Konverents, kus osalesin, seal põhirõhk oli demokraatial. Milline on selle hetkeseis, millised ohud ja väljakutsed, kas ja kuidas see erinevates naaberriikides erineb ning mida saame üksteise kogemustest õppida. Siia juurde loomulikult üldine julgeolekupoliitiline olukord.
Demokraatia ise on nagu aed, kõlas avasõnavõtus. Mõni aed õitseb. Teisel on kehvem pinnas ning seal on vaja vaeva näha, et juured kinnituks ning umbrohi võimust ei võtaks.
Ka Churchill tõi välja, et demokraatia on halb valitsemisvorm, kui välja arvata need teised, mida siin maailmas veel katsetatud ning mis pole edukamaks osutunud.
Demokraatia ohtudeks on kahtlemata populistid, AI võidukäik (mis teisalt ka võimalus), jälgimisühiskond, valeuudised, korruptsioon, pressivabaduse kadumine/piiramine jne.
Kuidas demokraatiat päästa?
Fight for Your right!
Näita eeskuju.
Hariduse olulisus.
Demokraatia on nagu taim, mis vajab hoolt, et saaks kasvada.
Kohvinurgavestlustest jäi enim meelde valgevenelane Mikalai. Mees, kes viie aasta eest sai nö teisitimõtlemise eest 15 päevase puhkuse trellide taga. Mõtles seal hoolega järele. Mõtles kohe nii hoolega, et seejärel pakkis asjad kokku ja tuli tulema. Tema sõnul hästi üldistatult ja ümardades (kes see täpselt saakski kokku lugeda?) on iga kümnes valgevenelane kodumaalt lahkunud, kuna puuduvad kaasaegsele ühiskonnale omased inimõigused ja vabadused. Eelkõige avatud mõtlemisega ja haritud inimesed, kes muuhulgas seetõttu ka hätta ei jää ehk suudavad Euroopas kohaneda. Kaalukas osa lahkujatest ongi Minski Varssavi vastu vahetanud.