teisipäev, 17. september 2019

Eesti

Võta nüüd tagantjärele kinni, kas ja kui palju määras otsus Poola vastu kõike mitte mängu panna. Kas tõmbas midagi psühholoogiliselt paigast ära? Või oleks sõltumata sellest seekord teised koondised meist paremas vormis olnud?
Samas on äge, et võrkpallikoondis on jõudnud sellisele tasemele, et meid ei rahulda enam sugugi finaalturniirile pääs vaid selge ootus on alagrupist edasi jõuda.

esmaspäev, 16. september 2019

Pühapäev

Tuleb osata puhkust nautida. Ehk pühapäeval õnnestus võtta selline päev, kus tõepoolest ei pidanud  tegema ega põhimõtteliselt ei teinudki midagi.
Sest ega spordiülekannete jälgimine või vihmaladina nautimine ju pole midagi :)  ja see kõva vihm tuletas mönusasti meelde, et küll on tore elada majas, kus sul on puuküte.

teisipäev, 10. september 2019

Maraton

Nüüd siis kokku enam kui veerand tuhat kilomeetrit (kui tahta, saab väikeseid asju kergesti suuremana näidata, eks) jooksujalu maratonirajal. Ja selleks liikumiseks on kulunud enam kui ööpäev.
Viimane kord oli pühapäeval. Tallinna maratoni raames, mida kolmandat korda läbisin. Ja iga korraga on ägedam. Nii rada kui ka enda liikumine ja enesetunne ehk nauding sellest, mida teed. Rada läbis seekord näiteks loomaaeda. Mitmed välisriikide jooksjad peatusid ja tegid endast loomade-lindude taustal pilti. Sellist võimalust vist tavapäraselt jooksuvõistlusel ei ole. Ja ma peaaegu võiks mürki võtta, et loomaaias oli ka peaminister. Jääkaru kostüümis, tervitas raja ääres jooksjaid. Jürist võiks seda uskuda küll. Ja kui see ei olnud tema, siis pidi see olema tema teisik. Päev varem ehk laupäeval läbis ta 10 km distantsi, ajaga tund ja neli minutit.
Pühapäevase raja juurde tagasi tulla, siis traditsiooniliselt hõlmas see Põhja-Tallinna piirkonnas tiirutamist. See osa pealinnast areneb ikka väga kiiresti. Iga aastaga on selged muudatused tajutavad.
Jätkuvalt on vahva, kuidas jooksjatele kaasa elatakse ning selle aasta põhjal võiks ehk isegi väita, et liikluskorraldus oli ideaalilähedane. See tähendab, et puudusid autojuhid, kes tigedalt signaalitaks, kuna peavad jooksjad läbi laskma. Sama oli autode jooksjate vahelt läbi laskmine läbi mõeldud ja sujus.
Ise võtsin rajal sihiks liikuda koos 4:30 õhupalliga. Tõsi, õhupallid läksid rajal puuokste tõttu üsna ruttu katki :)  Aga püsisin suure osa ajast selle grupiga koos. Ei julgenud näiteks 4:15 palli valida, kuna enda treenitusele tuleb ikka ausalt otsa vaadata. Aga valitu osutus väga jõukohaseks tempoks. Nii 35 kilomeetrit üheskoos kulgesimegi. Siis tundsin, et on veel jõudu ja libisesin tasakesi eest ära.
Finišisse jõudes ei olnud sidrunina tühjaks pigistatud. Enesetunne oli mõnus. Ja mõnusamaks läks, arvestades sooja vastuvõttu :)
Kuigi eesmärk oli, et liigun valitud tempoga lõpuni, siis preemiaks selgus, et see oli senistest kiireim maraton.

esmaspäev, 9. september 2019

Kodurestoran

Teel pealinna lõunatasime Haapsalus. Turismihooaeg tõmbab sealgi otsi kokku ja valikut on märksa vähem kui kuu aja eest. Leidsime aga Gallia Kuke. Tõsi, esimesel momendil ei olnud ma sugugi kindel, et me sinna võiks jääda. Aga pärast selgus, et see oli väga õige valik.
Prantslane (või pigem oli neid mitu ehk abiline/abilised köögi poolel ka), kes Eestisse kolinud. Vastuvõtt oli nagu oleksime kellegi koju sattunud. Eh igal sammul oli tunda, et too tüüp mitte ei tööta seal, vaid see on tema kodu, mistõttu ta pingutab kõigest väest, et oma külalistele rõõmu valmistada.

laupäev, 7. september 2019

Eesti

Jah, kaitseliini koostöö ei olnud perfektne. Rünnakul oli kohati tunda, et konkreetne lahendus puudub. Aga mulle meeldib ikka positiivset näha. Ehk Sorga sulandus vahvasti ansamblisse ja oli aktiivne. Tasuks värv. Zenjov näitas ägedat tippkiirust. Ja muidugi Kostja. Jätkuvalt geniaalseid sööte andev vanameister. Ehk me ikkagi ja jätkuvalt usume Eestisse.