Läänemaa omavalitsusliidu vastne tegevjuht Teet Kallasvee avastas, et liidul seisab pangas 1,8 miljonit krooni, millest keegi mitte midagi ei tea.
Kui Kallasvee süvenes liidu eelarvesse ja aastaaruandesse, hakkas teda huvitama rida, millel seisis 1,54 miljonit krooni osalusena investeerimisfondides. Selgus, et tegemist on SEB likviidsusfondi osakutega, raha hakkas panka kogunema 2001. aastal, esimene makse oli pool miljonit krooni, kirjutas Lääne Elu.
Tegemist on kaaluka summaga, sest liidu aastaeelarve on veidi üle kahe miljoni krooni ja sellegi kokkusaamisega oli kevadel palju tegemist, sest omavalitsustel polnud anda raha ei liikmemaksuks ega ühisettevõtmisteks.
Iseenesest tore, et avastati 1,8 milli ülejääki mitte võlga. Aga tekib küsimus, et kuidas saab selline asi ikkagi juhtuda. Kas Läänemaa omavalitsusliidu liikmed ei võta oma tööd piisavalt tõsiselt?
Kui Kallasvee süvenes liidu eelarvesse ja aastaaruandesse, hakkas teda huvitama rida, millel seisis 1,54 miljonit krooni osalusena investeerimisfondides. Selgus, et tegemist on SEB likviidsusfondi osakutega, raha hakkas panka kogunema 2001. aastal, esimene makse oli pool miljonit krooni, kirjutas Lääne Elu.
Tegemist on kaaluka summaga, sest liidu aastaeelarve on veidi üle kahe miljoni krooni ja sellegi kokkusaamisega oli kevadel palju tegemist, sest omavalitsustel polnud anda raha ei liikmemaksuks ega ühisettevõtmisteks.
Iseenesest tore, et avastati 1,8 milli ülejääki mitte võlga. Aga tekib küsimus, et kuidas saab selline asi ikkagi juhtuda. Kas Läänemaa omavalitsusliidu liikmed ei võta oma tööd piisavalt tõsiselt?
2 kommentaari:
Ju siis ei kontrollita eelarveid/aastaaruandeid piisavalt tõsiselt. Või nad lihtsalt ei tea, mis neil seal omavalitsusliidus toimub.
Täpselt. Ja mõlemad variandid on väga halvad. Keegi pole neid inimesi sundinud omavalitsusliidu töös osalema.
Postita kommentaar