Eelmise reede (21. oktoober) Hiiu Lehe arvamusküljelt Antti Leigri lugu „Kes seisab hiidlaste eest?“ oli suisa kurb lugeda. Nii lühikeses kirjatükis nii palju fakti- ja loogikavigu, et seda annab korrigeerida.
Mis aga ehmatas, oli mõtteviis, et avalikku raha on õige
jagada tutvuste kaudu ja/või erakonnaliini pidi. Keskerakonnaga võib seda
mustrit seostada, Anttist olen aga paremal arvamusel.
Mingil põhjusel on Hiiumaa keskerakondlased püüdlikult
parteid teeninud. Hämmastav oli augustikuu Kesknädalast lugeda, et hiidlased
esitasid erakonna juhatuse kandidaatideks Tinderis naistega ebaviisakalt käituva
Andrei Korobeiniku ning Eesti riigi suhtes vaenuliku Mihhail Stalnuhhini.
Samas selle asemel, et Riigikogu valimistel mõnd tubli
hiidlast – näiteks Inge Talts, kes kohalikel valimistel ka piirkonnajuhti
häälesaagilt selgelt edestas – välja pakkuda, tuuakse siia piirkonda
kandideerima kohalikke olusid mitte tundvad kirjanikud ja erukindralid.
Olen Anttit ja Jüri Ratast ka varem avalikult tunnustanud
toetuse eest, et Vabadussõja mälestusmärk Hiiumaale saaks. Riigieelarveline
toetus läheb kindlasti asja ette ning kahtlemata jõuab projekt ka
lõppsadamasse.
Küll tuleb tõdeda, et just keskerakondlane Taavi Aas on
hiidlastele viimaste aastate suurima käki keeranud. Keerulise koroonaperioodi
järel ning suursaarte vastuseisust hoolimata tõsta kiirkorras ja
ainuisikuliselt mitukümmend protsenti laevapileti hindasid – valus hoop saare
majandusele.
Antti mainis hariduse olulisust. Sellele vaatamata on
just kohalikud keskerakondlased kõige selgemalt sõdinud haridus- ja
kultuurivaldkonna arengute vastu. Vallavolikogu protokollide järgi oldi
Spordikeskuse rajamise vastu, ei soovitud Kärdla kooli uue hoone hankelepingut
eelmisel suvel heaks kiita ning Käina kultuurikeskuse renoveerimine on olnud justkui
punane rätik härja jaoks.
Samas Käina heaolukeskus – nimetan seda nii, sest kui
kultuurimaja renoveeritakse ning seal saavad mh olema päevakeskuse ja
perearstikeskuse ruumid, peaks ka nimi sisule enam vastama – on kahtlemata
vähemalt lõuna-Hiiumaa jaoks ülioluline objekt.
Eelarvestrateegias on selleks järgmisel aastal ette
nähtud miljon omaosaluse ning miljon toetusena.
Faktivead
Siit ongi sobiv sissejuhatuse juurest vigade paranduseni
jõuda.
Väide, et vallavalitsuse koosseis on paisunud, ei vasta
tõele. Numbriliselt on vallavalitsuse koosseis nii otsustusorgani kui
ametiasutuse puhul võrreldes möödunud aastaga vähenenud.
Kurb on lugeda valeväiteid nagu oleks Kärdla uue
koolihoone ehitus aastateks sahtlisse lükatud. Nii mahukat objekti ei saagi
aastaga valmis. Rahastusotsus, arhitektuurikonkurss, planeerimine ja
projekteerimine, lõpuks ehitamine.
Kui palju ehitus maksab ja millal õppima asuda saab, ka
see pole saladus olnud. Aga olgu siis üle korratud, et 8 miljonit, millest 3,4
miljonit on toetusraha. 15. november saab ehitus valmis, algab sisustamine. Uue
aasta alguses (täpse kuupäeva saab ehitustööde lõpetamise järel öelda) kolime
uude hoonesse.
Huvitav on lugeda, et kord on Tuuletorn halb, kord jälle
hea. Viimast peaasjalikult siis, kui tuleb juttu, et see projekt sai
tagantjärele miljoni lisatoetust. Toetuse, mida osad soovivad kangesti ühe
ministri heateoks tembeldada. Samas teadjad teavad, et ministri roll oli vaid
rahaeralduse otsus allkirjastada. Sisu poolest oli tegemist meetme ülejäägiga,
mis edukate projektide vahel jagati. Ilma poliitilise suunamiseta.
Kahju, et Antti peab ühe piirkonna investeeringute
toetamist „sisutuks tolmukeerutamiseks“. Samas eksib eelarvestrateegiast
numbrite lugemisega – Kõrgessaare programmile on planeeritud 500 000 nelja
aasta jooksul, mitte 150 000.
Hiiumaa jätkab julgelt
Seda arvestades võib andestada eksiarvamuse, et „Hiiumaa investeeringud
kuivavad kokku“. Järgmine aasta on tõesti tagasihoidlikum, aga aastatel
2024-2026 on volikogu kinnitatud eelarvestrateegias investeeringuid mahus 34
miljonit eurot. Sellest 26 miljonit toetusrahadena. Mh Kärdla lasteaed ja
kultuurikeskus, Pargi tänava hooldekodu II etapp, Hellamaa sotsiaalküla ja
Tohvri dementsete hoone.
Hiiumaa haigla juures olev kopteriplats on aga igati asja
ette läinud. Olen kuulnud lennusalgalt, et paaril korral poleks nad ilmastikust
tulenevalt vanale platsile maanduda saanud. See võis aga tähendada, et kellegi
elu sai seeläbi päästetud. Selle investeeringu üle ei maksa nalja heita.
Tegutseks üheskoos
Kokkuvõttes tahaks öelda, et kõige kindlam on hiidlaste
heaks panustada siis, kui poliitilised jõud selles õlad kokku panevad. Nii nagu
tehti Spordikeskuse puhul. Esialgse vastuseisu järel liitusid ka kohalikud keskerakondlased
sotsiaaldemokraatide ning isamaalastega, et vabariigi valitsus vastu seina
suruda ja toetus keskuse täismahus välja ehitamiseks saada.
Selliselt toimetades võime palju saavutada. Antti
tunnustuseks tahan öelda, et valla tasandi teemadel olemegi nii suutnud
toimetada. Volikogusse jõudnud jõud, olgu nad koalitsioonis või opositsioonis,
suudavad konstruktiivset koostööd teha ning möla ajamise asemel päris asjadega
tegeleda.
Kahju, et Riigikogu valimistele vastu vaadates usutakse,
et vastandamine toob suuremat edu, kui lahendustele ja koostööle orienteeritus.
Ilmselt olen kehv poliitik, et vastupidist usun.
Ilmus 28.10.22 Hiiu Lehes
