kolmapäev, 17. oktoober 2018

Positiivne

Vahel juhtub täitsa toredaid asju. Et kõik ära ei ununeks, panen paar ka siia kirja.
Eile helistati Elisa kliendiinfost. Sõlmisin mingi aeg vanaemale teleteenuste lepingu ja nädalavahetusel soovisin paketti iseteeninduses muuta. Sain sellega hakkama - jee! :)  Aga oskasin kaks korda kuhugi kinnitusnupule või mingile muule tähtsale nupule vajutada. Nii et süsteem arvas, et soovin ka teist telekat teenusega ühendada. Kliendiinfo kenasti helistas üle, kontrollis ja tühistas valesti läinud liigutuse. Väga meeldiv.
Täna tänasin vallakodanikku, kes juba mõne aja eest võttis kätte ja ühe osavalla objekti vabatahtlikult korda tegi. Ise ütles veel, et oli nö rumal, et sellest üldse kellelegi rääkis (ühele tuttavale, keda ka kaasata tahtis) ja ei taha mingit tähelepanu ega tänamist. Loomulikult ei saa me/ma oodata, et kodanikud teevadki vabatahtlikult selle või tolle asja ära/korda. Küll aga on minu meelest kiiduväärt suhtumine, et kus näed viga laita, seal tule ja aita.

pühapäev, 14. oktoober 2018

Ühistransport

Augustis 2018 oli reisijaid Hiiumaa maakonnaliinide bussides 6942, augustis 2017 aga 5604. Septembris 2018 oli reisijaid 11 270, mis on 565 võrra enam kui 2017. aastal, kui neid oli 10 705.

Laupäev

Osalesin esimest korda ajujahil. Oli huvitav.
Saldosse jäi 16000 sammu. Muidugi õnnestus midagi ka põhieesmärgiks täita. Aga isiklikust vaatevinklist said piirkonna metsad veidi tuttavamaks. Muidugi olid need enamasti sellised tihnikud, kuhu polegi mingit asja varem olnud.
Ilm sattus lausa suurepärane. Jah, hommikul, kui kaste maas ja kõrge võsa ning taimestik, siis olid munadeni märg. Ent päeva jooksul oli selline pluss 10-15, suht tuulevaikus, selge taevas. Ehk täitsa sobivad tingimused.
Vast õnnestub ühel laupäeval sel kuul veel metsas käia.

Reede

Kärdla mälumäng. Haakusime Tiidu ideega panna välja kaks tiimi TAIP nime all. Varasematel aastatel ja eriti eelmisel hooajal käis satsist suur hulk inimesi läbi. Ehk ikka oli keegi, kes mingil reedel osaleda ei saanud ja siis tuli asendaja leida. Ja kui nüüd kõik osaleks, siis ühe laua taha ei mahuks.
Nii olin siis esmakordselt koosseisus mina-Anu, Martti-Maarja laua ääres ajusid ragistamas. Ja läks täitsa kenasti. Algus oli punktivaene, ent selgus, et sama teistelgi. Lõpuks aha 37 silma 64st ja teise koha jagamine. Esimene ikka Maalinn. Üllatus missugune :)   Samas tegi rõõmu, et duubeltiim oli TAIP 1-st eespool :)

pühapäev, 7. oktoober 2018

Reede

Teeb rõõmu, et hiidlased arengukava teemal aktiivselt kaasa mõtlesid. Selle kinnituseks ca veerandtuhat muudatusettepanekut. Et need rahulikult ja sisuliselt läbi vaadata, tähendas, et vallavalitsuse tööpäev lõppes kaugelt peale seda, kui päike juba loojunud oli.

Neljapäev

Murphy seadus - kuni sul on vaba aega, siis sul on vaba aega; kui sind ootavad aga planeeritud tegevused, siis lisandub sinna kohe kindlasti midagi ootamatut veel juurde.

teisipäev, 2. oktoober 2018

Tulumaks

Tulumaksu laekumine. Kasv (protsentides) aasta lõikes ja septembrikuu võrdluses aastaga 2017.

8,9 13,4 Haapsalu linn
13,0 17,8 Hiiumaa vald
11,5 22,7 Lääne-Nigula vald
10,7 16,5 Saaremaa vald
11,7 15,9 KOKKU

esmaspäev, 1. oktoober 2018

Tulumaks

2018 2017 aasta august
Haapsalu linn 6 357 614 5 868 010 8,3 13,9
Hiiumaa vald 5 442 166 4 841 453 12,4 12,8
Saaremaa vald 15 913 145 14 469 818 10 9,9
KOKKU 728 312 257 654 780 754 11,2 12,1

Tulumaksu laekumine KOV eelarvesse ja kasv aasta lõikes ning augustikuus.

reede, 28. september 2018

Merevaht

Suvest sai väga ruttu sügis. Vähemalt mõneks ajaks. Sügistuuled, mis puhusid mere maaga triiki. Vihm, mille suvi meile võlgu jäi, tuleb nüüd sügiskuudel. Ehk pääseme siiski intressidest :)

neljapäev, 27. september 2018

Haldusreform


Veidi numbritesse sisse vaatamist. Ehk mis muudatuste taga peitub. Mille arvelt struktuuri vähendada, mille heaks suurendada.

pühapäev, 9. september 2018

Maraton

Tallinna Maraton. Osalesin teist korda. Kokku viies maraton. Ajad on nagu on. Ent ega ma medalile jooksegi. Ja tulemus ehk lõppaeg sõltub ikka otseselt treeningutest. Pikki mahutreeninguid napib ning siis ei saa ka 3 tunniga raja läbimist eeldada.
Täna asusingi stardijoonele selge plaaniga võistlust lihtsalt nautida. Võtsin esimestel kilomeetritel tempomeistri sappa ja nii kulgesime ühe kindla seltskonnaga koos. Üsna mugav variant raja läbimiseks.
Samas kui eile kirjutasin, et testi järgi on keha metaboolne vanus 16, siis vaimne ilmselt palju kõrgem ei ole :) ehk 18 kilomeetrit suutsin end tagasi hoida ja pakutud tempos liikuda, siis tundus, et olemine on selleks liiga mõnus. Nii liikusin grupil eest. Vähemalt seitse kilomeetrit oligi täitsa hea tunne. Siis hakkas poolmaratoni läbijaid kuidagi palju igal pool - ees, taga, kõrval, mööda tuhisemas ja ette jäämas - olema ja see lõi rütmi sassi. Aga eks 30ndast kilomeetrist läks raskeks nii või naa. Oleks ilmselt mistahes valitud tempoga läinud. Viimased kilomeetrid, eriti viimased 500 meetrit olid aga puhas nauding.
Äge kuidas inimesed raja ääres kaasa elavad. Kuidas need, kes medalile ei jookse üksteist rajal toetavad. Ja kui professionaalsel tasemel see võistlus korraldatud on.
Kuigi jalad on kanged, siis meel on rõõmus.

laupäev, 8. september 2018

Tervis

Kuigi ise tunnen, et kuidagi palju istun töö tõttu sel aastal, siis tervisetest viitab, et kõik on vinksvonks. Ehk siis maratoninumbreid välja võttes leidsime sealsamas tasuta võimaluse keha kohta analüüs teha.
Selgub et minu metaboolne vanus on 16 aastat. Rasvaprotsent 9 ning vistseraalset rasva väga vähe.
Võib samamoodi edasi elada.

pühapäev, 2. september 2018

Tarkus

Ööl vastu reedet hakkas tarkus jõuga kogunema. Ehk hommikuks oli alalõug kange ja neelamine tundlik. Alumised tarkusehambad otsustasid, et on aeg sirguda.
Mingi aeg kahtlustasin, et hoopis külmetus ja kurguvalu, kuna neelata oli/on keeruline. Aga siiski mitte.
Igal juhul on olnud väga vahvad päevad, kus suu avaneb täpselt nii palju, et kaks näppu üla- ja alahammaste vahele mahub :)  söön aeglaselt nagu tõeline gurmaan ja rääkida pigem ei tahaks, sest suu ei liigu õigesti ega piisaval määral. Öösel magada eriti ei saa.
Tuleval pühapäeval tahaks maratoni joosta, mistõttu hammaste kasvamine on oluliselt parem variant kui külmetusest tingitud kurguvalu. Vähemalt usun nii.

teisipäev, 28. august 2018

Haridus

Haridus-teadusministeeriumi aastaanalüüs.

Mõned mõtted sellest.
*  „Edukus tööturul“ 2017.a. analüüs näitas, et kutseõppe lõpetamisjärgne palk on kasvanud viimasel viiel aastal kiiremini kui kõrghariduse lõpetanutel, mis annab põhjuse loota, et ka kutseõpet hakatakse enam väärtustama.
* Kohe pärast põhikooli lõppu valib kutsekooli 25%, samas 3 aastaga jõuab kutsekooli 38-39%.
* Loodus-, täppis- ja tehnikateaduste lõpetanute osakaal kõrghariduses kasvab.
* OSKA analüüsid näitavad, et aastaks 2025 kasvab enim vajadus töötajate järele tarkvaraarenduses, telekommunikatsioonis, puidutööstuses, haldus- ja abitegevuste alal ning rahvastiku vananemise tõttu tervishoius ja sotsiaalhoolekandes.
* Täiskasvanute osalus elukestvas õppes on viimasel kahel aastal teinud hüppe üles ning seejuures on kasv olnud veidi kiirem madalama haridusega inimeste hulgas.
* Õpilased, õpetajad ja lapsevanemad on üldiselt haridusega rahul.
* Kiusamine koolides väheneb.
* Õpetajaameti atraktiivsus kasvab.
* Rahulolu kõigi noorsootöö tegevustega keskmiselt on 86% (rahul või väga rahul olijate osakaal), kitsamalt huviharidusega on rahul 91% (sh väga rahul 64%) noortest.

Raamat

Lugeda mulle meeldib. Paraku alati ei jõua nii palju kui tahaks.
Nädalavahetusel käisime mandril ja et mina pidin varem tagasi tulema, kasutasin ühistransporti. Bussiga 2:15 Pärnust Haapsallu. Sealt laev ja siis buss edasi. Ühesõnaga maast leitud aeg võrreldes roolis olemisega. Lugesin läbi raamatu - pilt all. Soovitan!


esmaspäev, 27. august 2018

Saaremaa

Saaremaal.
Värskendav on kuulata naabrite muljeid ja analüüsi ühinemisest ja haldusreformijärgsetest kuudest. Palju ühist. Aga ka palju erinevat. Nii protsessia ise kui ka 2018. aasta kontekstis.
Näiteks üks, millega ka Hiiumaal tegemist on olnud. Eelarvestamine ja eelarve koostamine. Ehk nüüd kui eelarve peaks olema ühistel alustel, selgub et seal on varasemalt väga erinev praktika olnud, kuidas ja mida mingitel ridadel kajastada. Aga. Optimistina vaadates, järgmiseks aastaks saab süsteemi toimima ja selguse.

pühapäev, 19. august 2018

Saarte mängud

Täna üle pika aja kokkupuude kergejõustikuga. VII Saarte mängud.
Avamine oli kell 12. Kõned, tervitused, tänukirjad. Vaatasin kella, sest polnud kindel, et enne keskpäeva piisavalt palju liigutada-soojendada jõudsin.
Start ajakava järgi 12.20 ja reaalsuses ehk mõni minut hiljem. Osalejaid seitse, mistõttu eeljooksude asemel asusime kohe finaaljooksu juurde.
Tulemus 11,9 ehk olen päris rahul. Arvestades neid lõputuid kiirustreeninguid, veel enam :)   Marcus tegi muidugi eriti vahva jooksu ja läbis distantsi 10,8-ga. Tõsi, käsiaeg. Aga olen kindel, et uuel hooajal jõuab noormees ka elektroonilise ajavõtuga uude sekundisse ehk alla 11 sekundi jooksjate sekka. Ise lõpetasin kolmandana ehk medal oli lisapreemiaks.
Jooksurajalt liikusin otse kuuli tõukama. Raudmuna eriti lennata ei tahtnud. Ent mida katse edasi, seda enam õige tõuketehnikani jõudsin. Nii et viienda katsega alistus ka kümne meetri joon ja kuuendat enam tõugata ei saanudki, kuna algas sprindi autasustamine. Hiidlastest olin kolmas :) Kuigi, ega see ei ole koht rõõmustamiseks. Saare tase lihtsalt ongi selline.
Enne mälumängu jõudsin veel mõne odaviske katse sooritada. Ühtejutti, sest tegelikult pidanuks mõlemad alad üheaegselt algama. Esimene oli päris hea vise. Paraku sektorist välja. Teisel libisesin vihmamärjal tartaanil. Kolmas läks kindla peale. Sealjuures oli huvitav, et kohtunikud ei fikseerinud täpset maandumiskohta ja sain korduskatse. See kandus sinna 30 meetri alguspoolde. Ehk et siin tahtnuks küll rohkem kirja saada. Aga mis seal ikka. Järgmine kord paremini.

Kella 15st algas päeva viimane ala ehk mälumäng. Viie kuni viieliikmelise tiimi seas õnnestus suurepärane start teha ja kümnest kümme punkti teenida. Edasi läks nii ja naa. Oli mõõnasid ja tõuse. Lõpptulemusena 38 punkti 60st ja teine koht. Natukene nadi, kuna mitu vastust jäi lauda. Aga teistpidi - eks see ongi mängu osa ja kindlasti juhtus nii teistelgi. Lisaks saime külalislahked olla saarlaste vastu :)

neljapäev, 16. august 2018

Jalgpall

Kui Aivar Pohlak on ülikonnaga, siis peab tähtis päev olema :)
Ja eks ta oli ka.
Kas nii suure kaaluga jalgpallikohtumist enam Eestis mängitaksegi? Lähiaasta(kümne)tel ilmselt mitte.
Tunnistan, et olin algul skeptiline. Möödunud aastal mängiti superkarikas välja Makedoonias. Olime ise just sealsamas sel ajal. Etteruttavalt- linnapilt meenutas eilset Tallinna. Sarnased plakatid ja viited mängule. Palju jalgpalliatribuutikat. Fännid. Aga et sealsel staadionil, Philip II nime kandval areenil oli/on ca 30000 kohta ja Lillekülas enam kui kaks korda vähem, siis tundus ebaloogiline pileteid saada. Arvestades suurt huvi selle mängu vastu.
Aga.
Aitäh, Anu!
Tegelikkus oli see, et tuli end loosirattasse kirja panna ja siis oodata. Mina sain asjast teada juuli esimesel nädalal. Et just meile loosiõnn naeratas. Niisugusel viisil ei tundu raha ära andmine (ehk millegi, praegusel juhul piletite ostmine) üldse paha variant. Vastupidi. Tunned sellest rõõmu. Suurt rõõmu.
Ja nii siis juhtuski, et kolmapäeva õhtul olime staadionil.
Ja millised kohad - kohe värava taga (olgu, veidi siiski võrgust eemal) ehk mängijad olid peaaegu käega katsuda. Lisaks oli sealsamas fännisektor. Mis sest, et Atletico oma. Või tegelikult isegi hea, et just Atletico. Sest tuleb au anda, fännid olid neil seekord selgelt häälekamad. Ja juba see oli elamus omaette. Ka linnapildis torkasid triibulised särgid enam silma. Mis parata.
Mäng ise oli pigem võrdne. Kuigi algas šokiga. Vähem kui sada sekundit ja värav. Seejärel võttis Real domineerimise enda peale ja viigistas. Asus juhtimagi. Ent jalgpallijumal tahtis, et raha eest ikka rohkem saaksime. Seega, lisaaeg. Ja seal jäi Atletico peale.
Korraldus oli ladus. Ehk staadionile ja sealt ära pääses tegelikult väga kiiresti. Arvestades vabatahtlike suurt arvu ei ole ilmselt ka imestada. Eesti/eestlased ikka oskab/osakavad asju korraldada. Ja aukartust tekitas üks noor kutt, kes meie ees seisis. Kollane vest kirjaga "steward" üll ja vaatas publikut. Viis tundi ühtejutti.
Hommikuputru süües istus Aivar kümne meetri kaugusel. Taas tavapärases olekus ehk vestiga. Vaikselt täitus linnapilt ka uniste hispaanlastega. Tõsi, valgeid särke polnud enam pea üldse näha. Aga pall on ümmargune. Ehk teinekord teistpidi. Ja nii imelik kui see ka ei ole, siis kaotus mind kurvaks ei teinud. Saadud emotsioon oli oluliselt tugevam. Ning Madrid ikkagi võitis ju :)   Ja Eesti kindlasti ka.

teisipäev, 7. august 2018

Kohvi

Ühepäevakohvikud.
Minu jaoks on see üritus aastatega veidi suureks kasvanud. Ehk inimesi per kohvik liiga palju. Rohkem melu kui mingi konkreetse asja nautimist. Samas ei alaväärtusta selle rolli turismimagnetina. Ja hajutamiseks on ka samme astutud. Pikendatud perioodi, mil kohvikud avatud ning üritus on kasvanud ülesaareliseks.
Viimased kaks aastat olin täpselt sel ajal saarelt pikemalt ära. Seekordki ei lennanud täiega peale. Valisin külastamiseks täpselt kolm kohvikut, igal päeval ühe Emmaste osavallast. Siin oli ses osas eriti hästi sattunud, et igasse päeva mahtus midagi.
Pean ütlema, et soe toit jäi mulle rohkem meelde, kui see mis kohvikus ehk esmane. Kohvi ja saiakesed siis. Sõrul pakuti meretoite ning läätserokk oli igati kosutav kõhutäis. Harjul sai peedikotlette ehk taaskord kõhu mõnusasti täis. Pühapäevaks jäi taas Harjul pakutud chilli con carne. Veidi teravam elamus. Kokkuvõtteks igal pool väga mõistliku hinnaga korraliku suurusega maitsev toit. Magustoitude osas tõusis minu jaoks teiste seast esile banaanileib.

esmaspäev, 6. august 2018

Tulumaks

Üksikisiku tulumaksu laekumine.
Kasv võrreldes eelmise aasta juulikuuga ja seitsme kuu lõikes.

Hiiumaa vald 11,68% 12,35%
KOKKU 9,28% 11,1%

reede, 3. august 2018

Soe

Vahepeal on meid ikka kohe täitsa Lõuna-Euroopa moodi suvi tabanud. Ilmselgelt oli õige otsus, et sel suvel kuhugi ei reisi/liigu. Kui Muhamed ei lähe mäe juurde, tuleb mägi Muhamedi juurde, või kuidas see oligi :)
Samas naudiksin seda suve ilmselt enam, olles puhkusel ehk kontrollides rohkem, millal tõusta, millal aktiivselt tegutseda. Iga hommik on uni viiest, hiljemalt poole kuuest läinud, sõltumata magama mineku ajast.
Kolmapäeval olin peale tööpäeva üsna tühi. Peamiselt lihtsalt pikutasin ja tarbisin vedelikke, sest ilmselt vedelikupuudus seda põhjustas. Neljapäeval oli parem päev ja õhtul võtsime tee Liivalaukale jalge alla. Kes sadulas, kes joostes. Kokku tuli 8 km sinna, ujumine ja 8 km tagasi. Mõnus :)
Täna ärkasin taas viiest, ent tulin juba kuueks tööle. Tõhus tööaeg on see varahommikune aeg.

neljapäev, 19. juuli 2018

MM

Kuu aega kestnud spordipidu sai pühapäeval otsa. Nii palju vaba aega tekkis kohe nagu nipsti juurde :)
Eks hoidsin pöialt ikka Hispaaniale. Kes mängiski üsna hästi. Kui välja arvata see, et väravate löömisega jäädi kaitsele orienteeritud tiimide vastu hätta. Portugaliga peetud avamäng andis küll teistsuguse ootuse-lootuse. Aga olgu - vähemalt said meie idanaabrid põhjuse, mille üle kogu riigiga üheskoos rõõmustada ning uhked olla.
Rohkem elasin kaasa ka põhjamaadele. Ja südilt mängisid! Nii Island, Rootsi kui ka Taani.
Ja siis kui lemmikud juba teel koju või kodumaal olid, toetasin väiksemaid. Ses suhtes äge, et Horvaatia finaali murdis. 1998.a. turniir oli esimene, mille otsast lõpuni ära vaatasin. Ja sellega oli võimalus ajaloolisi paralleele tõmmata. Alates sellest, et täitus 20 aastat. Kuni selleni, et Prantsusmaal peetud MM-il tegid horvaadid senise parima tulemuse, mille nüüd hõbemedalitega üle mängisid. Ja nii siis kui tänavu, sai takistuseks ehk turniiri lõpetajaks just Prantsusmaa. Tiim, kes teist korda tiitlini jõudis. Sarnaselt Uruguaile, kes 1930. ja 1950. aastal või Lääne-Saksamaale, kes 1954. ja 1974. aastal võitjaks krooniti. Ehk samuti kahekümneaastase vahe järel.
Kindlasti jääb turniirilt meelde VAR. Olin väga kriitiline, kui see üldse välja toodi ja seda katsetama hakati. Finaalturniiril õnneks liialt suuri probleeme ei esinenud ning uuendusele võib rahuldava hinde panna. Kuigi ma ei ole päris kindel, et jalgpall, mis ainult inimmõistusele tugineb, halvem mäng on.
Omamoodi rekordi tegi ka Neymar, kes kümnendiku platsil veedetud ajast murul püherdas. Ei saa aru, kuidas heas füüsilises vormis, piisava lihasmassiga tippsportlane üldse nii nõrk on, et iga tuuleiil ta pikali puhub ja iga puudutus justkui luumurru põhjustab - vähemalt valu on sama metsik.
Ja väravaid löödi palju. Ainult üks mäng jäi 0:0 viiki.

kolmapäev, 18. juuli 2018

Küür

Just kirjutasin, et olen saanud igasse päeva spordiringi mahutada. Nüüd siis eile keha arvas, et veidi võiks hoogu maha võtta. Hommikul staadionil tõmbasin kuidagi selja ära, nii et päeval/õhtul liikusin vahetult peale istuliasendist tõusmist kui küüruga kaamel. Õnneks on mul suurepärane doktor lähedalt võtta ja täna on selg küll soe, ent töökorras.
Ja kodus on seinasuurusest raamaturiiulist märkamatult riietekapp saanud - tegi kiire digimuutumise läbi. Nüüd siis (vist?) on toad lõpliku lahenduse saanud.

teisipäev, 17. juuli 2018

Puhkus

Kui võrdlen puhkuseid, siis ilmselgelt on trumpäss õpetajaameti käes. 56 päeva järjestikkust puhkust. Lükkad lõpuaktuse järel ukse end järel kinni ja nii ongi. Ükski kontrolltöö puhkuse ajal uksel ei koputa ega õppekava akna tagant piilu :)
Aga eks elus tuleb võtta maksimum sellest, mis sul on. Hetkel jookseb puhkuse teine nädal. Esimese märksõna oli sport. Ehk igasse päeva mahtus mingi treening. Kahel päeval ka Pärnus. Ütle veel, et Euroopa suurimaid linnasid pindalalt. Mina pühapäevasportlasena hakkasin kesklinnast jooksma ja jõudsin otsapidi endisesse Tahkuranna, praegusesse Häädemeeste valda välja. Nädalavahetusel proovisin esimest korda rulluisutada. Mis siin Emmastes suvel äge on, on inimeste rohkus spordiplatsidel. Ehk laupäeva õhtul oli neli erinevat seltskonda spordikompleksis. Täna hommikul kella kaheksa ajal rullitasime staadionil ning kõrvalväljakule seadsid end sisse tennisemängijad.
Omajagu aega-energiat on läinud ka elamise ümberseadmisele. Korter hakkab juba täitsa kodu mõõtu välja andma.
Ja soe on. Ikka pärispäris soe :)

neljapäev, 5. juuli 2018

Tulumaks

KOVide üksikisiku tulumaksu laekumine.

Hiiumaa vald 12,5%  15,2%
KOKKU 11,4% 11,5%
Tabelis kasv poole aastaga, võrreldes 2017.a. sama perioodiga. Hiiumaa vallas ja Eestis tervikuna. Teine veerg viimase kuu ehk juuni laekumine.

Puhkus

Jaanipäevast juulikuuni olin puhkusel. Kohe päris puhkusel. Ehk ei piilunudki tööasju.
Ilmselt mitmed suundusid puhkusele just juulikuust. Igal juhul tundub, et juuni viimane nädal on eriliselt produktiivne olnud. Läks kaks täistööpäeva puhtalt selleks, et järje peale saada.

kolmapäev, 20. juuni 2018

MM

Kuu aega lusti. Rohkelt meelelahutust. Emotsioone ja elamusi.

Kui kõik on ühe mängu mänginud, on keeruline välja tuua, kes number üks soosik on.  Jätkuvalt on väärtuslikud aktsiad nii Hispaanial, Brasiilial kui Argentinal, kes kõik avakohtumise viigistasid. Maha ei saa kanda ka Saksamaad. Ehk Belgia suudab siiski meeskonnana toimida kogu turniiri vältel? Siis võiks ju ka medalile mõelda, sest oskuseid on.

Ise hoian pöialt ikka Hispaaniale, kui n-ö suurtest rääkida. Aga loomulikult ka Islandile, kes avamängus suurepärase partii mängis. Äge oleks muidugi kui mõni riik väljastpoolt Euroopat ja Lõuna-Ameerikat üllataks. Kasvõi poolfinaali jõudmisega. Aafriklastel hetkel potensiaali ei paista olevat, aga miks mitte südi Jaapani sats?

VAR ei ole turniiri seni kihva keeranud, kuigi olen skeptiline selle suhtes. Mulle meeldib, kui mängus on ka inimlik faktor. Mis sest et sealjuures tuleb arvestada mõtteteraga errare humanum est. Pigem ongi see üks mängu võludest. Samas, kui VAR-i suudetakse nii rakendada, siis võime ka koos edasi minna. Mis sest, et väga sümpaatsed on kohtunikud, nagu üks poolakas (vist Island-Argentina mängus?), kes resoluutselt tegi selgeks, et tema on see, kes otsustab. Otsustab, kas otsustab ise ja oma arusaama järgi või otsustab VARi abi kasutada.

neljapäev, 14. juuni 2018

Nädal 2

Teine puhkuse osa oli pikem. Ametlikult viis, praktikas siiski pigem kolm ja pool päeva. Aga see-eest kolm väga vahvat ja rahulikku päeva.
Sõitsime Ruhnu saarele. Teadlikult kustutasin ka e-posti äpi ära ning telefongi ununes suuresti. Hommikul küll kontrollisin, kuidas Ott sõitnud on ning mis vuti sõpruskohtumiste tulemuste seisud. Aga muidu ikka väljaspool tsivilisatsiooni :)  Isegi meie öömaja oli elektrita.
Mida seal see-eest küll ja veel oli - sääsed. No neid ikka jagus. Sekka parme ka. Nii et kaaluka osa ajast olin ikka näritud olemisega. Aga õnneks see ununeb kiiresti.
Runö, mis saarele viib, on ilmselt lapsevanemate-õpetajate lemmiklaev. Ei ole seal poode, kus raha kulutada ega pikki koridore, mida mööda tormata. Liikuma mahub vaid rahulikult ja viisakalt.
Sadamast keskusesse saime kohaliku transpordiga ehk veoauto kastis. Oli ka pikk tee, oma kolm kilomeetrit :)   aga ühistransport töötab.
Teisel päeval võtsime ette jalgsimatka. Suunaga itta ja läbi ürgmetsa (lageraie vastastele on Ruhnu igati ideaalne puhkamise-taastumise paik) mere äärde. Liivaranda seal jagub. Sealt edasi lõunasse, sadamasse, mille lähedal piknikku pidasime. Et lennujaam asub vahetult sadama kõrval, nägime kuidas väikelennuväljale maandutakse ja sealt õhku tõustakse.
Teel ööbimispaika jäi tee äärde suveniiripood. Kaup ilusasti letil, omanikku või müüjat ei ole. Küll oli telefoninumber, kui oleksid midagi osta soovinud. Saarel on kaks poodi, mis avatud kümnest keskpäevani ja siis uuesti paariks tunniks õhtul. Aga nagu aru sain, on võimalik poemüüja ka vahepealsel ajal üles otsida. Ühe poe kõrval avati laupäeval suvekohvik, mille avakontserdist osa saime.
Õhtul võtsime jalge alla tee teise saare otsa, läände. Sealseid rannaniite hooldavad veisekarjad. Mererand taas liivane, või siis mudane-liivane. Päevaga saime kokku 14 kilomeetrit. Etteruttavalt võib öelda, et teist sama palju ka pühapäeval. Siis piilusime põhjakalda ja sealse ranna ära. See oli ka koht, kus kohalikud ise käivad. Ehk liikumist oli.
Lisaks nägime ära kohaliku kooli. Mönus ja hubane. Õpilasi hingekirjas 9. Aga võimalused igati korralikud ja tööl ka neli täiskohaga ja kvalifitseeritud õpetajat.
Pikemalt seal elamiseks peab ilmselt mingi konkreetne mõte olema või vastav iseloom. Lühemalt on seal aga vahva. Rahulik, ilus. Ja kõik muu saab kaugele mere taha jätta.

teisipäev, 12. juuni 2018

Nädal 1

Kuu esimeseks päevaks võtsin endale senise karjääri lühima puhkuse - ühe päeva.
Oli au üle aastate pulmas viibida. Ja väga meeldejäävas pulmas. Peensusteni läbi mõeldud. Alates kirikust, kus külalised istusid sõna otseses mõttes tünnide - tõsi, korralikud uued puust tünnid - otsas, kuni pulmapeoni, kus näiteks karastusjoogid ootasid muliseva veega kärudes ja õue täitis seebimullide järjepidev lend. Et hommikul oli vaja Hiiumaale jõuda, siis olime esimesed lahkujad. Kahjuks juhtus see just napilt enne koogi pakkumist. Ent teistpidi jäid karmid kriminaalpolitsei ülemused (peiu (endised) töökaaslased) ülearu ülevas meeleolus ka nägemata :)

Hommikul siis 8.30 laevaga saarele. Kodust läbi ja Kassarisse. Jooksma. Õhtul - ehk siis, kui olin juba söönud-joonud-puhanud, näitas kaal, et olen kolm kilo kaotanud selle päevaga.

Pühapäeval suundusime Suuremõisa. Maakonna tantsupäev. Kodutrepist läksin ilmselt päris koomiliselt alla, aga tants aitas jalad uuesti liikuma. Tõsi, päriselt juhtus see küll alles teisipäeval.

Vihm

Umbes Emmastesse jõudmise hetkel hakkas vihma sadama. Parkisin auto. Viskasin kotid tuppa ja läksin päeval kuivama pandud pesu sisse tooma. Jõudsin seda teha ja asuda kottide lahti pakkimise juurde, kui juba vihmalaadne toode otsa saigi.

neljapäev, 7. juuni 2018

Nutikad

Eestlased on nutikas rahvas.

Täna avaldas Eesti konjuktuuriinstituut uuringu „Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2017. aastal“ tulemused.
Eestlased joovad veidi rohkem kui mullu ning üha enam alkoholi tuuakse välismaalt, peamiselt Lätist. 2012. aastast on alkoholi tarbimine Eestis järk-järgult vähenenud. Eelmisel aastal pöördus alkoholi tarbimine aga taas tõusule, ehkki kasv pole kuigi suur.
Enim käivad Lätist vägijooke toomas need, kes hindavad oma alkoholi tarbimist mõõdukaks või rohkeks. Samad inimesed väitsid, et nende alkoholi tarbimine on varasemaga võrreldes kasvanud, kuna kodus seisavad suuremad varud.

Sedasama teemat lahati täna ka Kuku raadio Vox populi saates. Juhtusin korraks kuulama. Üks vahva härra selgitas, et valitsuse aktsiisipoliitika sunnib teda rohkem jooma, kui varem. Ta selgitas, et peab nüüd Lätist suure koguse õlut ostma, kuna see on odav ja samas kui see tal juba kodus on, siis see ahvatleb ka rohkem tarbima kui muidu.
Saatejuht küsis, et aga miks te siis ostate sealt kümme kohvrit õlut korraga. Ostke üks ja siis ei teki ületarbimist. Läbi eetri oli kuulda, kuidas papi hääletoon muutus. Kavalaks nagu Onu Remuse juttudes Rebaseonu hääl. Ega ma nüüd nii rumal ka ei ole, ütles ta. Selgitades, et oskab arvutada ja kui juba minna, siis tuleb kohe kümme kohvrit osta.

Nutikas rahvas, ma räägin ju.

esmaspäev, 4. juuni 2018

Maraton

Neljas täispikk jooksumaraton.
Esimesed kaks olid päris katse-eksitus meetodil. Ehk lendasin uljalt peale lihtsalt. Kolmas sisu poolest korralik. Ehk rajal ei olnud vajadust seisma jääda või pidanud mõtlema kõrvale astumisest. Aeg, tõsi küll, ikka samasse auku esimestega. Tegelikult veidi aeglasemgi. Ehk kui numbreid vaadata, siis aeglasem isegi kui laupäevane jooks. Aga numbrid on statistika.
Sportliku sisu poolest oli neljas jooksumaraton keerulisem kui eelmised. Ikka tõsiselt raske.
Esimene ring küll mitte eriti. Enne starti vahetasin mõne sõna Matiga, kes pakkus, et jookseme äkki taas koos. Ütlesin küll, et lasku omas tempos, mis peaks minu omast kiirem olema. Aga selgus, et samm klappis ja kümme kilomeetrit koos liikusimegi, nii 5.15 kilomeetri kohta. Siis lasin ta veidi eest ära ja poolmaratoni aeg oli 1:54.
See on see keeruline koht kahe ringi läbimise juures. Lõpetad esimese ja möödud stardi-finišikoridorist, kuhu võiks ju seisma jäädagi, lõpetada. Aga ei. Tuleb täpselt sama teekond ühe korra veel ette võtta.
Uut ringi alustasin rahulikult. Ja kui vastutuul, millel meetreid sekundis umbes sama palju kui õhus temperatuuripügalaid, välja jätta, siis polnud viga. Kuniks jõudsin nii 25nda kilomeetrini. Veidi enne seda möödusid järgemööda 10-kilomeetri jooksjad, kellest mitmetele sain ka ise ergutushüüdeid kaasa anda. Ja kõrvalepõikena- see on koduse maratoni suur võlu. Siin on üliägedad teeninduspunktid, milles tegutsejate positiivne energia nakatab ja annab jõudu.
Ja kuigi 10-kilomeetri raja tagasipöörde punktis sain karmi käsu mitte seisma jääda, siis nii kilomeeter-paar hiljem pidin seda siiski tegema. Tõsiselt kaalusin katkestamist. Astusin juba ka mõne sammu tagasisuunas. Siis mõtlesin ringi ja tatsasin edasi. Ilmselt pidanuks juba järgmises joogipunktis veel enam aega veetma, kuigi kostitasin sealgi end mõnuga. Ja sealt edasi iga kord veel julgemalt. Ehk jõin ja kastsin pead tublisti. Tempo oli küll ülinadi ja samm päris tönts, sest see, mis algas peast, jõudis selleks hetkeks jalgadeni, mis kangeks muutusid. Aga sihikindla karumõmmi kombel taarusin siiski lõpujooneni. Ja kiireimad sammud tegin ikka raja viimasel sajal meetril :)
Tip-top korraldus, seega aitäh Hiiumaa jooksugrupile!
Suur kiitus ka minu personaalse ettevalmistuse treenerile, kes vahvasti finišijoone taga ootas :)
Ma ei hakka lubama, et treenin järgmiseks korraks rohkem või puhkan targemini võistluseelsel perioodil, sest elu teeb omad korrektuurid. Aga kindlasti jooksen juba septembris jälle maratoni. Ja aasta pärast taas Hiiumaa maratoni.

Tulumaks

Omavalitsustele üle kantud tulumaks jaanuar - mai  2018. aasta


  Mai KOKKU Mai Kokku
Nimi 2018 2017 2018 2017
Hiiumaa vald 688 094 609 219 3 318 989 2 965 491 13% kasv 12% kasv

teisipäev, 29. mai 2018

Hääl

Täna koju sõites sattus teele hääletaja. Tuleb tunnistada, et kas ma ei oska enam märgata või ongi nii, et nii saarel, aga kindlasti ka mandrimaal, on hääletajaid vähem kui minu enda kooliajal.
Too tuli taaralinnast. Seljakotimatkaja. Et kui oli juba Haapsalus, siis otsustas ka saared üle vaadata. Ei osanud talle esimese hooga muud telkimispaika pakkudagi siin, kui Sõru muuseumi juures asuv. Kuigi tal ilmselt ei olnud sellest kohast eelnevalt aimugi, siis just sinna ma ta viisin. Tundus, et sobis.

Õnn

Äraütlemata äge, kui võid hilisõhtul vaikuses vaadata Kuud ja Jupiteri taevalaotuses tantsimas, hingata suvise muru ja õitsemise hõngu ning kuulata linnulauluserenaadi.

esmaspäev, 28. mai 2018

Nädal

Reede õhtul suundusime Pihlalaiule. Emmaste valla haridus- ja kultuurikomisjoni viimasele koosolekule. On ikka ägedaid kohti Eestis. Piisavalt. Oska nad vaid üles leida.
Laupäeva ennelõunal pesin autot - kohe mõnuga, sest tekkinud võimalus ehk vaba aeg tuli ära kasutada :)  Jõudsin ka lugeda ehk puhata korraks. Siis jalgpallikohtuniku kostüüm selga ja mängule. Niimoodi ei ole platsil ammu higistanud. Esiteks U16 ehk vanim grupp, kus üksainus kohtunik väljakul. Teiseks suvesoojus. Aga mäng tehtud, siis kiire loputus ja tantsuriided selga. Tuulekalal esinemine. Või midagi sellelaadset. Siis korralikum pesu ja jalgpallifänni ülikond. Õhtuseks Meistrite Liiga finaaliks kodukino valmis seatud ning paari tunni jagu unustamatuid elamusi. Hala Madrid!
Et und ei saanud, siis ärkasin ka suhteliselt hilja. Korralik lebotamise päev. Kuni õhtuni, mil ikka veidi end liigutasin ka. Väntasin Käina. Tunnikene tantsutrenni. Ja siis koju tagasi.

esmaspäev, 21. mai 2018

Sport

Eileõhtused korvpalli euroliiga mängud lõppesid suurepäraselt - pronks Žalgirisele, kuld Realile. Kümnes tiitel.
Tuleval laupäeval Meistrite liiga finaal. Selles suhtes äge, et võitja üle võin rõõmu tunda igal juhul. Olgu siis Real, kes korrigeeriks sellega taas rekordiraamatuid, või Liverpool, misläbi jõuaks tiitlivõiduni ka eestlane. Viimane oleks isegi toredam, eks.

pühapäev, 20. mai 2018

Suvi

Kalendri järgi veel kevad, aga tunnetuslikult juba selgelt suvi.
Ehk temperatuur on mõnusalt-mõnusalt suvine, päevad täis päikest. Ilmselt kõik puuoksad ja metsasalud on lindudega täidetud, sest seda vidistamist-säutsumast ikka jagub. Ja loodus õitseb. Mida võib tõestada autole igapäevaselt koguneva õietolmu abil :) aga ka looduses ringi liikudes. Viimane on ilmselgelt mõistlikum, eks.
Siin on nüüd küll plusspunktid kehalise kasvatuse õpetaja ameti kasuks, mille käigus oleksin tänaseks juba vähemalt piimakohvi värvi :)  ehk hetkel tööpäevade ajal seda kaunist kevadsuve väga nautida ei saa. Viimasel nädalal kiskusid tööpäevad ka eriti pikaks, mistõttu kolmapäeval alles kell 21:45 jooksuringile suundusin.
Mõni päev jäi sammude arv kohe eriti nadiks... Eks siis tuleb nädalavahetusel rohkem pingutada lihtsalt.
Eelmisel nädalal osalesin emadepäevajooksul, mida ka korraldada aitasin. Et vahetult enne seda oli laat, kus oli mõistlik koht inimestega suhelda, jäi lõunasöök laadapirukate peale ja veidi valele ajale. Ehk natukene-natukene andis tunda. Teisalt, Alari kiirendust viiendal kilomeetril vaadates - võimalust mul tol päeval niikuinii ei olnud. Aga korraliku tempoga joostud 8 kilomeetrit. Päev hiljem väntasime Paikuse matkapäeva raames 30 kilomeetrise rattaringi, lisaks kümme kilti starti ja pärast koju.
Reede õhtul tegin jooksuringi. Eile ja täna varahommikul istusime taas nii kilomeetrit 30 sadulas. Pealelõunal osalesin selle hooaja esimesel jalgpalli liigamängul kohtunikuna. Vahva brigaad sai kokku - selge sihiga noored kutid kaaslasteks. Veel ägedamad üllatused tabasid mind aga enne ja peale mängu.
Raeküla staadionihoone teisel korrusel olev ruum (kohvik või koosolekuruum vms?) on vist aktiivsest kasutusest väljas. Kohtunikud kasutavad selle kõrvaltuba riietumiseks, suuremas ruumis tundus, et aeg on justkui seisma jäänud. Pildid seintel ja muu selline mind ei kõnetanud. Küll aga oli tagumisel laual väike valik meeskonnasilte. Kõige peal kirjaga Emmaste :)


Peale mängu astus ligi kaotajanaiskonna treener. Esimene tutvus temaga pärineb mõne aasta tagusest treenerikursusest, kus ta oli Boanase kõrval assisteerimas. Järgmine kohtumine eelmisel suvel, kui peale mängu samuti mängust rääkis ja kiitis enda tiimi mängijale antud kaardi õigeks (ebasportlik käitumine ehk liigne suupruukimine). Täna esimesel poolajal korraks ärritus ühes mänguolukorras, tahtis vaheajal rääkida, mida peakohtunik ei soovinud teha. Peale mängu siis rääkisime. Vabandas enda avapoolaja käitumise pärast, selgitas ja kuulas väljakukohtuniku arvamuse ära. Ehk on tegudes täpselt selline, nagu meile treenerikursusel teoreetilises osas südamele pani. Mis oli mängu ajal, jääb mängu. Käitud ebakohaselt, siis vabandad. Ja kohtunikul on (pea alati) õigus :)

kolmapäev, 16. mai 2018

100 tamme

Vanemad istutasid nädalavahetusel tulevase tammiku - 100 tamme.


Arengukava

Täna neljas arengukava ideekorje.
Kõik veidi oma nägu - kus rohkem üldised ülesaarelised konkreetsed teemajutud (olgu siis haridus või kodanikuühiskond), kus enam kohalikud, eelkõige kommunaalteemad. Osalejaid igal pool seni 10-20.

kolmapäev, 9. mai 2018

SIIL

Eelmise nädala lõpus olin siilike. Või täpsemalt suure siili üks okkakestest :)
Ei ole üleliia aktiivne kaitseliitlane olnud, ent õppekogunemiselt SIIL kõrvale jääda ei sobinud. Ja selliselt mõtlesid teisedki. Need, kes igapäevaselt töötavad pealinnas või suisa Valgas. Aga ka Helsingist ja Pariisist (just-just) tulid jaokaaslased kohale.
Kaitseväele on üldiselt omane, et märkimisväärne osa ajast kulub madalamate auastmetega tegelastel ootamisele. Eks seda oli veidi ka sel korral. Samas tuleb kompaniiülemat tunnustada, et organiseeris siiski mõnusalt sisutiheda programmi meile. Sealhulgas välisinstruktori, kes jaoliikumist õpetas.
Reedel varustust välja võttes tundus, et täitsa vahvalt ja kevadiselt soe on. Siis olin aga tänulik, et formeerimine ja masinatele minek aega võttis, sest nii 20 ajal kippus juba jahedamaks ja jõudsin käia veel kampsuni varustuselaost võtta. Õhtul-öösel kulus ära küll, kuigi päeval otsaesine paljudel leemendas.
Toit oli tip-top ja NATO-pakike, mis metsa kaasa anti, tuli sealt samal kujul tagasi. Ehk süüa sai regulaarselt ja korralikult.
Ma ei olnud vist ajateenistusest saati ehk kümmekond aastat AK-st laske sooritanud. Nüüd sai seda hoolega teha. Üks asi, relv sisse lasta, teine jaoliikumises paukmoonaga täristades. Samas relva puhastamine nii põnev ei olnudki kui ajateenistuses :)
Kampsun oli eriti hea idee kasvõi selle pärast, et teisel ööl magasime tähistaeva all. Nimelt tegime sauna ja selle ettevalmistajad haarasid sauna ehitamiseks meie jao telgi. Korralik saunaõhtu tähendas, et viimane oli laagrisse tagasi mineku ajaks täitsa märg. Ei hakanud seda üles panemagi. Sättisime vaid ahju paika ning tegime tule alla ja keerasime end selle ümber kerra, varbad ahju poole, uskudes, et nii saab sooja :)

Ja päevad metsas näitasid eriti selgelt, et kevad on käes. Lilled õitsevad ja lõhnavad. Linnud - ja kui palju neid juba on - siristavad ja säutsuvad. Maapind ei õhka enam külmast. Päikesekiired pressivad end juba viie paiku metsas puude vahelt läbi ja hämardub alles 20-21 ajal.

teisipäev, 1. mai 2018

Tulumaks

Hiiumaa valla tulumaksu laekumine aprillikuus: +16,1 protsenti võrreldes 2017. aastaga. Nelja kuuga +11,7.
Eesti keskmised vastavalt 13,1 ja 11,6 protsenti.

Viievõistlus

Reedel osalesin külavõistluses viievõistluses. Oli vahva.
Lisaks korralikule ilmale osalejaterekord. Noori on iga aasta jagunud, nüüd oli ka nii mehi kui naisi rohkem kui auhindu :)
Punktisumma on aasta-aastalt (spordiklubi korraldas seda kolmandat korda) visalt, aga järjekindlalt kasvanud. Tulemused siiski vähe muutunud. Kaugushüppes näiteks kõik aastad 13 sentimeetri sees. Odaviskes on tagasiminek. 200 meetri jooksus tulemused 41 sajandiku sees. Kettaheites võrreldes esimese aastaga tulemused paremad, kuigi ei saa öelda, et harjutaks seda. 1500 meetri jooks on küll iga aastaga kiiremini läbitud.

Täna jooksin Kärdla linna jooksul. Esimene kilomeeter ajaga 3.24 ning suur grupp kohe tükkideks kistud. Olime neljakesi. Samas sain aru, et selle tempoga siiski ei kesta ning edasi tulid kõik järgnevad kilomeetriajad minuti võrra aeglasemad. Ehk kolmik libises kiiresti eest. Samas ei kurda - eks teisedki teevad trenni ja usu või mitte, aga rohkemgi kui mina :)
Kokkuvõttes siis 5,7 kilomeetrit (korraldajate andmetel, minu kell väitis 100 meetrit vähem) täpselt 24 minutiga.

reede, 27. aprill 2018

Üks sajast

Selline kokkuvõte eelmise nädala projektist, kus kaasa lüüa sain.
Teisipäeval asi ka telepurgis.

esmaspäev, 23. aprill 2018

NATO

Tegelikult ei olnud Kärdla minnes üldse plaanis kogu NATO-testi sooritada, vaid ainult 3200 meetri sinilillejooksul osaleda. Aga nii nagu Suves Toots Kiirele õpetas, siis üks on teooria ja teine praktika.
Aga hetkevorm siis selline, et pooleteise minutiga (viimasest 30 sekundist loobusin) tuli 66 kätekõvedust. Sealjuures poolsada üsna korralikus tempos ja rütmis. Edasi tõmbas käelihased verd täis ja kiskus keeruliseks.
Kõhulihastega oli sama seis. Ehk et poolsada tuli väga ruttu. Teades aga, et maksimumsumma jaoks on vaja vaid 80 kordust, siis teise minuti saldoks jäi täpselt 30 ja kokku 80 istesse tõusu.
Jooksu alustasin tempokalt, ent peagi surus tugev vastutuul hoogu veidi maha. Andis pressida. Samas kui selle osa läbi said, siis edasi oli juba lihtne/lihtsam. Et olin üksi ees, siis sain raja läbimist nautida sinivalge saateautoga üheskoos liikudes. Lõppaeg 13:05 ehk kiiremini kui Tartus 15ndal.

reede, 20. aprill 2018

Puhkus

Kuuepäevane puhkus.
Võib-olla täpsem sõnastus oleks tööpostilt eemalolek muude asjadega tegelemiseks. Eile-täna olen olnud seotud Saja lugu projektiga. Kontsertetendus Noblessneris.
Esimene vahva üllatus ongi olnud piirkonna kiire areng. Kesklinnast Pikakari rannani. Uusehitised. Pooleliolevad ehitusobjektid. Kergliiklusteed. Rannapromenaad. Üsna kobe koht juba.
Teine positiivne kogemus tuli peakorraldajatelt. Kaupo ja Jaak. Kodutöö eeskujulikult tehtud. Ehk osaleb sada inimest. Aga teavad nägu- ja nimepidi. Mäletavad detaile. "Juuksed on pikemaks kasvanud peale viimast kohtumist", näiteks.
Rõõmu ja üllatusi on aga terveks kaheks päevaks jagunud.
Nädalavahetus vahel. Ja siis proovin veidi treenerirolli meelde tuletada. Ehk vaatame, kas on koolinoori, kes vaheajal end liigutada soovivad.

esmaspäev, 16. aprill 2018

Tartu

Reede õhtul sõitsin Tartu. Vaatasin venna üle.
Kui laupäeva varahommikul vend loengusse suundus ja meid linna vahele suunas, plaanisime raamatukogusse minna. Et ka kooli- ja/või tööasju teha.
Kesklinna raamatukogu. Avatakse 10st. Olgu, liigume siis ülikooli omasse, see kindlasti juba varem avatud. Aga võta näpust. Avatakse kell 12. Ülikoolilinn.
Eks siis tutvusime linnaga kuniks kell 10 sai.
Pühapäeval osalesime sinilillejooksul. Korralik soojendus Hiiumaa samalaadseks jooksuks tehtud :)
Tagasiteel tegime Viljandis lõunapausi. Vaatasime ka lossivaremed üle. Seal äärel istudes avanes vahva vaade nii järvele kui ka spordiväljakutele. Jalgpalliplatsil silkasid noormehed. Kohalikud kollastes särkides ja siis teine tiim helesinistes. Tuttav värv. Aga ei julgenud hiidlasteks nimetada. Peale peatust Pärnus tulin viimasele laevale ja seal ootas juba seltskond spordipoisse. U16 sats, kes Viljandis mängimas käis :)

neljapäev, 12. aprill 2018

Sport

Eile õhtul lõpetasime kergejõustiku sisehooaja Emmaste galaõhtu/külavõistlusega. Ehk midagi vahepealset :) 
Tundub, et mitmed olid asja reklaaminud ja osalejaid oli mõlemale - sprint ja kaugushüpe - alale kirja pannud A4 registreerimislehe jagu. Ehk kuluski täpselt planeeritud kaks tundi.
Tegin ise ka kaasa. Kui kaugushüppes oli selge, et harjutamata ikka ei kaugele ei lenda, siis jooksukiirus oli täitsa olemas. Ehk see, et ma pakule pihta ei saa, on juba tavapärane :) Aga lend ja maandumine olid ka pigem pihtasaanud varese oma, kui graatsiline luige laskumine :)
Sprindis aeg 6,6 sekundit. Mitte küll rekord, aga gümnaasiuminoortega, kes Toivo juhendamisel harjutavad, võin veel joosta küll.

teisipäev, 10. aprill 2018

100

esmaspäev, 9. aprill 2018

Brüssel - pilt 4


Tarand selgitas, et istub üsna tagareas. Aga on ise väga rahul kohaga, kuna kui teised tema tegevust ei näe, siis tema näeb kenasti ära, kas Kaja hääletab poolt või vastu.

pühapäev, 8. aprill 2018

Brüssel - pilt 3


Pühadejänku Brüsseli lennujaamas. Millegipärast meenus kohe Kreisiraadio sketš "Tulge meie boksi, väike pühadeküpsis?". Tõsi, see jänes liialt pealetükkiv ei olnud, aga šokolaadimune jagas küll naerulsui.

laupäev, 7. aprill 2018

Brüssel - pilt 2


Tükike Eestit ja Hiiumaad oli ka Brüsselis.

neljapäev, 5. aprill 2018

Brüssel - pilt 1



Sellised olid tänavad tund peale seda, kui seal toimetanud kauplused oma uksed sulgesid.

teisipäev, 3. aprill 2018

Tulumaks

Hiiumaa valla tulumaksu laekumine on kolme kuuga kasvanud 10,3 protsenti. Viimati märtsikuus oli kasv küll väiksem kui kahel esimesel kuul - 7,6 protsenti võrreldes 2017. aastaga. Absoluutnumbrites laekus märtsis tulumaksu 599778 eurot, kui veebruaris 559239 ja jaanuaris 633905.
Sellega edestame Läänemaa naabreid, jäädes veidi alla Saaremaa vallale ja Eesti keskmisele.



Nimi  Märts 2018 2017           Kasv
Haapsalu linn +3,8% 2 364 937 2 205 124 7,3%
Hiiumaa vald +7,6% 1 976 889 1 792 922 10,3%
Lääne-Nigula vald +7,4% 1 268 413 1 160 101 9,3%
Saaremaa vald +8,4% 5 964 303 5 352 415 11,4%
EESTI KOKKU +10,5% 266 256 476 239 513 065 11,2%




esmaspäev, 2. aprill 2018

Meri

Meri on, meri jääb, meri olema peab...

Ja kuidas see salm edasi veereski. Aga mereveetase mandri ja Hiiumaa vahel. Praegu -8 cm. 24 tundi tagasi, -64 cm. Prognoosi järgi kukub ööpäevaga taas järsult. Nii et meri on, merd ei ole, meri olema peab...

Nali

Ilmselt parima aprillinalja tegi ilmataat. Aprill, mis peaks täiesti kevadkuu olema, saabus korraliku tuule, lörtsi ja lumega. Aga aprillinaljale peaks järgnema hüüatus: "Aprill!" ja seejärel tuleks nali lõpetada.
Olud on aga jätkuvalt talvised..
Eriti teeolud.
Et eile päeval laevaliiklus korraks ka katkes ja sadamas ootamine väga perspektiivikas ei tundunud, siis otsustasin saarele tagasi sõita hommikul. Ja hea, et ajavaru jätsin. Sest teeolud olid ikka...hmm..keerulised.

reede, 30. märts 2018

EP-2

Mõned märksõnad kohtumistelt EP saadikutega.

Tarand.
Erinevad vaatenurgad. EP eelarve 2 miljardit. See on viiendik Eesti riigieelarvest. Samas iga EL liikmesriigi elaniku jaoks vaid 4 eurot.
Suurim töövõit. Olla 12-15 saadiku seas, kes terve EP saali naerma ajada suudab.

Paet.
Väheneva ja vananeva elanikkonnaga Eestil ei ole mõtet unistada suurest ja kiirest majanduskasvust.
Timing is everything, Eesti liitumise kohta EL-ga.

Padar.
Poliitika on poliitika, EP ja Riigikogu võrreldes. Samas lisades: RK-s on otsused kiired, EP-s otsitakse võimalikult suurt kompromissi ja see on keerulisem, pole ka ranget opositsioon-koalitsioon joont.

Kelam.
Koostööd tuleb teha kõigiga, ka kommunistidega.
Täna Merkel tunnustab Orbanit, kes piirid kinni pani pagulasmasside ees.

Toom.
EP on segane ka EP saadikute jaoks.
Mind on pigem aidanud minu väärt assistendid, küsimusele kas varasem poliitiline kogemus on teda EP-s aidanud.

kolmapäev, 28. märts 2018

EP

Esmaspäeval tegin kohe tööpäeva järel jooksuringi, arvestusega et teisipäeval saab pikemalt istuda.
Tegelikkuses sain kokku 20tuhat sammu. Alates hommikust, mil 0530-ks lennujaama jalutasin Tartu mnt-lt. Aga pigem oli see taotluslik jalutuskäik. Ei teadnud, et me ka Brüsselis nii palju jalutame.
Lennujaamast kesklinna tulime küll rongiga, aga edasi vaid jala. Ühtepidi aitasid taksojuhid sellele kaasa, kui nad kesklinna streikimisega (Uberi vastased teemad ja soov et valdkonna eest vastutav minister tagasi astuks) n-ö sisse piirasid ja ka näiteks bussiliiklust häirisid. Teistpidi oli nii mugav ja nägi rohkem.
Esimene tööülesanne oli kohtuda Eesti EP saadikutega ja intervjuud teha. Sealjuures Yana lendas Euroopa pealinna sama lennuga mis meie. Muuseas, lennujaam paljastas - ta on väga pikk naine. Mingi uuringu järgi annab see lisapunkte valimistel ehk mõjutab valijat psühholoogiliselt eelistust/otsust pikema kasuks tegema. Vist oli ka mingi piir, 190 cm, millest alates mõju avaldub. Ilmselgelt ei kehti Putini, Berlusconi jt kohta.
Aga edasi sai üle vaadatud Euroopa ajaloo muuseum. Rahvusülene maailmajao ajaloo väljapanek. Põnev. Vajanuks aga vähemalt tervet päeva et kõike kaeda. Küll nägin mitmeid Eestit puudutavaid esemeid. Näiteks "Kalevipoeg".
Ahjaa. Kuuendal korrusel (väljapanek liikus korruste kaupa tänasele päevale lähemale) oli videopilt mingilt EL ürituselt ja kõneles van Rompuy. Kui EP hoonesse sissepääsu ootasime, seisis sama härra meie kõrval. Üksi, üsna väsinuna. Ootas kedagi. Aga ära tundsime.
Ja siis ekskursioon linnas. Aitäh, Thorwald. Oli hariv ja sisukas. Saime ülevaate nii ajaloost, pagulaste temaatikast kohalike vaatenurgast, linnaplaneeringust ja -arhitektuurist ning selle puudujääkidest.

Mõned märksõnad.
EP hoonete piirkonnas tiirles pidevalt kopter.
Linnas patrullisid sõjaväelased. Mingil väljakul seisis ka veekahur valmisolekus.
Prügi jaoks on erinevat värvi kotid eri liiki prügile, mis siis teisipäeviti ja reedeti välja tõstetakse ära viimiseks.
Õhtul kerkisid tänavatele, kus kauplused uksed sulgenud olid, "uuselamud". Ehk inimesed tegid sinna endale asemed. Ja mitte üks või kaks inimest. Kümned. Perede kaupa tihtilugu.
Šokolaad. Seda pakutakse küll igal tänaval. Rohkem kui vahvlit, mis peaks justkui siinne eripära olema. Praegusel hetkel eelkõige pühademunade või -jänese kujul.

Ahjaa. Kevadet veel ei leidnud. 20 minutit enne maandumist ütles piloot, et päike paistab. Paistiski. Aga nii kui kõrgust vähendasime ja pilvedest läbi supsasime, nii jäi suurem osa päikesest ka kaugele taevasse. Õhtul saime ka vihma ja oli udune. Samas siiski plusskraadid.







esmaspäev, 26. märts 2018

Autod

Eile algas vormel-1 hooaeg. Muidu kõik ootuspärane. Veidi muudatusi tehnilistes tingimustes, üksikud uued sõitjad või tiimivahetused, eesotsas ikka M ja F. Avariidest hoiduti.
Põhitähelepanu läks aga ülekandele. Ehk nii nädal enne hooaja avastarti otsustasid "bossid" lõplikult, et ülekannete osas panustatakse eelkõige oma kanali arendamisele ning suurele osale senistele partneritele tõmmatakse lihtsalt kriips peal. Ehk et poogen need väikese turuosaga riigid. Näiteks Eesti.
RTL on eestlastele ülekandeid aasta(kümne)id vahendanud. Et mul seda kanalit pole ja spets tellida ka ei viitsinud, siis lahendab minu jaoks teema Viasat Motor. Rootsikeelne kanal. Ilmselt saan hooaja jooksul kunagi õpitust midagi meelde tuletada :)

laupäev, 24. märts 2018

Ratas

Kahel päeval olen kevadest tingituna teinud rattaringi. Et muidu on koormust saanud teised lihased/-grupid, siis teatud kohad annavad endast nüüd märku, et nad ei ole talve jooksul kuhugi kadunud :)

reede, 23. märts 2018

Kevad

Vahva vingerpussina sadas just kevade saabumise päeval/õhtul taas lund. Eelnevalt pakuti meile mitmeid päriselt kevadisi päevi.
Märts on olnud ka vaheldusrikas. Mõned märksõnad.
Kohtumisel Tarbijate Ühistuga kuulsin huvitavast plaanist avada Sarve kaubamaja. Juba nimi ise viitab, et see on äge idee. Lahendus veel vahvam. Suuremõisa pood saab igal juhul uut hoogu.
Kuu teise nädalalõpu veetsin Tartus. Ja just täpselt selleks ajaks avati jäätee. Ehk sõitsin üle mere Saaremaale, sealt sutsti Muhumaale ja edasi laevaga mandrile. Tagasi tulles oli jäätee aga katki ning kasutada tuli Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliiklust. Aga vahepealse merevee jama taustal oli see ka täitsa kena lahendus.
Esmaspäeval käis külas revisjonikomisjon. Tutvumisringil nii-öelda. Õhtul oli sotsiaalkomisjoni koosolek Emmastes.
Neljapäeval kinnitati Hiiumaa valla eelarve. Kõige tähenduslikum - mitte keegi ei hääletanud selle vastu. Võrreldes mõne või isegi paari kuu taguse ajaga, on edasiminek tuntav. Suurim opositsioonijõud teeb reaalselt mõistlikku koostööd, mitmed nende muudatusettepanekud on ka eelarvesse jõudnud. Niisamuti on arvestatud vist isegi kõigi osavallakogude ettepanekutega. Üksmeel eelarve osas annab lootust edasiseks.

teisipäev, 6. märts 2018

Tulumaks

Tulumaksu laekumine.
Hiiumaa vald. Jaanuaris 706 425 ja veebruaris 624 931 eurot. Võrreldes 2017. aastaga vastavalt 11,4 ja 11,7 protsenti enam. Kahe kuu keskmine 11,6% enam kui aasta eest.
Võrdluseks.
Haapsalu linn. Jaanuaris + 6,2% ja veebruaris + 12,3%. Reaalarvudes kahe kuuga 1,6 miljonit eurot.
Saaremaa vald. Jaanuaris + 15,3% ja veebruaris + 10,3%. Kahe kuuga +13% ja kogusummas kogutud täpselt 4 miljonit eurot, kui aasta eest oli see kahe kuuga 3,540 miljonit.
Lääne-Nigula vald. Jaanuaris + 7,4% ja veebruaris + 13,7%. Kahe kuuga +10% ja kogusummas 862 866, kui 2017.a. oli see 782 637 eurot.
Eesti keskmine kasv kahe kuuga 11,5%.

pühapäev, 4. märts 2018

Kevad

Päevane päike on nii mõnusalt soe. Üks asi, et meelitab tänaval asfaldi lume alt välja. Teine, et Pärnu rannas inimesed juba päevitavad :)  Vähemalt laupäeval nägin neid ikka mitmeid. Kenasti pargipinkidel ja tõsised suvitaja-näod ees. Tõsi, riided olid seljas siiski. Samas mitte kaugel neist toimetasid kalahuvilised jää alt kala püüdes. Jooksuringi oli igal juhul kevadiselt mõnus teha - päike silitas põski, lumi paitas taldu. Selliselt tasahilju saabuv kevad on täitsa meeltmööda.
Reede õhtul külastasin esmakordselt Endla teatrit. Ilmselt oli ka teatril suur au mind esmakordselt võõrustada, nii istusime pärast veel seltskonnaga seal kohvikuski. Etendus ise oli meeleolukas - nalja kogu raha eest.
Laupäeva õhtul vaatasime Eesti Laulu. Mitte et ma suur fänn või spetsialist oleksin. Aga ilmselt üsna eestlaslikult olen jõudumööda sellel aastate jooksul silma peal hoidnud. Sel korral tegime ka ennustusvõistluse ning kuidagimoodi panin kogu esikolmiku kenasti paika.
Tänasesse mahtus kolimine. Ehk tõstsime hoolega tube ümber. Mööblit ühelt korruselt teisele ja ühest toast teise. Nagu oleks uus elamine. Ja nüüd kasutan taaskord ägedat Virtsu-Heltermaa liini. Minu pärast võiks see aastaringselt toimima jääda :)

neljapäev, 1. märts 2018

Vesi

Nädalapäevad on mereveetase madal olnud. Vahepeal lõigati saar muust maailmast peaaegu täiesti ära.
Aga tänane tõestas jälle, et tegelikult on peaaegu alati, ükskõik millise takistuse korral, lahendused olemas.
Esmalt korraldati olulisemate masinate vedu läbi Virtsu-Kuivastu ja Triigi-Sõru liini. Nüüd õhtul käivitus laevaliin Heltermaa-Virtsu vahel.
Esiti lubati, et võtab 5 kuni 8 tundi. Korraks ehmatasin. Aga mõtlesin, et kui juba, siis juba - naudin kogu raha eest. Liiatigi sündis otsus üsna eksprompt - kell 18.40 astusin töö juures uksest välja ja 19.50 olin laevas. Ja rõõmsalt-rahulikult võtsid infot ka teised reisijad. Praeguseks on selge, et kulub tundi neli. Ja kõige aeglasem ots on olnud siin Kesselaiu juures. Enne seda tõestas Tiiu, et on talveks igati sõidukõlbulik laev - murrab läbi jää küll.
Vahva oli laevapere liigutus pakkuda ahjusooja õunapirukat ning teed.
Ja teine äge vahejuhtum. Üks härra otsis küüti Ristile. Ütlesin, et suundun Pärnu. Aga kui muud varianti pole, saab minuga, sest nagu selgus, tema auto on Rohukülas. Ent minu 2017.a. lennu õpilane koos isaga suundub pealinna ning et neil vaja alles hommikuks kohal olla, lubasid tolle härra kenasti Rohukülla toimetada. Head inimesed ei ole maailmast otsa lõppenud.

kolmapäev, 28. veebruar 2018

Keenjus

On nutikas vend. Selle asemel, et reaalsete põhjuste-probleemide ennetamise-kõrvaldamisega tegeleda, mängime Rambot. Ehk koolis tulistati. Anname õpetajatele relvad. Asi lahendatud. No mida?

reede, 23. veebruar 2018

Valgus

Reede õhtul võtsin veel peale valla EV100 kontserti ette jooksuringi. Miinus 10, kohev lumi, tähesäras taevas, nii et kuu valgustas teed vähemalt sama hästi kui korralik lamp siseruumis. Mõnus variant alustamaks nädalavahetust.

esmaspäev, 19. veebruar 2018

Kontsert

Lugupeetud daamid ja härrad,
Mul on suur au teid tervitada EV100 sünnipäevale pühendatud kontserdil.

Loen ette akti Eesti Demokratilise Wabariigi Wäljakuulutamise kohta Pärnu linnas 23 weebruaril 1918 a. kell 8 õhtu.
Meie, allakirjutanud Pärnu linna asutuste ja organisatsionide esitajad, ilmusime tänasel päewal Pärnu linnaameti ruumidesse, et järgmist akti kokku seada:
23 weebruaril 1918 aastal jõudis Pärnu linna Eesti Maapäewa Wanemate Nõukogu saadik hr Jaan Soop ja tõi Eesti Maapäewa Wanemate Nõukogu poolt 21 weebruaril 1918 a. wäljaantud ja selle akti juurde pandud Manifesti Eestimaa Rahwastele wäljakuulutamiseks Pärnu kreisis ja linnas. Manifesti ettelugemine pandi Eesti Maapäewa liikme hr Hugo Kuusner’i pääle.
23 weebruaril 1918 a. kell 8 õhtu luges hr Kuusner „Endla“ rahwamaja rõdult awalikult Manifesti Eestimaa Rahwastele ette, millega Eestimaa Manifestis määratud piirides 21 weebruarist 1918 a. iseseiswaks demokratliseks Eesti Wabariigiks kuulutatakse.

Manifest võeti vastu 21. ja loeti ette 23. veebruaril, EV sünnipäeva tähistame 24ndal. Lisaks eelnevatele võib leida argumente pidamaks EV sünnipäevaks ka 25 veebruari. Aga see ei ole oluline. See on väike tükk suurest pildist.

Küll on paslik mõelda sünnipäevast laiemalt kui ühe päeva kontekstis. Ehk nii eelnevatele kuupäevadele, vabariigi sünniloole kui sellele, mis vabariigi välja kuulutamisele järgnes. Aga ka sellele, miks meil oma riiki vaja on.

Vabariigi sünniga seotult meenuvad tõenäoliselt nimed Päts, Vilms, Konik.
Ilmselt on vähem mainitud Jaan Soop ́i. Meest, kes Manifesti Eestimaa Rahwastele Pärnusse toimetas.

Selle ette lugemine pidi toimuma juba 21. kuupäeval Haapsalus, ent saksa väed jõudsid oodatust kiiremini edasi tungida. Seetõttu sai just Pärnu kohaks, kus manifest esmakordselt ette loeti. Kohaks, kus juba 24. kuupäeva hommikul esimene Eesti riigi sõjaväeparaad peeti, mida sajad sinimustvalged lipud saatsid.

Paraadi korraldajateks olid Jaan Järve, Oskar Kase ja staabikapten Tannebaum. Pärnu Eesti Pataljoni ülema ajaloolisest käskkirjast sõjaväelastele loeme: „... käsen sinelites olla, karauli vormis, võimalikult pagunites eesti lindiga põigiti üle ehk eesti lindiga rindas.“ Just sellest „tseremonial marsist“ sai Eesti Vabariigi esimene sõjaväeparaad.

Ent seda poleks saanud toimuda, kui Jaan Soop poleks suutnud manifesti kahte eksemplari Pärnusse toimetada. Ilmselt tänasel päeval me selle keerukust päris hästi ei adu. Võtan taskust telefoni. Pildistan teksti üles ja läkitan teele. Klõps ja kohal. Teen veel selfie, laen Instagrami ja Facebooki, et kõik teaks.

Soopi ülesanne nii lihtne ei olnud. Tema pidi enamlased, kes toimuvat takistada tahtsid, üle kavaldama, peites ühe eksemplari viltidesse, teise riiete vahele. Rongisõiduks hankis ta vene soldati riietuse ja tukkus istmel, nii et välimuse järgi keegi teda kahtlustada ei osanud.

Pärnus võttis manifesti trükkida Maria Jürvetson, kes hoidis käigus oma mehe, sõjaväeametnikuna teeninud Aleksander Jürvetsoni trükikoda.

USA president Ronald Reagan, kel oli külma sõja ajal oluline roll nõukogude võimu kadumisel ja seega Eesti iseseisvuse taastamisel, on öelnud: „Sinu poolt tehtavatel heategudel ei ole piire, kui sa ei hooli sellest, keda nende tegude eest kiidetakse.“

Täpselt nii võib iseloomustada inimesi, keda eelpool mainisin. Inimesi, kes andsid silmapaistva panuse Eesti riigi sünniloos ja keda me võib-olla liiga täpselt ei mäletagi.

Meie riik pidi aga kohe esimesel eluaastal alustama küpsuseksamiga. Oma riigi säilitamiseks tuli võita Vabadussõda.
Ma ei peatu lahingutel või väejuhtidel. Küll meenutan 18-aastasena vabatahtlikult Vabadussõtta läinud Anna Varest, kes sõdis Peeter Ronga nime all, sest ei soovinud, et temasse suhtutaks kui naisterahvasse. Ta on üks kahest eesti naisest, keda tunnustati vapruse eest Vabadusristi aumärgiga.

Pärast sõda Anna abiellus ja sai perekonnanimeks Kukk (saatuse iroonia: Varesest sai Ronk ja seejärel Kukk). Ta sai viis last ning Nõukogude võim andis talle 1946. aastal emamedali. Kuid ka see ei päästnud teda 1949. aastal Siberisse küüditamisest. Visa naine jõudis siiski Eestisse tagasi ja elas kõrge eani.

Iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi esimene president Lennart Georg Meri on öelnud: „Oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi.“
Just seda sõnumit tahan ma ka täna edasi anda.

Eesti riik ei ole mingi müstiline udukogu. Eesti riik ei ole kindlasti ka 101 Riigikogu liiget või 15 vabariigi valitsuse liiget.
Eesti riik, see oleme mina ja sina. Ja sina ja sina ja teie seal tagapingis. Meist igaühest sõltub Eesti riigi käekäik ja püsimine.

Eelmine president, Toomas Hendrik Ilves ütles ühes vabariigi aastapäeva kõnes: „Mõisa köis ei lohise enam, sest mõis on oma ja köis on oma.“
Nii on. Ei ole kolhoosikorda ja võõrvõimu, mille tagant varastada ning keda petta. Ehk veelkord. Eesti, see oleme meie ise. Eesti, see on see, mida me iga päev teeme.

Minu Eesti ei ole endine peaminister Malaisias. Minu Eesti ei ole puuduliku eneseväljendusoskusega justiitsminister.

Minu Eesti on bussijuht, kelle puhul on naeratus ja naljad piletihinna sees.
Minu Eesti on oma-küla-poiss, kes ruttab appi, kui jalgrattur kukub.
Minu Eesti on raamatukogu direktor, kes toob vajaliku teose kasvõi koju kätte. Minu Eesti on meie noored, kes tulevad palumata appi, kui rattaralli võistluskeskus on vaja kiiresti kokku panna.
Minu Eesti oled sina, kes sa võtad üles maha visatud kommipaberi. Sina, kes sa vastu tulles lööd selja sirgu ja ütled tere.
Minu Eesti olete teie, kes te pole lugenud tunde ja kulutatud energiat, et tänane teoks saaks.

Lõpetan katkendiga „Manifestist kõigile Eestimaa rahvastele“, mille võttis vastu Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu. Teksti pani kokku hilisem riigivanem Juhan Kukk ning redigeerida aitasid seda Karl Ast ja Aleksander Veiler. Arvan, et see on asjakohane ka täna.

Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks.

Elagu Eesti! Elagu Hiiumaa! Elagu Emmaste!



Emmastes, 17.02.2018

pühapäev, 18. veebruar 2018

100

Nädalalõppu alustasin reedel raamatukogus ettelugemisega. Nagu seal selgus, oli ka see algatus seotud EV100-ga ja üle-eestiline. Ise liitusin raamatukogu direktori üleskutse kui vahva algatusega. Keeruline valik, mida lugeda, langes lõpuks "Hiiu luule raamatu" kasuks.
Laupäeval Emmaste osavalla EV100 kontsert. Ühtepidi tekkis seal nii korraldusel kui ka päris peo alguses segadust, teistpidi teeb jätkuvalt uhkeks, kuivõrd ägedad ja andekad kultuuritegelased siin on. Segadus võib ehk isegi kasulikuks osutuda, kuna annab nüüd aluse vajalikud muudatused kohe sisse viia. Aga nädalavahetuse kontekstis on olulisem just see lause teine pool kaasa võtta - ehk tugev kontserdielamus läbi luule, laulu, tantsu, pillimängu.
Õhtul väisasime ka Jääkala festivali. Tõsi, päris viimast osa sellest. Aga nägime ära, et kokkuhoidev tiim suudab palju. Ehk eksprompt-algatus minna lisaks sellele, et tantsuga esinetakse, välja ka laada- ja loteriitelgiga, tõi rahvariiete hankimiseks vajalikku tulu.
Täna osalesin Hiikeri teatejooksu võistlusel. Kergejõustikuklubi saab 25 ja EV saab 100. Kokku siis 25 staadioniringi 100-meetriste vahetuste kaupa. Eileõhtuse seisuga pidi Emmaste noorte osalemine katki jääma. Meeldis, et nad ise ohjad võtsid ja asjad niikaugele organiseerisid, et ka mul polnud enam pääsu kui osaleda. Lõppkokkuvõtteks esikoht seitsme tiimi seas :)  Ise sain korraliku treeninguna 15 sajameetrist lõiku kirja.

pühapäev, 11. veebruar 2018

Mess

Reedel-laupäeval esindasin Hiiumaad turismimessil. Asjast saab hoopis täpsema pildi, kui ninapidi juures oled. Nii sain hulga infot turismisektori kohta, aga ka kuidas saar väljaspoolt vaadates paistab.
Esimesel päeval avati mess kella 10st turismispetsidele, 12st massidele. Jupp maad enne keskpäeva olid aga ukse taga järjekorrad ehk külastajate arv oli ootamatult (minu jaoks) suur.
Kõige muu seas sai taaskord kinnitust, et Eesti on väike ehk väga paljudega leidsime Hiiumaa boksi juures juttu puhudes ühiseid tuttavaid.
Ja hiidlased on andekad. Veidi sain ka teiste tegemistega tutvuda. Enam silma-kõrva torkas Raplamaa, kes korvpaliklubile ja veel rohkem selle fännklubile rõhus. Teised sulandusid rohkem ühtseks massiks. Ei saa öelda, et olid ilmetud, aga sellises kohas pead ikka väga eriline olema, et eristuda. Meie turismiboksi eestvedajad tulid näiteks välja mõttega jagada puuhalge, lisades legendi, et tegemist on Leigri hambatikkudega. Läks kaubaks küll. Ja kindlasti olid meil kõige ägedamad soengud ning meik :)

neljapäev, 8. veebruar 2018

Muru

Kuigi mitu päeva on pehmet kohevat lund sadanud, siis jooksuringid olen kahel õhtul saanud suuresti muru peal läbida. Mõnusalt laialt on teed lahti lükatud.

esmaspäev, 5. veebruar 2018

Polli

Laupäeval sai liikuda seal, kuhu ammu või üldse pole asja olnud. Karksi-Nuias näiteks. Või Pollis, kus sündisin. Aga kuhu ma-ei-teagi-kui-kaua ei ole jõudnud. Igatahes oli meeldiv taaskohtumine. Mis sest (või just eriti seepärast?) et jooksujalu.
Kui tantsijad suundusid saali muusika taktis liikuma, siis sai autojuht jooksuringile minna. Neljapäeval tegin Hiiumaal ka kümnekilomeetrise ringi. Väikese viiruse järel läks üllatavalt kergelt, kuigi liikusin ka teadlikult tasa ja targu. Nüüd siis sama pikk ring. Selle vahega, et Hiiumaal pean umbes kuu aega oma ringil lippama, et sellised tõusumeetrid kokku saada. Vahelduse mõttes väga mõnus. Ja viimane kord mäest üles rühkides, tagasi kultuurimajja, tõmbas kopsud üsna kinni.

pühapäev, 4. veebruar 2018

Idee



Haldusreformi tulemusi on kiidetud, on kritiseeritud. Ka Hiiumaa mudelit. Ja et kas see on ikka kõige mõistlikum, tõhusam. Kas kuu aega (esimeste hinnangute ajal polnud sedagi kulunud) on piisav, et järeldusi teha, selles kahtlen.
Küll puutusin nädala lõpus kokku Paikuse vallaga. Täpsemalt küll Pärnu linnaga, millega Paikuse liitus. Ja voilaa. Juba on silmaga nähtavad arengud toimunud. Kui varem oli vallamaja avatud 8-17 ja reedel 8-14, siis nüüd arvutas osavallakeskuse juht, et see pole parim lahendus.
Nii on osavallakeskus nüüdsest avatud 8-17 ja reedel 8-16. Sealjuures muudeti lõunapausi aega, mis seni oli 12-13. Nüüd 12-12.48.
Miks? Sest reedel on maja tunni võrra vähem avatud ja see 60 minutit tuleb ikkagi ära täita. Nii sai see viie päeva peale jagatud (60:5=12) ja lõunapausi ajast kärbitud.
Loogiline! :)   

reede, 2. veebruar 2018

Kuu

Jaanuar on olnud huvitav. Mitmekülgne.
Teemasid seinast seina. Alates loomulikust ehk vajadusest end kõiksugu dokumentide, kordade ja süsteemidega kurssi viia. Lepinguid uuendada. Nii seoses sellega, et Emmaste vald kadus ja tekkis Emmaste osavald Hiiumaa valla koosseisus, kui ka uuest tegevjuhist tingituna.
Et EMKO juhataja sai igapäevaselt tööasjade kallale asuda, s.t. asus ametlikult tööle alles kuu lõpus, siis tuli mitmeid selle valdkonna teemasid minu lauale. Alates näiteks kütuse hankimisest hoonetele, kus õlikatlad. Kütteseadmetega oli ka tegemist. Lasteaias, kus maaküttesüsteem hooldust vajas. Ja justtäpselt kõige külmemate ilmade ajal. Samas sattus hästi, et just samal päeval, kui see tõrkuma hakkas, olid EMKO uus ja endine juht koos tööga seonduvat üle vaatamas ning said ka sellega tegeleda. Hoopis selgemaks olen saanud ka Emmaste veevärgiga seonduva ja selle olukorra. Eelkõige potentsiaalsed riskitegurid seoses sellega.
Vürtsi päevadesse lisasid ka ette planeerimata asjad. Näiteks valla keskuse bussipeatuse koristamise ja avamise-sulgemisega seonduv. Aasta algusesse sattus ka Päästeameti külaskäik, mille tagajärjel saame mõned asjad nõuetega (enam) kooskõlla viia.
Allasutustega olen suhelnud nii eraldi kui käivitanud ümarlaua, et nii korra kuus ühe laua taga istuda ja infot vahetada, mõned ühised teemad läbi arutada.
Kuu teine pool on eelarvega tegemist olnud. Mis ühtepidi on lihtne, kuna mina sellega seotud ei ole - selle projekt koostati juba eelmisel aastal. Ja teistpidi veidi ebamugav just selsamal põhjusel.

Huvitav on olukord ka ses suhtes, et arvestama pead n-ö kolme osapoolega. Vallavalitsus ja selle kaudu volikogu, kes vallavalitsuse tegevuseks suunised annab. Osavallakogu, kelle arvamusest oma tegevuses juhinduda. Ning vallaelanikud, kes küll ei moodusta ühte ühist ja ühtemoodi mõtlevat-arvavat gruppi (pigem on sääraseid valla sees mitmeid), aga kes valimistel valla tuleviku valitute kaudu määrasid.

Loomulikult on ka positiivset olnud. Üks asi, et aasta algusesse jäi päevakeskuse hoone valmimine või täpsemalt, renoveerimistöödega lõpule jõudmine. Spordihall hakkab kergejõustikuhalli nägu võtma. Kui paar näidet tuua. Ja oodatust isegi sõbralikum ja toetavam on olnud keskkond, kuhu astusin. Nii asutuses/süsteemis sees kui ka vallas laiemalt.
Selge on see, et kui n-ö 100 kriitikavaba päeva täis saab, siis on sisseelamine läbi ja üha enam vaja tulemusi näidata. Samas tean (ja teavad minu paremad tuttavad), et olen iseenda kõige karmim tagant utsitaja nii või naa.

esmaspäev, 29. jaanuar 2018

Viirus

Rohkem sunnitud istumist ja vähem sihipärast liikumist. Kas just üks-ühele sellest tingitud, aga abiks oli vast ikka. Igal juhul nädala teisel poolel käis mingi viiruse-laadne toode kimbutamas. Ei lubanud tal ennast voodisse suruda, aga moel või teisel häiris tegemisi igal juhul.
Õnnestus aga tublisti vastu panna. Pealelõunal, kui Rohukülast tagasi sõitsin, mõtlesin teel mitu korda ringi. Et kas lähen silkama või hoopis pikutan. Valisin esimese. Rahulik kuuekilomeetrine ring ning pärast tundsin, et võit saab koju toodud. Ehk see liikumine tõmbas pildi oluliselt selgemaks ja ilmselt korjab kutsumata külaline lähipäevil viimased kodinad kokku ning lahkub.

Töö juures olid esimesed päevad justkui udu sees. Ehk et nägemine ja liikumiskiirus olid piiratud. Siis kui udu hajuma hakkas, tuli tempokamalt liikuda, sest nii siin kui seal suunas tulid asjad, mida udu sees märgata ei osanud, nähtavale. Praeguseks loodan (ei julge veel "usun" kirjutada), et hägu on kadunud ja saab süsteemselt tegutsema hakata.