Statistika

Tänane Hiiu Leht kirjutab, et parvlaevareisijate arv on eriolukorrast tingituna tuntavalt vähenenud.

"Üle-eelmisel nädalal saartele kehtestatud eriolukorras teenindas ettevõte kahel liinil kokku 3971 reisijat ja 3897 sõidukit, mis on vastavalt 86 protsenti ja 74 protsenti vähem kui kaks nädalat varem, kui veel piiranguid ei olnud.

Rohuküla–Heltermaa liinil vähenes samal perioodil reisijate arv 81 protsenti ja sõidukite arv 66 protsenti ehk teenindati vastavalt 1286 inimest ja 1243 sõidukit."

See annab ehk kindlustunnet neile, kes on avaldanud muret, et pääs ühele või teisele poolele on vaatamata piirangutele ja kontrollile liiga lihtne. Selliseid teateid on saanud nii maakonnaleht, vald kui ka PPA. Viimane nende väidete/vihjete kontrollimisega järjepidevalt ka tegeleb.

Lisaks. Suurem osa sellest liikumisest toimus just piirangu kehtestamise esimestel päevadel. Esimesel täispiirangupäeval - pühapäeval, 15. märtsil - liikus kolmandik kõigist reisijatest antud perioodil. Ja kolme esimese päevaga pool koguhulgast.

Sellest perioodist leiab ka reise, kus sõitjaid üks-kaks ning sõidukeid samal reisil üks-kaks-kolm.

Märkimisväärselt on langenud ka maakonnaliinide bussireisijate arv. Kui 2019 ja 2020 veebruaris oli enam-vähem võrdselt 11 000 reisijat, siis lõppeval märtsikuul jääb reisijate arv ca 6500 peale, kui 2019. aastal oli neid 13 000. Languse peamine põhjus on siin aga kaugõppel toimetavad koolid.

Võrdlus

Et maailmas rakendatakse koroonaviiruse tõkestamiseks, sellega võitlemiseks erinevaid strateegiaid, siis on hea võrrelda, millised meetmed tõhusamad on ning mida mingid otsused kaasa toovad.

Alates Valgevenest, kus sisuliselt, ametlikel andmetel, viirusepuhang puudub. Peaaega mitte mingisuguseid meetmeid rakendatud ei ole. Hetkel ollakse üks väheseid riike, kus näiteks jalgpalli meistrivõistlused jätkuvad. Nicaragua on teine.

Samas tänase info põhjal saab öelda, et edukaimad on Aasia riigid, kel ka näiteks SARS-i kogemus olemas. Tõhusaimad meetmed on sotsiaalne distantseerumine, haigete/haigustunnustega inimeste isoleerimine.

Kaks nädalat

Vahel juhtub, et mingid ebausust kantud asjad töötavadki. Näiteks, et 13 ja reede ei ole õnnelik päev. Eestis ja kindlasti Hiiumaal just siis asjad eskaleeruma hakkasid seoses koroonaviirusega.

Päev hiljem, emakeelepäeval, seadsime sisse liikumispiirangud saarte vahel. Õhtul avasime valla infotelefoni. Pakkusin end esimesel õhtul vastama. Telefon näitas ca 150 vastamata kõnet, kuna selle nelja tunni jooksul oli järjepidevalt selline olukord, et kui üks kõne oli pooleli, tuli teine samal ajal sisse (ehk telefoni terminites mobiil muudkui "koputas"). Kokku ca 600 telefonikõnet.

Pühapäeva hommikul kell 8 alustasin sealt, kus õhtul pooleli jäin. Samas mida tund ja päev edasi, seda vähemaks kõnesid jäi. Sest näiteks õhtune, kl 18-21, vahetus möödus juba rahulikult, nii et sain muid asju ka teha.

Palju energiat on läinud kitsaskohtade (järgmine kord oleme juba targemad, eks) ületamiseks. Ehk kust ja kuidas isikukaitsevahendeid juurde hankida. Või konkreetsemalt Hiiumaa kontekstis, kuidas testimisvõimekust tõsta.

Tänaseks on lahendused olemas. Drive-In testimine avatud.

Oluline minu meelest ka asjaolu, et valla infotelefonil on nö kolm haru. Liikumispiirangutega seonduv, sotsiaaltööga seonduv ja psühholoogiline nõustamine.

Esimesed õppetunnid

Nädal tagasi kuulutas vabariigi valitsus välja eriolukorra. Sellest hetkest alates on olukord päevade, kui mitte tundide jooksul suurte hüpetega arenenud.

Täna on kindlasti vara hinnanguid anda või järeldusi teha. Küll saame vaadata, mis on esimese pingelise nädala jooksul toimunud ja välja tuua õppetunde, mida see juba pakkunud.

Kuigi koroonaviirus ei tekkinud üleöö, eskaleerus olukord märkimisväärselt just möödunud nädalal.

Hiiumaa kriisikomisjon vahetas nädala jooksul tihedalt infot. Neljapäeval kuulutas valitsus välja eriolukorra. Reedel kogunes Hiiumaa kriisikomisjon.

Juba siis oli meil laual mõte mereväravad kontrolli alla võtta. Ent suhtluses Saaremaa ning valitsusega oli selge, et see ei realiseeru.

Laupäeva hommikuks oli olukord juba sootuks teine. Kella 11-ks, mil kriisikomisjon uuesti kogunes, oli sündinud otsus piirata ühendusi suursaartega. Sellega olid päri nii valitsus kui saarte kriisikomisjonid.

Jäi vaid detaile lihvida. Ja mida enam mõtlesid, seda enam sai selgeks, et nüansse jagub. Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitseliidu jaoks ei oleks probleem saared niiöelda lukku panna. Hoopis keerulisem on piirata liikumist nii, et on seatud tingimused, mille järgi tehakse erandeid.

Aga erandeid tuleb teha. Alates inimlikust aspektist, et näiteks planeeritud arstilkäigud saaks toimuda. Või majanduslikult mõeldes, et meie ettevõtted ellu jääks. Samas on kogu aeg kuklas mõte, et eesmärk on viiruse levikut tõkestada ehk piiri tõmmates kõnnid õhukesel jääl.

Kui peaminister kirjutas alla korraldusele piirata saartele ja saartelt liikumist, avasime valla infotelefoni. Laupäeva õhtul tehti nelja tunni jooksul üle 600(!) kõne. Enamjaolt tunti muret, kas need, kes hetkel mandril, tagasi koju pääsevad ning need, kel vaja esmaspäevast mandril tööl olla, sinna sõita saavad.

Sai selgeks, et üksinda ei jõua telefonile vastata. Nii leidsime inimesed, kes pühapäeva hommikul vahetustega kahe kaupa telefonile vastama hakkasid. Päev-päevalt jääb helistajaid vähemaks, aga pigem on mõistlik liin avatuna hoida.

Hiiumaa valla lühikesel eluajal on kriisikomisjon ühistööd teinud, sealhulgas nn lauaõppuseid. Tänane on aga see, mis tegelikud õppetunnid annab. Reaalne olukord. Täpselt sama seis nö piirikontrolliga, mille osas sain kolmapäeval ise veenduda, et mõne päevaga on selge ja töötav süsteem välja kujunenud.

Laiemalt vaadates on tänane eriolukord proovikivi meie e-riigile ja digipädevustele. Kuidas koolid pinnale hulpima jäävad, kui polegi muud varianti, kas uju või upu. Kuivõrd tulevad e-teenused toime hüppeliselt suurenenud mahuga jne.

Samas on mõttekohad ka üksikisiku tasandil. Hoogne poodlemine, mis nädalavahetusel toimus, andis aimu, kui väikesed on keskmise pere kriisivarud.

Täna me ei tea, mida see eriolukord või koroonaviirus laiemalt maailmas kaasa toob. Kuidas mõjutab Eesti majandust. Kindel on, et sellel on mõju. Ja mitte positiivne. Vähemalt lühemas perspektiivis.

Rõõm tõdeda, et esimesed reaalsed sammud on siiski astutud. Näiteks Töötukassa otsus 250 miljonit raskustes ettevõtete toetuseks eraldada. Usun, et meetmeid tuleb veelgi.

Hiiumaa kontekstis on oluline viiruse pääs saarele ajaliselt võimalikult kaugele lükata ning levik minimaalsena hoida. Seda rahvatervise seisukohalt.

Aga ka mõõna ületamiseks. Näiteks avaldab tänagi positiivset mõju asjaolu, et Hiiumaa jäi seagripist puutumata. Paralleeli annab ka siia tõmmata. Ehk tänased otsused ning nende tulemid mõjutavad meid otseselt järgmiste aastate jooksul.

Kõige olulisemaks pean aga seda, et kogukonnana sellest ühtse ning tugevana välja tuleksime. Täna on juba häid näiteid. Inimesed, kes pakuvad tuge neile, kes seda vajavad. Näiteks toidu koju viimise kaudu. 

Hoolimine üksteisest ning nõrgema märkamine ja toetamine on tugeva ühiskonna tunnused.

Tervist ja jõudu meile.

Ilmus 20.03 Hiiu Lehes

Osavallakogu

Emmaste osavallakogu koosoleku protokoll nr 25

13.märts

Päevakorrapunkt 1. Osavalla vanema ülevaade

Hergo Tasuja: EV102 sünnipäeva tähistamine. Emmaste osavalla inimesed andsid selle kordaminekuks suure panuse - kiitus tegijatele. Emmaste kooli saalis toimunud kontsert-aktusel anti üle Hiiumaa valla tunnustused ja tänukirjad, sh 3 Emmastesse. Kaarel Kotkas, Muku Tare ja Aivi Maandi.

Vald on esitamas taotlust KIKist toetuse saamiseks toetatud jäätmeringidele, et lisaks ohtlike jäätmete kogumisringile toimuks ka eterniidi kogumisring. Teatud regulaarsusega hakkab olema võimalus ära anda kasutatud riideid ja korras jalanõusid. Esimene 3. aprillil algusega Emmastest. Kõigile kinnistu- ja korteriomanikele vallamajas tasuta jagamiseks biojäätmete korvid ja kilekotid biojäätmete mugavamaks sorteerimiseks – palun levitage infot. Jätkuvalt oleme liikumas selles suunas, et üha rohkem jäätmeid antaks ära tekkekohtades.

KIKist on tulnud teade, et Hiiumaa valla kolme osavalla peale tehtud taotlus tänavavalgustuse rekonstrueerimiseks on rahuldatud. Emmastes saab ca 50 valgustuspunkti välja vahetada kaasaegse valgustussüsteemi vastu.

EMKO märksõnaks veebruari lõpus oli lumi, mida sadas maha korraga palju ja see tekitas natuke väljakutseid. Lisaks on EMKO töötajad korda teinud koostöös Hiiumaa Prügilaga klaasikonteinereid, millest üks on juba ka Emmaste poe juures. Ülejäänud saavad üles üle saare poodide juurde. Ollimal toimub territooriumi suuremahulisem korrastamine, lisaks on seal nüüd videovalve.

Raamatukogus on igas kuus toimunud üks suurem kohtumine (nt reisimuljete jagamine), eile tähistati emakeelepäeva.

Lasteaias on toidunõustaja menüü üle vaadanud ja ka kohapeal nõustamas käinud (sama ka koolis) ning menüüs on muudatusi tehtud. Märtsis on lasteaias laste arvuks 30. Viirused ei ole kohal käijate arvu vähendanud, toimub tavapärane tegevus selle ennetamiseks. Ka kooli ei ole suur tavapärane gripiviiruse laine jõudnud.

Samas Koroona viirusega seonduv tekitab väljakutseid. Valitsus kuulutas välja eriolukorra, esmaspäevast on valitsuse otsusega kõik õppeasutused suletud ja lapsed üle viidud distantsõppele. 1. maini on keelatud kõik võistlused, kontserdid ning muud avalikud kogunemised ja üritused. Täna koguneb Hiiumaa kriisikomisjon, meili ja telefoni teel on viimasel nädalal tihe infovahetus juba toimunud. Laevaliiklus ei katke ja kaubavedu jätkub.

Emmaste VAK alustas sarja Emmaste liigub – 10 teisipäeva järjest liikumine Tilga männikus. Tänaste otsuste valguses ei ole teada, kuidas edasi. Spordikeskuses on alustanud uued trennid – võrkpall ja sulgpall.

Eesti aasta ettevõtja tiitli sai Emmastest pärit Kaarel Kotkas

Katrin Visnapuu: kuidas on käima läinud tennisetreeningud?

Hergo Tasuja vastas, et osalejaid ja treener on ning treeningud toimuvad. Äralangejaid alustanutest palju ei ole. Koostööpartnerite abiga on soetatud ka korralikku varustust.

Otsustati: võtta saadud info teadmiseks

Päevakorrapunkt 2. Volikogusse minevad eelnõud

Volikogusse minevate sotsiaalvaldkonna eelnõude kohta andis selgitusi Emmaste sotsiaaltööspetsialist Liia Rull ja arengukava 2035+ muutmise algatamise eelnõu kohta Hergo Tasuja. Toimus arutelu eelnõude üle.

Otsustati: võtta saadud info teadmiseks.

Päevakorrapunkt 3. Hiiumaa valla kodanikuühenduste toetuste taotluste läbivaatamine ja otsustamine

Katrin Visnapuu: Koosoleku ajaks on Tiit Paulus ja Jane Üksik esitanud meili teel oma ettepanekud toetuste jagamise osas. Teen ettepaneku, et osavallakogu liikmed vaatavad taotlused üle ja vajadusel saavad esitada küsimusi kohalviibivaile taotlejate esindajatele. 

Hergo Tasuja selgitas vallavalitsuse ettepanekut toetada üle saare tegutsevaid ühendusi kõigi osavaldade eelarvetest, selgitades toetuste taotluste koondtabelit ja tutvustas ülesaarelise tegevusega ühendusi.

Katrin Visnapuu: Jane Üksik on teinud ettepaneku jätta rahuldamata mittekvalifitseeruvate ühenduste taotlused (õigeaegselt esitamata majandusaasta aruanne) ja Tiit Paulus oli kõigilt vähendanud, et jääda toetuse summa (7000 eurot) piiresse.

Hergo Tasuja: Kõigi taotlustega on võimalik tutvuda ka siinsamas põhjalikumalt. Taotluste maht on suurem, kui eelarves vahendeid. Kui jätame kõrvale need, millel majandusaasta aruanne esitatud hilinemisega, siis jäävad taotlused eelarve piiresse. On võimalik kogu raha ära jagada, hinnates, et kõik on küsinud otstarbeliselt või vaatate sisu järgi. Võib jätta osa raha alles MTÜde reale, et saaks vajadusel MTÜde aasta jooksul tekkivaid lisakulusid toetada.

Katrin Visnapuu taandas ennast temaga seotud MTÜde toetuste arutelust ja otsustamisest.

Otsustati:  Teha vallavalitsusele ettepanek jaotada toetused Emmaste osavalla eelarvest, jättes rahuldamata neli mittevastavat taotlust ning eraldada ülejäänud taotlejatele toetust vastavalt taotlustele.

Järgmine osavallakogu koosoleku toimumise aeg 9. aprill 2020 kell 9 vallamajas.

Brutopalk

Keskmine brutokuupalk 2019

    Eesti                        1 407
    Harju maakond                1 531
    Harju maakond v.a Tallinn    1 471
    Tallinn                      1 545
    Hiiu maakond                 993
    Ida-Viru maakond             1 147
    Jõgeva maakond               1 066
    Järva maakond                1 192
    Lääne maakond                1 274
    Lääne-Viru maakond           1 095
    Põlva maakond                1 140
    Pärnu maakond                1 172
    Rapla maakond                1 200
    Saare maakond                1 082
    Tartu maakond                1 426
    Valga maakond                1 058
    Viljandi maakond             1 201
    Võru maakond                 1 113

Hõlmatud on töölepingu ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötajad.
2020-03-03
Statistikaamet

Tulumaks

Omavalitsustele üle kantud tulumaks jaanuar - veebruar  2020. aasta
			Kasv aastaga
	Kokku		Veebruar	Kaks kuud
	2020	2019	%	%
Haapsalu linn	1 807 383	1 687 991	8,2	7,1
Hiiumaa vald	1 597 377	1 467 919	10,4	8,8
Jõhvi vald	1 537 978	1 536 622	-0,8	0,1
Kihnu vald	103 025	92 423	10,9	11,5
Lääne-Nigula vald	1 003 186	911 915	11,8	10,0
Lääneranna vald	694 375	645 615	11,7	7,6
Paide linn	1 571 307	1 498 976	6,7	4,8
Ruhnu vald	29 096	28 986	12,6	0,4
Saaremaa vald	4 503 656	4 231 251	10,0	6,4
Sillamäe linn	1 369 907	1 469 914	-15,0	-6,8
Tori vald	1 617 882	1 505 959	9,9	7,4
Türi vald	1 481 566	1 437 379	3,9	3,1
Valga vald	1 657 482	1 577 365	6,9	5,1
Viljandi vald	1 860 877	1 713 844	10,1	8,6
Võru linn	1 476 818	1 387 082	8,7	6,5
Võru vald	1 385 541	1 287 265	10,8	7,6
KOKKU	215 468 539	198 914 438	9,1	8,3