Kaasav eelarve kui kodanikuühiskonna tööriist
Eestis määratletakse kodanikuühiskonda kui kõiki inimesi
huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda. See hõlmab inimeste
omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja
otsustamises osalemiseks.
Nii defineerib kodanikuühiskonna mõistet Eesti vabaühenduste
liidu portaal Hea Kodanik.
Usun, et kaasava eelarve rakendamine valla eelarve
protsessis on üks väärt näide, kuidas kodanikuühiskond toimida saab.
Tänaseks on Hiiumaal kaasavat eelarvet ülesaareliselt rakendatud
kaks korda ehk mingid asjad hakkavad välja joonistuma.
1. novembri Hiiu Leht kirjutas, et valla kaasava eelarve
ideekorje toob esile kitsaskohad, mis vallavalitsusele ja volikogule pole ehk silma
hakanud. See võib nii olla.
Kindlasti annab see ka signaali, millised valdkonnad
vajavad rohkem tähelepanu. Näiteks spordi- ja vabaaja veetmise võimalused, mille
kohta on palju ettepanekuid tehtud, aga millised on korduvalt ka võiduideeks osutunud.
Oluline on, et ellu ei viida vaid võiduideid, vaid ka
need ettepanekud, mis edukaimaks ei osutu, ent pälvivad märkimisväärse hulga
toetajaid.
Nii õnnestus meil Emmastes sel aastal teoks teha mitu varasematel
aastatel kaasava eelarve protsessi läbinud investeeringut. Ehk et lisaks
võiduideele – tenniseväljaku renoveerimine – rajati kooli juurde katusega rattahoidla.
Teehanke raames kaeti mustkattega Emmaste mõisa ehk
Emmaste põhikooli ümbruse teed ja parendati Emmaste raamatukogu külastajate
parkimisvõimalusi.
Samamoodi tegutseti Kärdlas, kus populaarseimaks osutus linnaparki
mänguväljaku rajamine. Aga ära tehti ka kaasava eelarve protsessis tõstatunud
investeeringud – lasteaia õuealale mänguvahendite soetamine ja trummid korda
ehk sillapiirete remont.
Vaadates tulevikku, loodame järgmisel aastal veel enam
kaasava eelarve ideid ellu viia. Emmastes kindlasti võiduidee, Nurste
krossiraja korrastamine. Aga ka varasemalt tõstatatud Emmaste päevakeskuse hoone
juures pinnase tugevdamine, tänavakivi paigaldamine.
Lisaks sel korral kogukonnalt selge toetuse saanud, ent
mitte populaarseimaks osutunud ettepanekud. See on purjeõppeks uue paadi ostu
toetamine, noortele mänguväljaku rajamine ja Harju-Rätsepa tuuliku juurde uue
külakiige ehitamine ning tuuliku katuse tõrvamine.
Tean, et ka Pühalepa plaanib realiseerida vähemalt teise
koha idee, milleks oli mänguväljaku rajamine Palade lasteaia hoovialale.
Visadus viib sihile on samuti märksõna, mis kaasava
eelarvega seostub. Sel korral pälvisid rahva toetuse Nurste krossiraja
korrastamine ning Kõrgessaare valitsejamaja renoveerimine, mis möödunud korral
teiseks jäid.
Loodan ja usun, et moel või teisel saab teoks ka Käina
välijõusaali rajamine, mis kahel aastal napilt teiseks jäänud.
Kokkuvõttes saab öelda, et kaasav eelarve on tõhus
tööriist kodanikuühiskonna käes, mille kaudu otseselt valla arengutes kaasa
rääkida. See tähendab, et selle mõju ei ole vaid summa, mis eelarves konkreetselt
selle jaoks ette on nähtud, vaid ettepanekuid realiseeritakse ka kaasava eelarve
väliselt.
Tegusat ja mõnusat kodanikupäeva!
Ilmus 26.11.2019 Hiiu Lehes