärib mälestamist.

Ilmus 23.10.2020 Hiiu Lehes.

Eelarvestrateegia

Käesolev aasta algas koroonapandeemiaga, mis pole veel taandunud ning avaldab mõju edaspidigi, muuhulgas ka majandusele. Samas oleme COVID-19 teise levikulaine ajal märksa teadlikumad ning ulatuslikke sulgemisi ja piiranguid nagu kevadel, ei kaasne. Ka on juba tehtud edusamme koroonavaktsiini väljatöötamisel.

Teistpidi on liikumispiirangud Hiiumaa majandust ka elavdanud – statistikaameti andmetel külastas saart augustis 57 protsenti siseturiste enam võrreldes aasta taguse sama ajaga.

Sellest tingituna vaatame eelarvestrateegias 2021–2024, mida Hiiumaa vallavolikogu sel neljapäeval menetlema asub, tulevikku optimistlikult.

Valla tegevused on suunatud arengukava peaeesmärgi – 10 000 elanikku Hiiumaal – saavutamiseks. Suuremad investeeringud taristusse aga aitavad luua keskkonda, kuhu inimesed soovivad rajada kodu ja luua töökohti.

Üheks eesmärgiks oleme võtnud elamufondi suurendamise ka valla jõududega. Nii kavandame Kõrgessaares ühe tühjaks jäänud maja renoveerida Kredexi toel üürielamuks.

Tänavune aasta kinnitab kasvanud vajadust elamispinna järgi saarel. Viimase viie aastaga vähenes Hiiumaa elanike arv 110 inimese võrra. Tänavuse, 2020. aasta üheksa kuuga aga on lisandunud 114 uut elanikku ja rahvastikuregistri andmetel elas saarel 1. septembri seisuga 9569 inimest.

Põhitegevuse tulusid laekub sel aastal valla eelarvesse suurusjärgus 16,2 miljonit eurot. Samas, paljuski koroonakriisi mõjust tulenevalt, kahanevad tulud prognoosi järgi järgmisel, 2021. aastal 15,3 miljoni euroni, 2022. aastal kasvavad 15,7 miljoni euroni.

Tulude laekumist mõjutab enim üksikisiku tulumaks, mis moodustab enam kui 96 protsenti valla maksutuludest ning ligi kaks kolmandikku põhitegevuse tuludest. Tulumaksu laekumine järgmisel aastal väheneb ning tagasi 2019. aasta tasemele jõuab 2022. aastal.

Kasvavad aga tulud kaupade ja teenuste müügist, aastaks 2022 võrreldes 2019. aastaga sisuliselt kaks korda – 940 000 eurolt 1,73 miljoni euroni.

Seda tululiiki mõjutavad eelkõige juba lisandunud teenused elamuskeskuses Tuuletorn, sotsiaalkeskuse Pargi tänava kodus ja Kõpu noortekodus, aga ka peagi valmivas Hiiumaa Spordikeskuses pakutavad teenused.

Põhitegevuse kulusid kavandame järgmisel perioodil suurusjärgus 14 miljonit eurot aastas ehk oleme seadnud eesmärgiks põhitegevuse tulemi kasvu. Planeerime põhitegevuse tulemi suhteks põhitegevuse tuludesse aastal 2022 ja edasi vähemalt 11 protsenti. See on oluline, et säiliks ja kasvaks valla investeerimisvõimekus.

Selleks, et vald saaks investeerida veel jõudsamalt, oleks vaja ka riigi tuge ehk riik peaks üle vaatama kohalike omavalitsuste tulubaasi. See võiks mõistlik olla ka riigi tasandilt vaadates, sest suurendades kohalike omavalitsuste finantsvõimekust, väheneb ka valdade-linnade laenuvõtmise vajadus.

Hiiumaa vallal oli 2020. aasta alguse seisuga laene kogumahus 6,4 miljonit eurot. Strateegia perioodil kavandame uusi kohustusi 11,3 miljonit eurot ja tasume laene summas 6,7 miljonit eurot.

Valla netovõlakoormus küll suureneb, kuid ei ületa lubatavat ülemmäära.

Meie finantsolukord võimaldab strateegia perioodil ehk aastatel 2021–2024 ellu viia olulisi investeeringuid ühtekokku 31 miljoni euro väärtuses. Tähtis on leida võimalusi ka välisvahendite kaasamiseks ja eelarvestrateegias arvestame kaasrahastusega 16 miljoni euro ulatuses.

Viimastel aastatel ja ka töös olevaid projekte vaadates on enim investeeritud kultuuri- ning majandusvaldkonda. Sellest annavad tunnistust arenevad mereväravad ehk sadamad.

Igaaastaselt panustatakse ka valla teedesse, sel aastal teeme teede parendusi suurusjärgus 1 miljon euro. Käsil on kaks KIKi toel toimuvat tänavavalgustuse rekonstrueerimise projekti. Just äsja valmis Kärdla keskväljak.

Kultuurivaldkonnas on märksõnadeks Tuuletorn, Hiiumaa Spordikeskus, Paluküla terviserajad, Käina kultuurikeskus, Palade spordihall ja Emmaste spordikeskus.

Eesootaval strateegiaperioodil on fookuses haridus. Mahukaimad projektid on Kärdla põhikooli ja Kärdla lasteaia uued õppehooned.

Samas valmistame juba ette ka sotsiaalvaldkonna järgmiseid arendusi. Nendeks on sotsiaalkeskuse Pargikodu teine etapp, Hellamaa perekeskuse edasiarendus ja Tohvri hooldekodu laiendamise teine etapp.

Seda kõike saab teha vaid siis, kui meie kõige tähtsam ressurss – inimesed – on motiveeritud ja ambitsioonikad ning Hiiumaal ringi liikudes mul selle suhtes kahtlusi ei teki. Just see annab vallavalitsusele kindluse sedavõrd julge eelarvestrateegia volikogule üle anda.

Ilmus 13.10.20 Hiiu Lehes

Hiiumaa ühendus mandriga

Esmapilgul (teadmata, kas reaalselt teostatav ja - mis isegi veel olulisem, kuna raha eest saab kõike - kui suurt investeeringut see eeldab) huvitav idee. Midagi uut igatahes. Ehk alternatiivne lahendus tuua Hiiumaa mandrile lähemale.

Uni

Huvitav ärkamisaeg on välja kujunenud. Pea paar nädalat on uni minuga hüvasti jätnud kella nelja paiku. Täna niisamuti. Pikutan, rähklen või lesin ja mõtlen siis veel tunnikese tavaliselt, kuniks voodist välja poen. Õnneks on nädalavahetused pakkunud võimaluse vähemalt ühel ööl kümmekond tundi magada ja nädala lõikes tasakaalupunkti poole liikuda.

Tulumaks

Oktoober

Uut kuud on ikka tore negatiivselt alustada :)

Ja ka siin kehtib vanasõna, et harjutamine teeb meistriks. Ehk et teist korda (esmalt andsin proovi maikuus) ei olnud proovi andmine enam nii ebameeldiv.