pühapäev, 11. aprill 2021

Mets

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on avalikustanud, et soovib teostada Kaleste, Puski ja Tahkuna külas ning Kärdla linna lähiümbruses metsamajandamist aladel, mis on raieküpseks kasvanud. Metsa majandamist hakatakse teostama koostamisel oleva metsatööde kava alusel.

Kaleste küla ümbruses asub RMK hallatavat metsamaad 99,4 ha, millest 45,7% on majandatavad metsad.

Kärdla linna lähiümbruses asub RMK hallatavat metsamaad 309,0 ha, millest 64,4% on majandatavad metsad.

Puski õigeusu kiriku ümbruses asub RMK hallatavat metsamaad 35,4 ha, millest 94% on majandatavad metsad.

Tahkuna külas etteantud piirkonnas asub RMK hallatavat metsamaad 61,6 ha, millest pea 100% on majandatavad metsad.

RMK-l tuleb metsa majandamisel arvestada kaht kohati vastandlikku avalikku huvi. Ühelt poolt on vaja uuendada ja hooldada metsa, hoida metsaga seotud töökohti ning teenida riigile tulu. Teisalt on kohalike elanike huvi säilitada nende senine elukeskkond võimalikult puutumatuna.

Tunnustan RMK-d, et on tekkinud hea tava kõrgendatud avaliku huviga (KAH) aladel kogukonna arvamust küsida. Niisamuti uut Hiiumaa metsaülemat, kes on olnud avatud suhtleja ning lühikese tööperioodi jooksul korduvalt ka vallavalitsusega infot vahetanud.

Samamoodi teeb rõõmu, et Hiiumaal on tegusad kogukonnad, ühingud ja külaseltsid, kes suutelised kiiresti koonduma ja võimelised sisuliselt kaasa rääkima. Käesoleva nädala kolmapäev oli tähtaeg, mil eespool toodud nelja ala osas ettepanekud esitada. Nagu aru saan, siis märkimisväärne hulk inimesi tegi seda.

Niisamuti saatis oma mõtted teele vallavalitsus. Alljärgnevalt lühidalt (pikemalt leitavad dokumendiregistris) neist.

Hiiumaa valla uue üldplaneeringu koostamisel kaalutakse KAH aladel lubada pigem valik- ja turberaiet. Rakendada püsimetsandust, et piirkondades säiliks pidevalt erinevas vanuses puudega puistud, millele võib sagedase vähese harvendamise tulemusena tekkida parkmetsa ilme. 

Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks majandada eri vanuses metsaalasid sarnase võttega. Võiks vältida ühevanuseliste puistute tekkimise võimalust ning korraga lagedaks raiumise vajadust KAH aladel. Pigem kavandada raietöid sagedamini ja ühtlaselt kogu alal.

Palusime teostada raietöid parkmetsa põhimõttel ehk viisil, mille tagajärjel ei tekiks suuri lagedaid alasid. Parkmets tähendab valla mõistes, et raietööde käigus ei raiuta rohkem kui 50% hetkel kasvavatest puudest.

Maakonnaplaneeringus on puhkealade kohta muuhulgas välja toodud, et juhul kui puhkemajandus konkureerib metsamajandusega, tuleb arvestada metsade majandamisel puhkeala kasutamise vajadustega.

Vallavalitsus peab oluliseks Hiiumaa elaniku ja külastaja jaoks kvaliteetse elukeskkonna loomist ja säilitamist. Elukeskkonna kvaliteedi üheks kriteeriumiks on ümbritseva looduse vaated, puhtus, heakord jne. Vallavalitsus ei oma kompetentsi hinnata raiete plaane looduskaitse või metsamajanduslikust aspektist. Keskendusime KAH alade plaanide hindamisele elaniku ja elukeskkonna aspektist.

Hiidlane hindab oma looduslikku elukeskkonda. Inimeste hinnang looduskeskkonnale kujuneb oluliselt just isiklikest kokkupuudetest ümbritseva looduskeskkonnaga, seega mõjutavad tunnetust raied tema elamise vahetus läheduses, tema igapäevastel jalutus- ja puhkealadel ja tema igapäevaste liikumisteede naabruses.

* Soovitan lugeda või kuulata ka Levila "Metsaülemate kadunud maailma"

reede, 9. aprill 2021

Kaugtöö

Koroonapiirangute kestuse tõttu on hakatud rääkima ekraani- ja veebiväsimusest, kohati igatsetakse võimalust füüsilisel kujul kohtudes koosolekuid läbi viia.
Pean tunnistama, et veebikoosolekutel on omad selged plussid, mistõttu sooviksin neid ka tavaolukorra naastes kasutada. Üks on aja kokkuhoid, st inimesed ei pea ühte punkti kokku sõitma. Hiiumaa näitel võiks see osadele tähendada 2x30 minutit sõiduaega. Ajaressurss on peamine, aga sellega vähendame ka CO2 jälge. Ent veebikoosolekutel on positiivne mõju ka tervisele, kuna hoopis lihtsam on koosoleku ajal kas liigutada, püsti tõusta/seista. Või hoopiski osaleda koosolekul, ühendades see jalutuskäiguga, kuna kõrvaklapid ja ekraani saad ka metsarajale kaasa võtta.

esmaspäev, 5. aprill 2021

Tulumaks

 







*Esialgsed, kassapõhise raamatupidamissüsteemi andmed.


Nädalavahetus

Teinekord võib kolmepäevane nädalavahetus täitsa puhkusena mõjuda. Eriti kui koroona tõttu on võimalike tegevuste loetelu piiratud. Samas ilm soosib, et saad ka koduaias toimetada. Ning õnnestub nii sättida, et unetunde saab samuti piisavalt.

teisipäev, 23. märts 2021

Eesti regionaalpoliitika vajab tegusid

Peep Lillemägi küsis Eesti Päevalehe veebiküljel: „kiire internetiühendus Hiiumaal looks kaugtöötajatele uue kvaliteedi - miks seda tehtud ei ole?“

Päevakohane küsimus. Täiendan alljärgnevalt arvamusartiklit, kus autor võttis kiire interneti arengud kokku tõdemusega, et ministrite poolt „osavõtlikkust ja kaasamõtlemist on jagunud, päriselt on asi aga liikunud kukesammudega.“

Artiklis viidati oktoobrikuisele Hiiumaa vallavalitsuse pöördumisele väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemile.

Kaasamõtlemist jagus. Isegi lubadusi. Siinkohal tänan muuhulgas Peep Lillemäge, kes EKRE ministritega aktiivselt suhtles ja teema olulisust selgitas. Küll jääb teadmata, kas lubadused rahastuse osas olid suusoojaks öeldud või vahetus valitsus enne, kui need teoks sai teha.

Kuna Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepingu üks kandev punkt on kiire interneti arendamine, saatsin 2. veebruaril kirja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suttile.

Sooviga saada kinnitus, et vabariigi valitsus reaalsete sammudega toetab plaani viia Hiiumaal kiire internet kõikide selleks soovi avaldanud lõpptarbijateni.

Kiire internet on enam kui kaugtöö vahend

Statistikaamet tõi detsembris välja, et Eestis on üle 200 000 kaugtöö tegija. Sealjuures kasvas aastaga kaugtöö tegijate arv peaaegu kaks korda. Kõige agaramad kaugtöö tegijad on Tartumaal ja Hiiumaal, kus II kvartalis kasutas kaugtööd 40% töötajatest.

Samas on oluline märkida, et hea internetiühendus ei ole vajalik vaid kaugtööks. Ajastul, mil koolid on vaat et poole õppeaastast kaugõppel, tekitame haridussüsteemile korraliku internetita lisaprobleeme, milliseid koroona niigi põhjustanud.

Hiiumaa vallal on varasemast olemas projektijuhtimise kogemus ligi 300 kiire interneti ühenduse väljaehitamisest. Valla poolt oleme teinud eeltööd, et viimase miili eesmärk – katta kiire internetiga kogu Eesti – võiks vähemalt Hiiumaa osas reaalselt teoks saada.

Samas teame, et Elektrilevi, mis võitis viimase miili riigihanke, viib kiire andmesideühenduse vaid 13 saare külasse (alates 1. jaanuarist 2021 tegeleb kiire interneti ühenduse rajamisega Enefit Connect). Hiiumaal on ühtekokku 182 küla ehk kaetud saab vähem kui kümnendik. Jättes kõrvale need, aga ka inimtühjad külad ning külad, kus taristu olemas, tellis Hiiumaa vallavalitsus eskiisprojekti 120 külale. Parima pakkumise tegi Connecto, kes lisaks asendiplaanile arvutab hinnangulise maksumuse liitumiskohtadele.

Esimese küla, Kalana, eskiisprojekti näidis on meil olemas. Aprilliks saab Kõrgessaare osavald kaetud ning sealt edasi Emmaste, Käina ja Pühalepa osavallad.

Hiiumaa valla 2021. aasta eelarves on planeeritud 200 000 eurot kiire interneti projekti omaosaluseks. Samas on selge, et taristu välja ehitamiseks vajame ka riigipoolset tuge. See on nii praktiline vajadus kui ka riigi regionaalpoliitiline otsus.

Julgus teha õigeid otsuseid

Peep Lillemägi on julgelt ja avalikult märku andnud tänase peaministripartei otsusejulguse puudumisest. Näiteks 18. jaanuaril 2019 ilmus Hiiu Lehes lugu „Reformierakonna Hiiumaa piirkonnajuht kritiseeris erakonna valikuid“. Viimati tegi ta kriitilise sissevaate koduerakonda käesoleva aasta 9. jaanuaril Toomas Sildamile antud intervjuus, mis avaldati ERR veebiportaalis.

Nendega ühele reale asetub laupäeval Päevalehe veebiküljel ilmunud arvamuslugu, milles julgustatakse otsuseid tegema. Otsuseid, mis on regionaalpoliitiliselt olulised, aga toetavad otseselt ka majanduse arengut.

Vahendid on olemas, vaja tahet

Ülalpool mainitud 2. veebruari kirjale vastas minister Sutt 25. veebruaril, et „uued toetusmeetmed avanevad kõige varem 2021. aasta lõpus. Praegusel hetkel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis koostamisel ettepanekud nende rahade kasutamiseks kuni 2027 aasta lõpuni.“

Teisalt teame, et möödunud aasta lisaeelarvega eraldati 15 miljonit eurot kiire interneti püsiühenduse laiendamiseks maapiirkondades. Sellest jäi kasutamata 7,6 miljonit, millest 4,5 miljonit leidis viimase miili nö teise laine meetmena rakendust.

Riigikogule üle antud 2021. aasta lisaeelarve maht on 641 miljonit. Hiiumaa internetitaristu väljaehitamise kulu oleme hinnanud suurusjärku 2-2,5 miljonit.

Sellest tulenevalt julgen väita, et vahendid on olemas, kui leidub poliitiline tahe. Ministri viidatud kuueaastane periood uute toetusmeetmete kasutamiseks ei ole lahendus. Kiire interneti teema vajab märksa kiiremaid lahenduskäike.

Oleme teinud põhjaliku eeltöö, mida koos Hiiumaa sõpradega riigijuhtidelegi tutvustanud. See tähendab, et meil on reaalne võimalus kogu saar kiire internetiga katta, kui ka riigi tasandil seda soovitakse.

Erinevalt viidatud arvamusloost ei soovi ma otsida põhjuseid, miks seda seni teha ei ole õnnestunud. Kutsun üles tegutsema – teeme ära!

Ilmus 23.03 Hiiu Lehes