11.11

Esmaspäeval oli mitu tähtpäeva. Kaitseliidu loomise aastapäev. I maailmasõja lõpu päev. Maailmas on selle tähistamiseks erinevad vormid. Euroopas eelkõige maailmasõja (kuna I sõda oli eelkõige selles maailmajaos) lõpu ja vaherahu täihstamine. Briti ühenduses Mälestuspäev. USA-s Veteranide päev.

Sain sel päeval sõnumi perelt, kus jaanuaris USA visiidil peatusin. Just seoses tähtpäevaga, kuna pereisa teenis Vietnamis. Ehk oli/on sõjaveteran. Ja meenus, kuidas USA-s austusega (vähemalt Texases) veteranidesse suhtutakse. Näiteks on neil autodel erimärgisega numbrimärk, mis annab nt parkimisel eelised. Ja nägin, kuidas võhivõõras lausus "Thank You for Your service." saades teada, et teine on sõjaveteran.

Suuremõisa ja Ametikool

Esmaspäeva hommikut oli võimalus Terevisioonis alustada.

Teemaks Hiiumaa Ametikooli ja kutsehariduse reformiga seonduv.

Saan kutsehariduse reformist ja selle eesmärkidest aru. Aga see jätab arvestamata hariduse ja haridusasutuste laiema mõju. Suurematest linnadest väljas tuleb sellega igal juhul arvestada. Praegusel juhul on Hiiumaal ka selline tulevikuvariant võimalik, et lõhutakse hästitoimiv ja õppijate seas hinnatud asutus, samas ei ole garantiid, et uus plaanitud moel käivitub.

Seega võiks teha nii:

- vald võtab üle Ametikooli taristu, misläbi Haridus- ja Teadusministeerium vabaneb ülalpidamiskuludest ja investeerimiskohustusest. Saab raha suunata puhtalt hariduse sisuteemadele, nagu soov on olnud.

- Suuremõisa Lossi kasutaksime ka edaspidi muuhulgas õppetööks. Samuti jätkub ajaloo ja kultuuripärandi tutvustamine. Aga variant on hoonesse tuua ka vallavalitsuse kontoriruumid. Seega saaks Riigi Kinnisvara AS tänase Kärdla Keskväljaku ääres asuva hoone, kus vallavalitsus, rendilepingu üle võtta ning hoonest saaks nn Riigimaja. Arvestades, et Riigimaja ehitust kavandades tehti konkreetseid plaane tänaste riigiasutuste hoonete tuleviku osas (enamjaolt müügiplaan), annaks selline liigutus võimaluse nendega edasi minna. Ehk riigitasand võidaks sellest.

Võidaks ka vald, kuna ei võtaks ainult uusi kohustusi lossi taristu ülalpidamise näol, aga vabaneks Kärdla vallamaja kuludest. Selge, et osa vallavalitsuse teenistujaid peab ka edaspidi Kärdlas olema, aga seda on võimalik lahendada ka olemasoleva valla taristu baasil. Lisaks olen välja pakkunud, et vald ja riigi tasand peaks senisest enam koostööd tegema ametnike ruumide osas. Riigi töökohtade arv saarel on 10-15 aastaga pea kaks korda vähenenud ning seega ka tegelik ruumivajadus. Kaugkontor jms on niikuinii lisaks sellele tulnud, et jääda.

Samuti saaks vald sel juhul Suuremõisas taristut tervikuna vaadata, kuna lossi kõrvalhoonetes on tänagi valla allasutused toimetamas. Võimalik, et mingeid muudatusi ruumiprogrammis või millegi asukohas tuleks samuti teha, et parem lõpptulemus saavutada.

Samas lossi taristu ruumiprogramm võimaldab mitmeid erinevaid tegevusi paralleelselt töös hoida. Ehk suures pildis ei ole probleem, et hariduse andmine, vallavalitsus ametiasutusena, ajaloopärandi tutvustamine ja külastuskeskkond ning midagi veel kõrvuti toimetavad.

- HTM jätkab Ametikoolis ja just Suuremõisas seniste erialadega, mis võivad küll osaliselt täiskasvanute jaoks tasuliseks muutuda, aga säilivad. Sellega ei lõhu me hästitoimivaid asju - tänased erialad on sisukad ja õppijatele meeltmööda (sisseastumiskatsed on selge mõõdik). Ja alahinnata ei saa aianduse eriala pakutavat sünergiat mõisapargis. Niisamuti on sel tulevikuväljundid, näiteks kliimamuutuste kontekstis on meil vaja olema inimesi, kes suudavad ehitada uusi rohealasid, mis aitaks linnadel võidelda kuuma ja (liig)sademetega. Seda saab ka põhikoolijärgse õppega siduda, noored on väga keskkonnateadlikud.

- Hiiumaa Gümnaasiumis ja koostöös Ametikooliga käivitub põhikoolijärgne kutseõpe, mille edukaks rakendamiseks panevad HTM-ile õla alla vald, Hiiumaa Arenduskeskus ja Hiiumaa Ettevõtjate Liit.

Nii saaks nii kutsehariduse reformi ellu viia, heas koostöös kogukonnaga, kuid teha asju nii, et kõik ei pea ühte raami mahtuma, vaid arvestame eripäradega ning otsime parimaid lahendusi.

Isadepäev

Kujunes nii, et isadepäev õnnestus suuresti veeta võimalikest kõige paremal moel. Ehk mitte midagi tehes. Ja paljuski täitsa voodis. Ja isegi üsna pikalt ja palju magades.

Keha leidis, et olen viiulikeeli piisavalt pingule tõmmanud ning nüüd on valida, kas riskida nende katkemisega või lasta lõdvaks. Viimane tundus parem plaan :) 

Isadepäev õnnestus juba ette ära pidada, kui sain väikese preiliga terve päeva Saaremaal veeta. Ujumas. Kohvikus. Mänguväljakul. Poes. Ja ma muidugi ei arva, et isa peab olema isadepäeval, nii nagu üleüldse tähtpäev ei ole selleks, et siis ekstra tubli olla. Pigem tuletab see mingeid asju meelde. Heal juhul paneb mõtlema, ehk isegi analüüsima. Aga loeb ikka see, kuidas 365 päeva jooksul aastas toimetad.

Kutseharidus

Suuremõisa on igati sobiv koht, kus kutseharidusest rääkida. 1824. aastal avas parun Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg, Kärdla kalevivabriku rajaja, siinsamas lamburite kooli. Sada aastat tagasi õpetati Suuremõisa lossis mõisatööliste lapsi. 1977. aastal sai lossist taas kutsekool, kui alustas tööd sovhoostehnikum. Kolmkümmend aastat hiljem sai sellest Hiiumaa Ametikool.

Mul on selle kooliga ka isiklik side: minu vanemad kohtusid siin tehnikumis õppides – nii et tinglikult poleks mindki siin ilma selle koolita :) 

Minu vend on lõpetanud selle õppeasutuse põhikoolijärgses õppes ehk sobiks hästi kutseharidusreformi mudelisse. Mina ise pean ilmselt silmad häbi täis maha vaatama, kuna olen see, kelle kohta haridusminister ütles „maksumaksja kulul hobihariduse omandaja. Ajateenistus mõjutas ülikooliõpinguid ja lõputöö kirjutamiseks võtsin lisa-aasta, õppides samal ajal siin Ametikoolis väikeettevõtlust. Ettevõtjat minust ei saanud, kuid omandatud teadmised on mind elus ja töökarjääris kindlasti toetanud.

Miks on kutseharidusreform vajalik?

Ühiskond ja töömaailm on muutunud – samuti on muutunud õppijate ootused. Kutsehariduses on vaja, et oskusi õpitakse töö ja praktiliste kogemuste kaudu. Märksõnaks ettevõtete vajaduste ja kutsehariduse paindlik kokku viimine. Üheks reformi eesmärgiks ongi siduda kutseharidust tihedamalt teiste haridustasemetega, luues sildu kutsehariduse, üld-, huvi- ja kõrghariduse vahele. Avatud haridusruum aitab vastata noorte huvidele ja soovidele terviklikumalt.

Regionaalsetest mõjudest ei tohi mööda vaadata.

Kutseharidusreformil on kahtlemata positiivsed küljed. Samas peame arvestama, et piirkondade võimalused on erinevad. Regionaalseid aspekte ja reformide sotsiaalmajanduslikke mõjusid ei saa eirata – eriti väiksemates kogukondades, kus kutsekoolide ümberkorraldamine mõjutab otseselt kohalikku elu ja arengut. Vähem kui 20 aastat tagasi korrastati Eesti kutsekoolivõrku ja väiksemaid õppeasutusi suleti või liideti. Tollal oleks kriteeriumide järgi tulnud sulgeda ka Hiiumaa Ametikool, kuid kool jäi alles, kuna vaadati laiemat pilti.

Kooli toonane direktor Ülo Kikas ütles: „Kui poleks olnud kooli, poleks siin tõenäoliselt enam ka hooneid ja parki.“

Viimased kuud on taas kinnitanud, kuivõrd olulised on Suuremõisa lossikompleks ja Ametikool nii hiidlastele kui Hiiumaa sõpradele. Ka tänane konverents ja suur huvi selle vastu kinnitavad seda. Siit annab edasi minna.

Tervitussõnad Hiiumaa kutsehariduskonverentsil "Kuhu tüürid, kutseharidusreform?" 

7

25. oktoobril täitus Hiiumaa vallal seitsmes tegutsemisaasta. Palju õnne kõigile hiidlastele ja Hiiumaa sõpradele!

Inimese eluga võrreldes tähendaks see hetke, kus lasteaia periood lõpeb ja algavad kooliaastad. Esimesed paar aastat olid väljakutsuvad. Seniste omavalitsuste põhimõtete, töökordade, dokumentatsiooni ühtsetele alustele viimine, samal ajal õppides üheskoos tegutsema. Kooliperioodi alguseks oleme jõudnud sinna, kus meil on üks ja ühtne vald.

Vaatame valla loomise hetke.

Hiiumaa vald moodustus Vabariigi Valitsuse otsuse alusel pärast kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi 25. oktoobril 2017. Muuseas, sel perioodil oli ametis 49. Eesti Vabariigi valitsus ehk Hiiumaal kodu omava Jüri Ratase esimene valitsus.

Hiiu vald ja Käina vald liitusid vabatahtlikult ning said selle eest ka liitumistoetust. Emmaste ja Pühalepa vald sundliideti. Investeeringud, täpsemalt nende jaotus ülesaareliselt, tekitas esimestel aastatel ka vastuseisu. Samas valik, et ühinemise järel moodustati osavallad koos osavalla valitsustega, aitas sujuvalt kokku kasvada.

Samuti Vallavolikogus tehtud valikud investeeringuteks. Suuremad maakondlikud objektid, mis kogu saare elanikke teenindavad, näiteks Hiiumaa Spordikeskus, tulebki rajada keskusesse. Samas ei ole ühtegi piirkonda ära unustatud. Parimaks näiteks regionaalpoliitikast sadamate arendamine igas saare otsas – Orjaku ja Sõru uuendamine, Kalana jahisadama ja Naistlaiu kalasadama ehitus.

Nii jätkame ka edaspidi. Oleme üks, ühine ja ühtne Hiiumaa. Samas territoriaalne üksus osavalla näol aitab hoida kohaliku initsiatiivi ja identiteeti, kaasata elanikke kohalike küsimuste otsustamisse. Oluline on seegi, et peamised teenused ja valla hallatavad asutused tegutseksid kodanikele võimalikult lähedal edasi. On see siis sotsiaalvaldkond, haridus või kultuur.

Numbritest.

1. jaanuari 2024 seisuga elas Hiiumaal 9760 inimest. Umbes 200 enam, kui seitsme aasta eest.

Hiiumaa vallas on keskmiselt 5 500 maksumaksjat, töötuid keskmiselt 150 inimest. Maksumaksjate arv on märkimisväärselt kasvanud, kuna valla algusperioodil oli see alla 5000. Töötuse määr on viimaste aastatega Eestis kõige väiksemaks langenud, olles hetkel alla 4%.

Et meil on järjepidevalt enam elanikke ja maksumaksjaid, niisamuti on kasvutrendis saare külastajate arv, aitab väljakutsetega keskmisest Eesti omavalitsusest paremini toime tulla.

Palju õnne, Hiiumaa vald!

Hiiumaa vald, see on eelkõige Hiiumaa inimesed.

Tunnustus teile, ettevõtjad, et kõigi väljakutsete kiuste olete Hiiumaa patrioodid, arendate saart ja pakute tööd. Suur aitäh kõigile sündmuste korraldajatele, kes saarele külalisi toovad ning kohalike elu mitmekesistavad. Kiitus meie asutustele, mis pakuvad kvaliteetseid teenuseid. Näidetena toon vaid meditsiini, kus haigla on renoveeritud ja tervisekeskusel kaks kaasaegset hoonet, mis aidanud kaasa ka uute perearstide saarele tulekule. Teisena haridusvaldkonna, kus lapsesõbralikud lasteaiad ja koolid mitmel puhul saanud otsustavaks perede saarele kolimisel ja kus PISA testide järgi antakse maailma parimat haridust. Aitäh teile, head hiidlased, et oma pühendunud igapäevatööga loote tingimused, et Hiiumaa on sedavõrd meeldiv ja kaunis paik.

Tean, et alati saab ja peabki tahtma asju paremini teha. Aga kui me võrdleme end teistega, siis võime tänasel pidupäeval küll julgelt öelda, et Hiiumaa ja hiidlased on tragid ja tegusad.