Emmaste kool

Ei tea, kas väikestes asulates on mõnel inimesel vaja oma (ja paratamatult ka teiste) elu väljamõeldistega vürtsikamaks muuta või on info liikumisega/liigutamisega suured probleemid.

Ei oska kokku lugedagi mitmendat korda oma lühikese karjääri jooksul Emmaste Põhikoolis tõusis päevakorda jutt kooli (osalisest) sulgemisest. On olnud versioon algkoolist, aga ka sedavõrd lennukas mõte, et kõik lapsed võiks Käina Gümnaasiumisse saata. Aga kui seni on infot vahetatud õpetajate toas, siis eile olla üks vanema kooliastme klass pöördunud õpetaja poole kindla teadmisega, et uut õppeaastat peavad nad jätkama uues koolis. Ja uuritigi, et kumba kooli- Kärdla või Käina- eelistada. Kahjuks olin eile hõivatud kergejõustiku võistlustega ja asjast kuulsin alles pärastlõunal kui koolipäev selja taga.
Ühest küljest on selge, et õpilaste arv on vähenenud. Laias laastus 10 aastaga 100 võrra. Hetkel püsib õpilaste arv teist aastat 82 peal. Sellega seoses väheneb ka riigipoolne rahastus. Eks need, kes kooliga seotud, teavad omast käest, et kärped on juba päris tugevasti ka kooli turjale vajutanud
Teisalt on kool ikkagi asutus, mis hoiab elu maal. Lisaks, nagu ma aru olen saanud, peaks laste arv peagi taas kerkima. Valla volikogu esimees Merike Kallas ütles 29.12.11 Vikerraadiole, et 2017. aastal on Emmaste Põhikoolis 107 last. "Näeme perspektiivi," oli ta optimistlik.
Ja siis kõlab taaskord, et lõpetame III kooliastme tegevuse Emmastes ära. Ei hakka siinkohal selle mõttetusest üldse rääkimagi. Toon vaid paar märksõna- õpetajate vähenev koormus ja küttekulud sellega ei vähene.
Võtsin siis täna vallavanem Tiit Peeduga ühendust ja vestlesime põhjalikult. Viimasel volikogu koosolekul oli läbi käinud haridusministeeriumi poolne mõte, et kuna õpilaste arv III kooliastmes on hetkel 29 (mis tähendab väiksemat rahastust, sest piiriks on 30 last) ja peale praeguse VIII klassi lõpetamist (seal on 16 last) langeb see veelgi, siis võiks kool muutuda 6-klassiliseks.
Ent vallavanem kinnitas, et see on vaid ministeeriumi ettepanek. Vallavalitsus ja volikogu on väga kindlalt arvamusel, et kool peab jätkama 9-klassilisena ja seda nähaksegi tulevikus sellisena.

Küll aga tahaks, et avalikult ja selge sõnaga (nii et see on kõigile üheselt mõistetav) öeldakski välja, millised on omavalitsuse plaanid oma allasutusega. Kui õpilased III veerandi algul oma kooli sulgemise ja uue kooli valimise üle arutama peavad, siis ei ole asi õige. Tööl olles tuleb ikka tööle keskenduda ja õpilase töö on õppimine.



*Kommentaar (18.01.): Peedu palus lugu täiendada, et "juba eelmise direktori ajal sai kooli juhtkonna ja pedagoogilise kollektiiviga kohtumistel välja öeldud vallavalitsuse ja volikogu seisukoht ja ka poliitiline otsus: Emmaste Põhikool jääb olema ja liitklasse ei tehta!"

Mälumäng

Nagu Aivar Viidik ka Maalehes kirjutas, Hiiumaal on mälumängubuum lahti läinud. Paralleelselt toimub vähemalt kolm eri sarja. Vanim neist Maakilb. Kõige uuem sügisel käivitunud Kärdla mälumäng. Ja viimasel ajal on tore traditsioon, et võitu nö koju ei jäeta.

Täna peeti Maakilva Rahvaliiga B-finaali. Kuigi olime Pühalepaga koha Superfinaali ehk Eesti tosina parema sekka juba taganud, tegime nö trenni mõttes mängu kaasa. Tõsi, mitte täiskoosseisus. Ja nagu mainisin, võitu koju ei jäeta. Hellamaa perekeskuses toimunud mängu võitis kindlalt Kärdla, kes ainsana kogus üle 50% punktidest. Teine Kõrgessaare ja kolmas Pühalepa.

Eile aga võisteldi Rannapaargus. Kärdla kilva III voor. Teist korda järjest võitis Emmaste sats Maalinn. Kuigi esimese vooru, kus kogusime vaid punkti ja 5-6 lauda jätsime, järel tundus mäng täiega sinnakohta minevat, tulime kolmandaks. Teisele kohale (ka üldarvestuses) kaotasime vaid punktiga ja säilitasime üldarvestuses esikoha.

Pühalepa kilvasarjas võttis eelmine nädal taaskord võidu Kärdla ja juhib suure eduga ka kokkuvõttes.

Ja mälumäng jätkub hoogsalt. Juba 27.01 on Kärdla sarja IV voor.

Töö

Täna taas tööl. Kuigi raske oli seda tööpäevaks nimetada.
Eile tulin alles Noorkotkaste malevapealike keskkogult tagasi. Sinna minnes panin paika, et tuleme 1630 praamiga tagasi. Aga naised tahtsid tagasiteel poes käia ja koosolekud ka venisid ehk ajakava läks lõhki. Olin veendunud (mitte küll rõõmus, aga leppinud) 1830 praamiga. Ent viimaste punktidega saime peaaegu tagasi ajakavasse ja otsustasin (olgu, leppisin Piretiga kokku), et sõidan ise tagasi. Ja kõik oli kui raske matemaatikaga välja arvutatud. Jüri bensukapoe peatus, Haapsalu poeskäik ja maleva külastus ning ikkagi (ilma kihutamata, kiirust ületamata) 1620 sadamas.
Arvasin ise ka õhtul, et vaevalt õpilased täna, esimesel koolipäeval väga õpihimulised on. Ja nii oligi. Neljanda ja kuuenda tunni ajal tegime osa ajast klassis tööd ning siis õue- talve nautima. Jah, meil on talv. Lumi ja kõik muu muusika. Tunnid lõppesid loomulikult lumesõjaga. Pärast juurdlesin omakeskis, et pidanuksin vist seda takistama. Aga kohe kuidagi ei taha seda lusti peatada. Meil on talve ju nii vähe.
Nüüd õhtul koostasin selle poolaasta töökavasid. Hea, et need vaheajal ära ununesid ja vaid puhkamisele keskendusin :) Täiesti mõttetu paberimajandus minu meelest. Mina kohe kuidagi ei saa aru, kuidas saab või miks peab oma tööd koolis niimoodi punkt-punktilt planeerima. See ei ole ju müüriladumine, et "täna laon 3 rida ja homme 2, ülehomme jälle 3". Lapsed ei ole kivid. Ja vastavalt tujule-olukorrale tuleb (vähemalt minu meelest) reageerida ning tegemisi sättida. Ühesõnaga koostasin mingi 10 A4 dokumenti, millest kellelgi tolku ei ole. Minu aeg koostamisel ja õppealajuhataja aeg nendele pilgu heitmisel on sama hästi kui maha visatud...

Prügi

Eelmine aasta pidin (nagu teisedki hiidlased) oma talule kohustuslikus korras prügiveo lepingu sõlmima. Aga 9 kuu vältel arvet ei esitatud. Mõtlesin, et äkki olen kahe silma vahele jäetud või minu raha ei tahetagi. Samas inkassot ka kaela ei taha. Saatsin see nädal päringu Veoliale.
Tuli välja, et pean siiski maksma. Ja see, et ma arveid ei ole saanud, pole kellegi süü. Kui arvet ei tule, pidanuks ma ise ettevõttega ühendust võtma.
Aga nagu aru sain, mingeid viiviseid mul siiski maksta ei tule. Kolme kvartali eest pean siiski maksma.

2012

Rahvusvahelise kalendri järgi algas uus aasta. Numbriga 2012. Iseenesest suurt muutust ei toimunud. Vaid uus kalender tuli seinale panna.
Tõsi, mõned asjad siiski muutusid. Esiteks tegi ilmataata vana-aasta kingituse ja kattis maa lumevaibaga. Õrna lumekihiga, ent siiski ilusa valge lumega. Teiseks sai naabrimees isaks. Just aasta viimasel päeval. Ehk siis õhtul käisin vanemate pool. Peale kosutavat sauna istusin peamiselt laua taga, sõin ja vaatasin telekat. Ei saa öelda, et väga asjalik programm olnuks. Tujurikkuja oli tasemel. Eriti hästi tabasid nad naelapea pihta esimese sketšiga.
Keskööl oli siis hetk, miks ma seda tähtpäeva üldse armastan. Ei, mitte rakettide pärast. Vaid see moment, kui kõik on rõõmsad ja üksteisele soovitakse ainult head. Õhk on positiivset energiat täis.
Seejärel suundusime siis varbaliikudele. Vist kella 07 ajal olin ainsana ärkvel. Tegin endale uhke aseme ja vajusin ka tuttu ära. Ehk keskpäevani sain magada ja siis hilisõhtuni lahkasime maailma ees seisvaid sündmusi aastal 2012 :)
Eilne päev kulus taastumisele. Täna mängisime taas kossu spordihallis. Oli kohe tunda, et kutid on aastavahetusel tublisti trenni teinud :) Lisaks sellele, et visked ei tabanud, pudenes pall tihti ka lihtsalt käest või otsustas ta üldse mitte sinna lennata, kuhu ma plaanisin. Aga praegu tunnen, et õige otsus oli sporti teha.

Nüüd täna tuligi end taas asjalikule lainele sättida. Nädalavahetusel Nelijärvele ja siis ongi vaheaeg läbi, esmaspäeval taas kooli.