Pekingi olümpial võistles (ja üsna edukalt- parimaks 4. koht) Jeannie Longo. Naine oli siis 49. Meie enda Jüri Jaanson võitis 42selt samadel mängudel hõbeda. Eks näiteid on teisigi.
Täna lugesin, et minu kunagine lemmikkergejõustiklanna Merlene Ottey tahab suvel EM-ile pääseda. Ottey on 50! Esimese olümpiamedali võitis ta aastal 1980 ja viimase aastal 2000. Jamaicas sündinud naine esindab aastast 2002 Sloveeniat. Ottey osalemine suvisel EM-il lisaks võistlusele vaid värvi. Tervitatav otsus.
13 kommentaari:
Äkki inimeste kohta kehtib ka see ütlus, mis veini kohta. Et mida vanem, seda parem.
Täiesti võimalik :)
Aga millegipärast suurem osa inimesi vist ei usu seda ja lõpetab vanemas eas pingutamise (näiteks sportlaskarjääri).
Ehk pole siis piisavalt tõestusi, et see nii on või inimesed lihtsalt ei tea neist? Äkki peaks inimesi sellest kuidagi teavitama hakkama, et nad iseendasse ka uskuma hakkaks?
Ma arvan, et võib-olla suht vähe teatakse, sest kui uurida, siis selliseid erandlikke inimesi ikka jagub.
Teavitamine on kindlasti üks võimalus. Aga kuidas? Blogist jääb vist väheks :)
Ja peale uskumise on vaja ka tahtejõudu kasvatada.
Äkki peaks kellelegi ettepaneku tegema, et sellist asja kuskil reklaamida, sest vanemas eas sportimine ja liikumine pikendab eluiga ka ja siis Eesti ja maailma keskmine eluiga äkki tõuseb. Ehk siis tuleks kasuks?
Ma arvan, et tahtejõud kasvab läbi uskumise.
Evelin Ilves kindlasti võiks asja enda kanda võtta.
Mina isiklikult kahjuks kahtlen, et tahtejõud niimoodi kasvab...
Kindlasti võtab.
Aga kuidas see siis kasvab?
Äkki sa räägid Eveliniga. Sul on ta ju peaaegu naaber :)
Aga usk ja tahtejõud on minu meelest erinevad. Ma võin uskuda, et olen Hiiumaa käige väledam jooksumees, aga kui mul puudub sisemine ajend/tahe seda tõestada, siis ma ei saagi kunagi kõige väledamaks siin saarel. Tahtejõu kasvatamiseks tuleb minu arust purustada seniseid piire. Näiteks tahta joosta 20 km (ja siis seda tehagi, kasvõi nii, et veri suus).
Vaatab, kui ma ta kätte saan.
Et siis peab olema meeletu tahe ja see annab jõudu. Ideeliselt nii ongi. Aga samas arvan ma, et kui sul on see tahe, aga sa ei usu, et sa seda suudad, siis ei aita see veri suus jooksmine ka täielikult. Enda võimetes kahtlemine nõrgestab neid minu meelest.
Võimetes kahtlemine tõenäoliselt pärsib tõepoolest endast maksimumi pigistamist. Ent minule tundub, et usk ei ole põhiline. Samas see kindlasti aitab. Kuid jään ikkagi kindlaks, et eelkõige on vaja sisemist motivaatorit, viha, soovi midagi ära teha.
Ideeliselt on sul täitsa õigus. Usk pole tõesti põhiline. Aga siinkohal jään ka mina endale kindlaks, et seda ikkagi peab olema, kasvõi natuke.
Seega ma arvan, et parim lahendus on see, kui me lepime kokku, et mõlemal on õigus? :)
Ma arvan, et vast küll. Nii tahtejõud/sisemine motivaator kui usk on vajalikud.
Postita kommentaar