31.05 tähistatakse ülemaailmset tubakavaba päeva. Esimest korda tähistati seda päeva aastal 1987. WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) soovib sellega tõmmata rohkem tähelepanu ülemaailmsele tubakaepideemiale ja ennetatavatele haigus- ning surmajuhtudele, mida tubakas põhjustab.
Ütlen kohe ette ära, et ei hakka siin suitsetajate kallal tänitama. Vastupidi- ma tunnen neile siiralt kaasa. Nad on ju ohvritena enesehävitussündroomi lõksus...
Tubaka kodumaa on Kesk- ja Lõuna- Ameerika. Juba Kolumbus märkas tubakataime olemasolu ja peagi jõudis see otsapidi Euroopasse. Efekti saamiseks kasutati nuusutamist, närimist ja suitsetamist. Ei läinud kaua, kui ilmnesid tubaka tarbimise negatiivsed nähud. Leiti, et midagi tuleb ette võtta. Näiteks paavst Urbanus VIII nõudis 1624. aasta bullaga suitsetaja välja heitmist kirikust. Türgi sultan Murad IV kehtestas aastal 1633 suitsetajatele surmanuhtluse. Selle tulemusena poodi tuhandeid. Aasta hiljem määrati Vene tsaar Mihhail Romanovi korraldusel esimest korda suitsetamiselt tabatule karistuseks 60 kepihoopi. Teisel korral lõigati nina või kõrvad maha. Peeter I aga kaotas piirangud.
Eelmisel sajandil peeti tubakatootjate ning tervise eest seisvate organisatsioonide vahel mitmeid (kohtu-)lahinguid. Tundub, et rikkad tubakatootjad sellest midagi kaotanud ei ole. Üksikud (kuigi tõsi- meie mõistes vahel hiigelsuured) trahvid nende jalgealust õõnestanud ei ole. Ja hoiatussildid suitsupakkidel? Ma sügavalt kahtlen, et suitsetajad ei olnud varem ohtudest teadlikud.
Huvitav seik on tuua vormelimaailmast. Kui Euroopa Liit asus tubakareklaami piirama, võeti võistluskalendrisse uusi etappe idapoolkeral. Miks? Sest tubakatootjad maksid heldelt ning tahtsid selle eest ka reklaami vastu saada. F-1 karussell ei saanud ju sellest rahast ära öelda.
Ent tulles Eestisse, on olukord leebelt öeldes kurb. Põhiharidusega meestest on regulaarsuitsetajaid üle 50%!!! Kõrgharidusega meeste hulgas umbes veerand. Naiste hulgas on vastavad näitajad 39% ja 20%. Enim suitsetavad töötud mehed- 59%- ja naised- 47%. WHO andmetel on meil 35-69 aasta vanuste meeste kõikidest surmajuhtumitest tervelt 40% põhjustatud suitsetamisest! Naiste sama näitaja on 10%. Arvestatakse, et ligikaudu iga viies surmajuhtum on otseselt või kaudselt põhjustatud suitsetamisest. Karm statistika.
Kuid mis see suitsetamine õigupoolest on? Seda käsitletakse kui tervistkahjustavat harjumust. Oma olemuselt on see sõltuvushaigus, mida võib vaadata narkomaania ühe alaliigina- legaalse narkomaaniana. Suitsetamine ei ole looduse poolt kaasa antud füsioloogiline vajadus. Meil puuduvad loomulikud kaitsemehhanismid nikotiini ja muude kaasnevate mürkidega toimetulekuks. Eriti kurb on olukord lootel, kui ema suitsetab. Loode saab otseselt osa ema organismi tungivast nikotiinist jpm ainetest. Ja peitu pugeda ka ei saa...
Samas, nagu ma jutu alguses ka mainisin, ei ole õige suitsetajatesse halvustavalt suhtuda. See ei muudaks midagi. Parem võiks neile kaasa tunda. Nemad on ohvrid ja tubakas mõrtsukas.
Paljud soovivad oma sõltuvusest vabaneda, aga on selleks jõuetud. Õnneks leidub vapraid, kes suudavad. Tunnustame neid. Ja oleme toeks neile, kel seni tahtejõudu nappinud. Kuid eelkõige tasub meeles pidada- palju lihtsam on suitsetamist ära hoida, kui hiljem selle käes piinelda.
Ütlen kohe ette ära, et ei hakka siin suitsetajate kallal tänitama. Vastupidi- ma tunnen neile siiralt kaasa. Nad on ju ohvritena enesehävitussündroomi lõksus...
Tubaka kodumaa on Kesk- ja Lõuna- Ameerika. Juba Kolumbus märkas tubakataime olemasolu ja peagi jõudis see otsapidi Euroopasse. Efekti saamiseks kasutati nuusutamist, närimist ja suitsetamist. Ei läinud kaua, kui ilmnesid tubaka tarbimise negatiivsed nähud. Leiti, et midagi tuleb ette võtta. Näiteks paavst Urbanus VIII nõudis 1624. aasta bullaga suitsetaja välja heitmist kirikust. Türgi sultan Murad IV kehtestas aastal 1633 suitsetajatele surmanuhtluse. Selle tulemusena poodi tuhandeid. Aasta hiljem määrati Vene tsaar Mihhail Romanovi korraldusel esimest korda suitsetamiselt tabatule karistuseks 60 kepihoopi. Teisel korral lõigati nina või kõrvad maha. Peeter I aga kaotas piirangud.
Eelmisel sajandil peeti tubakatootjate ning tervise eest seisvate organisatsioonide vahel mitmeid (kohtu-)lahinguid. Tundub, et rikkad tubakatootjad sellest midagi kaotanud ei ole. Üksikud (kuigi tõsi- meie mõistes vahel hiigelsuured) trahvid nende jalgealust õõnestanud ei ole. Ja hoiatussildid suitsupakkidel? Ma sügavalt kahtlen, et suitsetajad ei olnud varem ohtudest teadlikud.
Huvitav seik on tuua vormelimaailmast. Kui Euroopa Liit asus tubakareklaami piirama, võeti võistluskalendrisse uusi etappe idapoolkeral. Miks? Sest tubakatootjad maksid heldelt ning tahtsid selle eest ka reklaami vastu saada. F-1 karussell ei saanud ju sellest rahast ära öelda.
Ent tulles Eestisse, on olukord leebelt öeldes kurb. Põhiharidusega meestest on regulaarsuitsetajaid üle 50%!!! Kõrgharidusega meeste hulgas umbes veerand. Naiste hulgas on vastavad näitajad 39% ja 20%. Enim suitsetavad töötud mehed- 59%- ja naised- 47%. WHO andmetel on meil 35-69 aasta vanuste meeste kõikidest surmajuhtumitest tervelt 40% põhjustatud suitsetamisest! Naiste sama näitaja on 10%. Arvestatakse, et ligikaudu iga viies surmajuhtum on otseselt või kaudselt põhjustatud suitsetamisest. Karm statistika.
Kuid mis see suitsetamine õigupoolest on? Seda käsitletakse kui tervistkahjustavat harjumust. Oma olemuselt on see sõltuvushaigus, mida võib vaadata narkomaania ühe alaliigina- legaalse narkomaaniana. Suitsetamine ei ole looduse poolt kaasa antud füsioloogiline vajadus. Meil puuduvad loomulikud kaitsemehhanismid nikotiini ja muude kaasnevate mürkidega toimetulekuks. Eriti kurb on olukord lootel, kui ema suitsetab. Loode saab otseselt osa ema organismi tungivast nikotiinist jpm ainetest. Ja peitu pugeda ka ei saa...
Samas, nagu ma jutu alguses ka mainisin, ei ole õige suitsetajatesse halvustavalt suhtuda. See ei muudaks midagi. Parem võiks neile kaasa tunda. Nemad on ohvrid ja tubakas mõrtsukas.
Paljud soovivad oma sõltuvusest vabaneda, aga on selleks jõuetud. Õnneks leidub vapraid, kes suudavad. Tunnustame neid. Ja oleme toeks neile, kel seni tahtejõudu nappinud. Kuid eelkõige tasub meeles pidada- palju lihtsam on suitsetamist ära hoida, kui hiljem selle käes piinelda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar