kolmapäev, 14. oktoober 2020

Eelarvestrateegia

Käesolev aasta algas koroonapandeemiaga, mis pole veel taandunud ning avaldab mõju edaspidigi, muuhulgas ka majandusele. Samas oleme COVID-19 teise levikulaine ajal märksa teadlikumad ning ulatuslikke sulgemisi ja piiranguid nagu kevadel, ei kaasne. Ka on juba tehtud edusamme koroonavaktsiini väljatöötamisel.

Teistpidi on liikumispiirangud Hiiumaa majandust ka elavdanud – statistikaameti andmetel külastas saart augustis 57 protsenti siseturiste enam võrreldes aasta taguse sama ajaga.

Sellest tingituna vaatame eelarvestrateegias 2021–2024, mida Hiiumaa vallavolikogu sel neljapäeval menetlema asub, tulevikku optimistlikult.

Valla tegevused on suunatud arengukava peaeesmärgi – 10 000 elanikku Hiiumaal – saavutamiseks. Suuremad investeeringud taristusse aga aitavad luua keskkonda, kuhu inimesed soovivad rajada kodu ja luua töökohti.

Üheks eesmärgiks oleme võtnud elamufondi suurendamise ka valla jõududega. Nii kavandame Kõrgessaares ühe tühjaks jäänud maja renoveerida Kredexi toel üürielamuks.

Tänavune aasta kinnitab kasvanud vajadust elamispinna järgi saarel. Viimase viie aastaga vähenes Hiiumaa elanike arv 110 inimese võrra. Tänavuse, 2020. aasta üheksa kuuga aga on lisandunud 114 uut elanikku ja rahvastikuregistri andmetel elas saarel 1. septembri seisuga 9569 inimest.

Põhitegevuse tulusid laekub sel aastal valla eelarvesse suurusjärgus 16,2 miljonit eurot. Samas, paljuski koroonakriisi mõjust tulenevalt, kahanevad tulud prognoosi järgi järgmisel, 2021. aastal 15,3 miljoni euroni, 2022. aastal kasvavad 15,7 miljoni euroni.

Tulude laekumist mõjutab enim üksikisiku tulumaks, mis moodustab enam kui 96 protsenti valla maksutuludest ning ligi kaks kolmandikku põhitegevuse tuludest. Tulumaksu laekumine järgmisel aastal väheneb ning tagasi 2019. aasta tasemele jõuab 2022. aastal.

Kasvavad aga tulud kaupade ja teenuste müügist, aastaks 2022 võrreldes 2019. aastaga sisuliselt kaks korda – 940 000 eurolt 1,73 miljoni euroni.

Seda tululiiki mõjutavad eelkõige juba lisandunud teenused elamuskeskuses Tuuletorn, sotsiaalkeskuse Pargi tänava kodus ja Kõpu noortekodus, aga ka peagi valmivas Hiiumaa Spordikeskuses pakutavad teenused.

Põhitegevuse kulusid kavandame järgmisel perioodil suurusjärgus 14 miljonit eurot aastas ehk oleme seadnud eesmärgiks põhitegevuse tulemi kasvu. Planeerime põhitegevuse tulemi suhteks põhitegevuse tuludesse aastal 2022 ja edasi vähemalt 11 protsenti. See on oluline, et säiliks ja kasvaks valla investeerimisvõimekus.

Selleks, et vald saaks investeerida veel jõudsamalt, oleks vaja ka riigi tuge ehk riik peaks üle vaatama kohalike omavalitsuste tulubaasi. See võiks mõistlik olla ka riigi tasandilt vaadates, sest suurendades kohalike omavalitsuste finantsvõimekust, väheneb ka valdade-linnade laenuvõtmise vajadus.

Hiiumaa vallal oli 2020. aasta alguse seisuga laene kogumahus 6,4 miljonit eurot. Strateegia perioodil kavandame uusi kohustusi 11,3 miljonit eurot ja tasume laene summas 6,7 miljonit eurot.

Valla netovõlakoormus küll suureneb, kuid ei ületa lubatavat ülemmäära.

Meie finantsolukord võimaldab strateegia perioodil ehk aastatel 2021–2024 ellu viia olulisi investeeringuid ühtekokku 31 miljoni euro väärtuses. Tähtis on leida võimalusi ka välisvahendite kaasamiseks ja eelarvestrateegias arvestame kaasrahastusega 16 miljoni euro ulatuses.

Viimastel aastatel ja ka töös olevaid projekte vaadates on enim investeeritud kultuuri- ning majandusvaldkonda. Sellest annavad tunnistust arenevad mereväravad ehk sadamad.

Igaaastaselt panustatakse ka valla teedesse, sel aastal teeme teede parendusi suurusjärgus 1 miljon euro. Käsil on kaks KIKi toel toimuvat tänavavalgustuse rekonstrueerimise projekti. Just äsja valmis Kärdla keskväljak.

Kultuurivaldkonnas on märksõnadeks Tuuletorn, Hiiumaa Spordikeskus, Paluküla terviserajad, Käina kultuurikeskus, Palade spordihall ja Emmaste spordikeskus.

Eesootaval strateegiaperioodil on fookuses haridus. Mahukaimad projektid on Kärdla põhikooli ja Kärdla lasteaia uued õppehooned.

Samas valmistame juba ette ka sotsiaalvaldkonna järgmiseid arendusi. Nendeks on sotsiaalkeskuse Pargikodu teine etapp, Hellamaa perekeskuse edasiarendus ja Tohvri hooldekodu laiendamise teine etapp.

Seda kõike saab teha vaid siis, kui meie kõige tähtsam ressurss – inimesed – on motiveeritud ja ambitsioonikad ning Hiiumaal ringi liikudes mul selle suhtes kahtlusi ei teki. Just see annab vallavalitsusele kindluse sedavõrd julge eelarvestrateegia volikogule üle anda.

Ilmus 13.10.20 Hiiu Lehes

esmaspäev, 12. oktoober 2020

Hiiumaa ühendus mandriga

Esmapilgul (teadmata, kas reaalselt teostatav ja - mis isegi veel olulisem, kuna raha eest saab kõike - kui suurt investeeringut see eeldab) huvitav idee. Midagi uut igatahes. Ehk alternatiivne lahendus tuua Hiiumaa mandrile lähemale.

Uni

Huvitav ärkamisaeg on välja kujunenud. Pea paar nädalat on uni minuga hüvasti jätnud kella nelja paiku. Täna niisamuti. Pikutan, rähklen või lesin ja mõtlen siis veel tunnikese tavaliselt, kuniks voodist välja poen. Õnneks on nädalavahetused pakkunud võimaluse vähemalt ühel ööl kümmekond tundi magada ja nädala lõikes tasakaalupunkti poole liikuda.

reede, 2. oktoober 2020

Tulumaks






neljapäev, 1. oktoober 2020

Oktoober

Uut kuud on ikka tore negatiivselt alustada :)

Ja ka siin kehtib vanasõna, et harjutamine teeb meistriks. Ehk et teist korda (esmalt andsin proovi maikuus) ei olnud proovi andmine enam nii ebameeldiv.




kolmapäev, 30. september 2020

Haridus

Loen, et riigi eelarvestrateegia järgi õpetajate palgad ei tõuse. Ja seda neli aastat ühtejutti.

Saan aru 2021 kontekstist. Kui külmutame avaliku sektori palgad, on igati arusaadav, et see puudutab ka õpetajaid. Tuleb keeruline aasta.

Küll ütlevad valitsuse liikmed enesekindlalt, et 2022 majanduse olukord paraneb. Seda toetavad ka mitmete majandusekspertide arvamused. Seda arvestades on see pigem valitsuse teadlik valik haridust mitteoluliseks pidada.

esmaspäev, 14. september 2020

Osavallakogu

Emmaste osavallakogu koosolek nr 30.

1. Osavallavanema ülevaade
2. Volikogu eelnõud
3. Maaküsimused

1. Kuu aja eest, 13. augustil toimus Nurstes krossipäev. Avati kaasava eelarve abil värskenduskuuri läbinud krossirada. MTÜ on aktiivne. Olemas on noortetreener.
Vaatamata piirangutele ja väljakutsetele toimus Sõru Jazz. Arvestades näiteks üleriigilise meedia hinnanguid, siis läks igati korda.
Kuu lõpus toimus Muuseumiöö/Muinastulede öö. Ilm, täpsemalt vihm veidi segas. Samas olid bändi kuulajad seetõttu kõik kenasti Paadikuuris.
Edukalt viidi läbi Töömalev.
Lasteaia täituvus toob rõõmsa väljakutse, kuna kohe jõuame maksimaalse ülemise piirini ja loodetavasti on põhjust kolmas rühm taasavada.
Emmaste koolile määrati aasta haridusteo tunnustus - rootsi keele õppe taasalustamine.
Tohvri ehitusprojekt on saanud kõik kooskõlastused, kohe algab reaalne ehitustöö.
26. september toimub Maal elamise päev. Hiiumaa osaleb. Seekord on fookuses Emmaste, tuleval aastal mõni teine piirkond.
Ühistranspordi hanke ette valmistamine, saatsin ka osavallakogule palve ses osas kaasa mõtlemiseks.
Hiiumaa energia- ja kliimakava koostamine töös.
Eterniidi kogumine oodatult menukas. Andmete kogumine annab väärt info, millega uuel aastal taotlust koostama minna. Jätkuvalt vallamajas saadaval biokorvid, et kodus biojäätmeid koguda, kompostida.
Värvikampaania lõppes. Tavapärane aktiivsus, viimastel aastatel pidevalt ca 20 osalejat meie piirkonnas.
Jausa vee kvaliteet paranenud, on elanikud välja toonud.
Madalseiklusrada on valmis ja aktiivselt kasutusel. Nüüd ka valgustatud.
Tänavakorvpalliväljak sai uue katte, vajalik joonida ning korvid uuesti üles seada, siis kasutusvalmis.
Lasteaia teetööd lõppenud ja noortekeskuse/ambulatooriumi parkla tööd lõpusirgel.
Elanike arv. Üle 20 elaniku lisandunud sel aastal meie osavalda. Jausa küla torkab eriti silma. 119 inimest aasta alguses, nüüd 129.


2. Osavallakogu liikmetel ettepanekuid ei olnud.


3.1 Emmaste rahvamaja omanik on esitanud taotluse osta oma kinnistuga piirnev valla kinnistu. Lubadus maa korras hoida, luua sinna skulptuure. Plaan rahvamaja korda teha ja kui lõpeb tööleping välisülikoolis, siis plaanib omanik end rahvamajaga püsivalt siduda.

Osavallakogu hindas, et pigem võiks anda maad kasutusele, mitte aga müüa. Arutelu jätkatakse meililistis.

3.2 Agapäeotsa seltsi liige K.U. tegi ettepaneku Prähnu ranna parkla ja ranna ala vallale osta, kuna pikas perspektiivis pole kindlust, et maaomanik lubab soovijatel seal ujumas käia. Hetkel asi töötab hästi, aga omanik võib vahetuda. Kui tegemist oleks valla kinnistuga, võiks sinna ka avaliku suplusranna luua.

Osavallakogu jätkab arutelu edaspidi.

3.3 Osavalla poole pöördus Pärna külas asuva Viirisepa kinnistu omaniku esindaja sooviga jagada Viirisepa kinnistu. Hetkel müüb kinnistut kohtutäitur, tervikvarana.

Osavallakogu hindas, et kui see müügile kaasa aitab, siis võiks kinnistu jagada.

Koroonapaanika

Eestis on sel sügisel koroonaviiruse vastaste meetmetega liiga kaugele mindud ning elu võiks tavarütmis edasi minna, leiab Tallinna tehnikaülikooli molekulaarimmunoloogia dotsent Sirje Rüütel Boudinot.

Ise tooksin siit välja huvitava mõttearenduse. Tegemist on hingamisteede viirusega. Eestis on aga fookuses käte pesemine. Jah, käsi tuleb loomulikult pesta. Aga kas nii intensiivselt ja kas on mõistlik pidevalt deso-ainega käsi puhastada? Või äkki teeme nii hoopis karuteene iseendale?
Tõhusam oleks hoopis maski kasutada. Kasvõi kahekordsest riidest, mis on käte desotamisest suurema kasuteguriga.

neljapäev, 10. september 2020

Kõlvart

Kommenteerides plaani pealinnas osalist distantsõpet rakendada, tõi linnapea välja huvitava tõsiasja.

Mihhail Kõlvart ütles, et olukord pealinnas teeb teda murelikuks, sest kevadel, kui kuulutati välja eriolukord, oli nakatumisnäitaja vaid 4,5 haigestunut 100 000 kohta.

Tallinnas hetkel üle 30 ja Eestis üle 20.

teisipäev, 1. september 2020

Tulumaks

 

Omavalitsustele üle kantud tulumaks

  August
Nimi 2020 2019
Haapsalu linn 894 826 881 312 1,53
Hiiumaa vald 793 774 760 649 4,35
Lääne-Nigula vald 486 370 468 204 3,88
Saaremaa vald 2 233 308 2 150 444 3,85
KOKKU 106 276 671 102 368 402 3,82



  Kokku
Nimi 2020 2019
Haapsalu linn 6 939 097 6 789 147 2,21
Hiiumaa vald 6 211 096 6 002 679 3,47
Lääne-Nigula vald 3 801 247 3 698 958 2,77
Saaremaa vald 17 511 982 17 250 191 1,52
KOKKU 835 590 449 807 072 922 3,53

pühapäev, 16. august 2020

Osavallakogu

Emmaste osavallakogu koosolek nr 29

Päevakorrapunkt 1

Osavalla vanema ülevaade

Hergo Tasuja: Viimasest osavallakogu koosolekust on möödunud kaks kuud. Suvi on olnud veidi teistsugune, aga tegus. Vaatamata erioludele toimus Sõru Saund peaaegu soovitud mahus ja läks päris hästi. Korraldajad soovivad uueks aastaks sammu edasi astuda ja asju veel paremini teha. Sõru Jazz toimub augusti lõpus Paadikuuris ja see seab korraldamisele piirangud (50% täituvus). Natukene oli väljakutseid kooskõlastustega. Aga loodame ja usume, et kõik laabub ja läheb hästi.

12. juunil paigaldati Emmaste spordihalli juurde Anne Golubile, kes sel päeval juubelit tähistas, tänupink ja juulikuus sai Haldi säärele paika tänupink Liia Lüdig-Algverele, kellel oli maikuus juubel. Aasta teise poolde jääb veel paar pingiavamist.

Toimus kohtumine SA Hiiumaa Sadamad uue juhatuse liikme ja Kärdla Veevärgi juhatajaga. Fookuses oli Sõru sadama kanalisatsioon ja soovime järgmisel aastal rajada sadamasse väikese tõhusa puhasti.

Neljapäeval (13.08) on Nurstes krossipäev. Kaasava eelarve võiduidee on valminud, rada on ümber ehitatud ja toimub näidistreeningupäev, kus räägitakse ka täpsemalt mida tehti. MTÜ-l on piirkonnast leitud treener, kes on valmis aastaringselt noori juhendama.

26. septembril toimub Maal elamise päev. Hiiumaa vald osaleb, sel aastal on fookuses Emmaste osavald.

Kevadel paigaldati Sõru muuseumisse uued õhksoojuspumbad, mis maja ära kütavad ja suvel jahutavad ning välja vahetati ka valla korterite õhksoojuspumbad.

Tohvri Hooldekodu laienduse ehitaja on kohapeal 17. augustil. Projekt on praegu veel kinnitamata ja seetõttu ei saa väljastada ehitusluba.

Tänavakivid on paigaldatud Emmaste Päevakeskuse ette ja kooli algklasside juurde. Sügiseks saavad korralikud jalgteed ka Leisu koolimaja juurde. Kooli ja spordihalli vaheline tee on valgustatud (madaltänavavalgustus) ja kooli juurde on paigaldatud võrkpüramiid. Algklasside garderoobi on paigaldatud ronimissein. Spordiväljakute ja mõisapargi heaks on uuendatud kuivendussüsteemi, et liigvett ära juhtida ning kuu lõpuks saab uue katte ka tänavakorvpalliväljak.

Lasteaias kontrolliti väliala ehk hinnati mänguvahendite seisukorda ja ohutust. Mitmed vahendid tuli eemaldada, mitmeid on korrastatud. Uuendamisele läheb lasteaia suurim mänguplats ja teehankega saab korda ka lasteaia ringtee ja parkla. Lasteaias on kõik kohad täis, sh ka lisakohad ja ilmselt tekib kohe järjekord.

VAKis algas töömalev, mis tegutseb terve nädala. Kuu lõpus (29.08) toimub muuseumi- ja muinastulede öö üritus.

Uued infotahvlid on paigaldatud. Mõni on veel varuks, kui tekib soov uue asukoha osas. Töömalev värvib need üle.

Bussiliikluses on alates 18. augustist muudatus ja kaugliin Emmastest Tallinna hakkab käima igapäevaselt kuni 31. augustini. Praegu käib nädala viimastel päevadel hommikuti maakonnaliin Õngult Käina, et seal kiirbussile ümber istuda saaks.

Kuu algul viidi lõpuni Reheselja küla 2007. aasta algatus ja nüüd on ka Sepaste külas tänavavalgustus, 9 tänavavalgustusposti. Aitäh Arvu Kasteinile abi eest. Lisaks ühendame ka Pärna ringi 5 valgustit osavalla võrguga, seni olid eraisiku elektrivõrgus. Palusime Tõnu Pomerantsil värskendada kunagi Emmaste vallale tehtud Nurste tänavavalgustuse projekti ja loodame, et siis saab ka Nurstesse tänavavalgustuse. Uuel aastal saame KIK-i abil uuendada Emmaste keskuse tänavavalgustuse ja seejärel on võimalik seda ka nt Tärkmale edasi projekteerida.

Kaie Mets ja Kersti Lehtsaar värskendasid kodanikualgatuse korras Emmaste keskuse kunagi pakendikonteinereid ümbritsenud aediku ja pingid-laua. Istumiseks leiab see juba kasutust, aga loodame, et sinna kujuneb ka turu moodi müügiala.

Uuel nädalal saab valmis Emmaste keskuses madalseiklusrada, mille kõrvale on viidud ka välijõusaal. Teine jõusaal õnnestus hankida Leisu koolimaja juurde.

Liina Lepamaa tegi ettepaneku paigaldada värskendatud aediku juurde ka jalgrataste hoidik, et jalgrattad värvi maha ei kraabiks.

Küsimusi osavalla vanemale ei olnud

Otsustati: võtta saadud info teadmiseks

Päevakorrapunkt 2

Prügimajanduse hetkeolukorrast

Katrin Visnapuu: Facebookis ja mujal kurdetakse prügiuputuse üle Hiiumaal, konteinereid ei tühjendata, lisavedusid ei toimu jne

Hergo Tasuja: Teenusepakkujaga on suheldud järjepidevalt. Juulis paigaldasime Ollima jäätmepunkti ja Sõrule ka veograafikud. Pakendite puhul on vald partner taaskasutusorganisatsioonile.

Katrin Visnapuu juhtis tähelepanu, et klaasi kogumiskohtades on maas palju klaasikilde, mis on ohtlik.

Toimus arutelu prügiveo hanke täitmise üle vedaja poolt. Hergo Tasuja selgitas olukorda ja valla võimalusi.

Katrin Visnapuu: mida saab vald teha, kui on rikutud hanke tingimusi?

Hergo Tasuja: hanke järgi peaks saarel olema kaks autot ja kolmas mingite tundide kaugusel ja valmis reageerima. Rikkumised peaks olema fikseeritud. Avalike punktide veograafikud on paika loksutatud ja üldiselt see toimib. Ettemakstud prügikotte on juulikuu jooksul müüdud ca 800 tükki, aga Saarte Liinidega ei saadud konteineri asukoha osas Heltermaa sadama alal kokkulepet ja konteineri eramaale paigutamise osas enne sadamat ei andnud nõusolekut Maanteeamet (viidates liiklusohutusele). Saarte Liinidega peab talvel uuesti rääkima ja samasugune konteiner võiks olla ka Sõru sadamas.

Pilvi Post tundis huvi eterniidi kogumisringi kohta.

Hergo Tasuja vastas, et pakkumiste tähtaeg oli täna (10.08) ja vallavalitsus kinnitab vedaja. Seejärel teavitatakse avalikult kuupäev, millal algab registreerimine. Kindlasti me esimese korraga ei suuda rahuldada inimeste vajadusi, kogumaht valla peale on 50 tonni. Aga suure huvi ja vajaduse korral saame selle kampaaniaga jätkata.

Toimus arutelu avalike ürituste ajal tekkiva prügi ja selle äraveo teemal.

Otsustati: Võtta saadud info teadmiseks

Päevakorrapunkt 3

Maanteeameti poolt planeeritava Emmaste keskuse liikluskorralduse muudatuse küsimuses toimunud arengud

Hergo Tasuja: Juulis toimusid mõõdistustööd. Projekteerimine käib, materjale ei ole veel jagatud.

Otsustati: võtta saadud info teadmiseks.

Päevakorrapunkt 4

Volikogu eelnõud

4.1. Valla lisaeelarve

Hergo Tasuja tutvustas lisaeelarve koondtabelit ja selgitas, et lõplik variant kinnitatakse kolmapäeval vallavalitsuses. Lisaeelarve on koostatud konservatiivselt, tulumaksu laekumise prognoosi vähendamisega 10%, sest pole teada, mida aasta lõpp toob. Kogu valla peale oli vaja kokku tõmmata ca 1 miljon, Emmaste osavallas 90 000 eurot. Vabariigi Valitsuse lisaeelarve suunas Hiiumaale toetusena 2 miljonit, millest 400 000 eurot sihtotstarbelisena teedele ja 400 000 eurot koroona kulude katteks. Ülejäänud 1,2 miljoni euro investeeringuobjekti kohta langetab volikogu otsuse augustikuu istungil.

Emmaste osavallas tuleb lisada vahendeid jäätmekäitlusele 8 000 eurot ja tegemata jäänud Kõlakoja investeeringu asemel kasutaks seda lasteaia mänguväljaku uuendamiseks ja vana utiliseerimiseks, maksumusega 10 000 eurot.

Lisaeelarve läheb kahele lugemisele ja augusti volikogu otsustab muudatusettepanekute tegemise tähtaja.

Otsustati: võtta saadud info teadmiseks ja toetada eelnõud

4.2. Pagana katastriüksuse munitsipaalomandisse taotlemisest loobumine

Pilvi Post selgitas olukorda. Maatükil paiknes endine Pärna pakendijäätmemaja ja nüüd soovib Vanapagana kinnistu omanik seda liita oma kinnistuga. Seaduse alusel on kõigil piirinaabritel võimalus seda omandada. Kuna maatükk piirneb valla teega, siis tuleb volikogu käest küsida, kas vald soovib seda omale. Vallal ei ole osavalla hinnangul seda maatükki otstarbekas omandada ja eelnõu järgi vald loobub selle taotlemisest munitsipaalomandisse.

Toimus arutelu ja hääletamine katastriüksuse munitsipaalomandisse taotlemisest loobumise üle. Kõik olid loobumise poolt.

Otsustati: Toetada maatüki munitsipaalomandisse taotlemisest loobumist.

Päevakorrapunkt 5

Endise kultuurimaja projekti areng

Selgitusi andis osavalla vanem Hergo Tasuja. Praegu on majja sissepääs piiratud ja tagatud ohutus. Õue-ala on trimmerdatud ja maja seest prahist puhastatud. Omanikul on plaan järgmisel suvel skulptorid kohale kutsuda, kuna sel aastal tegi koroonaviirus omad korrektiivid. Järgmisel aastal saab siis ehk ka adekvaatsema pildi kavatsustest.

Otsustati: hoiame silma peal arengutel, eelkõige ohutusel ja heakorral kinnistul.

Päevakorrapunkt 6

Muud küsimused

Muid küsimusi ei olnud

 

Järgmine osavallakogu koosolek toimub 11.9.2020 kell 9 vallamajas


reede, 14. august 2020

Tulumaks

Omavalitsustele üle kantud tulumaks - juuli
 
Nimi 2020 2019 Muutus
Haapsalu linn 912 526 915 263 -0,30
Hiiumaa vald 789 780 789 297 0,06
Lääne-Nigula vald 489 830 486 915 0,60
Lääneranna vald 324 912 328 361 -1,05
Saaremaa vald 2 289 595 2 298 855 -0,40
KOKKU 107 556 837 108 370 601 -0,75

 

Omavalitsustele üle kantud tulumaks 2020
   
Nimi 2020 2019 Muutus
Haapsalu linn 6 044 271 5 907 835 2,31
Hiiumaa vald 5 417 322 5 242 030 3,34
Lääne-Nigula vald 3 314 877 3 230 754 2,60
Lääneranna vald 2 199 148 2 186 322 0,59
Saaremaa vald 15 278 674 15 099 747 1,18
KOKKU 729 313 778 704 704 520 3,49


Spordivaldkonna arengutest

Kolmapäeval otsustas vallavalitsus esitada volikogule eelnõu kasutada riigi täiendavat 1,2-miljonilist investeeringutoetust Hiiumaa spordikeskuse teise etapi ehitamiseks.
See tähendab, et esimene ja teine etapp saaksid valmida üheaegselt. Mis on igati mõistlik ja mis tegelikult on olnudki nii spordiinimeste kui vallavalitsuse soov.
Küsimus oli selles, kelle taskust tuleb teise etapi rahastus. Siin lootsime vabariigi valitsuse toele ning vallavanema asendaja ja volikogu esimees pidid riigi tasandil läbirääkimisi pidama.
Tõsiasi on, et liiga lihtne see ei ole ehk spordimeeste keeles on aus on öelda, et me ei suutnud end realiseerida. Seda enam tuleb tunnustada praegu lapsepuhkusel viibivat Hiiumaa vallavanemat Reili Randa ja tema tolleaegset suhtlust valitsusega, kuna esimene etapp saab teoks riigi ja valla suhteliselt võrdsel osalusel. Teine etapp vähemalt nelja viiendiku osas valla panusena.
Vallavalitsus saatis kolmapäeval kirja kultuuriministrile, saamaks kinnitust lubadusele, et ministeerium toetab teise etapi töid 0,3 miljoniga ehk viiendiku kuludest kataks riik.
Hiiumaa spordikeskuse lõpliku valmimiseni jäävad siis veel kolmas etapp ehk haljastus ja välisväljakud ning neljas etapp ehk täismõõtmetes kunstmuru jalgpalliväljak.
Nii kultuuri- kui peaminister kinnitasid Hiiumaa visiidil riigipoolset huvi spordikeskuse täielikuks väljaehitamiseks ja usutavasti saame projekti valla ja riigi koostöös lõpule viia.
Juuni alguses oli maakonnalehe veergudel mitmeid lugusid spordist ja spordikeskusest. Kirjutasin ka ise arvamusloo, kus tõin välja, et ei maksa objekte või piirkondasid vastandada. Meie fookus võiks olla nii sätitud, et otsime üheskoos lahendusi, kuidas saaksime võimalikult palju ära teha.
Nii on selge, et maakondliku spordikeskuse kõrval ei tohi ära unustada Palade spordihalli renoveerimist, milleks kehtiv eelarvestrateegia järgmiseks aastaks 300 000 eurot ette näeb.
Ja sporditaristut tulebki vaadata laia haardega.
Meeldiv on tõdeda, et uuest aastast on Palukülas kunstlume tootmise võimekus. Ehk hiidlased saavad senisest tõenäolisemalt ning paremates tingimustes suusatada.
Paljuski spordiklubide eestvedamisel on arendatud kettagolfi radasid. Lisaks Palukülale ja Randmäele, kus 18 korviga mängukohad, on aktiivselt kasutusel Käina pargi väljak ja äsja valmis ka Palade kooli mängukoht. Vaadates, kuivõrd aktiivselt neid kasutatakse, julgen öelda, et see on üks harrastajarohkematest spordialadest saarel.
Emmaste spordihalli põrand on kaetud tartaankattega, mis annab suurepärase võimaluse kergejõustikku harrastada. Eelmisel aastal renoveeriti Emmaste tenniseväljak, kuu lõpuks saab uue katte tänavakorvpalliplats. Eile avati uuenduskuuri läbinud Nurste motokrossirada, kus on tegus klubi, treenerid ja alast huvitatud noored harrastajad. Tublit toimetamist on märgatud, mida tõestavad kaasava eelarve hääletusel saadud toetushääled.
Jõudsalt on arenenud meresport. Möödunud nädalavahetusel oli noorte purjeregati stardijoonel poolsada alust. Vägev! Seda on toetanud sadamate kiire areng viimasel kümnendil, aga ka asjaolu, et purjetamist edendavad klubid on suutnud teha eduka põlvkonnavahetuse ja ala veavad noored tegusad inimesed.
Loetelu võiks julgelt jätkata, sealhulgas ka paljude väiksemate arendustega nagu näiteks välijõusaalid, mis on püstitatud Hausmale, Suuremõisa või Leissu. Ent selle loo mõte on juba ilmselt piisavalt selgelt esitatud – spordivaldkond Hiiumaal areneb jõudsalt. Spordikeskus on selles meres vaid suur ja silmapaistev vaal. Samas ujub selle ümber ohtralt hülgeid, lõhelisi ja isegi haikalasid. Tähtis on, et kogu (spordi)meri oleks elujõuline.


Ilmus 14.08 Hiiu Lehes.

neljapäev, 9. juuli 2020

Tulumaks

Kohalike omavalitsustele üle kantud tulumaks.


2020 2019 Muutus I poolaastal
Haapsalu linn 5 131 745 4 992 572 2,8
Hiiumaa vald 4 627 542 4 452 733 3,9
Kihnu vald 296 876 292 933 1,3
Lääne-Nigula vald 2 825 047 2 743 839 3,0
Lääneranna vald 1 874 236 1 857 961 0,9
Muhu vald 916 471 906 629 1,1
Ruhnu vald 79 554 84 624 -6,0
Saaremaa vald 12 989 079 12 800 892 1,5
Vormsi vald 220 291 214 494 2,7
KOKKU 621 756 941 596 333 919 4,3

Tulumaks


2020 2019 Muutus juunis
Haapsalu linn 850 671 845 062 0,7
Hiiumaa vald 760 525 748 903 1,6
Kihnu vald 49 818 51 401 -3,1
Lääne-Nigula vald 465 006 459 086 1,3
Lääneranna vald 299 268 308 303 -2,9
Muhu vald 151 214 141 166 7,1
Ruhnu vald 12 658 13 333 -5,1
Saaremaa vald 2 121 366 2 075 035 2,2
Vormsi vald 35 826 36 468 -1,8
KOKKU 101 838 190 99 968 200 1,9

esmaspäev, 6. juuli 2020

Töötus

Eesti töötuse määr on 7,9% ehk meil on ca 51 300 töötut Töötukassa andmetel.
Viimase kahe kuuga see märkimisväärselt kasvanud ei ole. Samas võrreldes 2018. või 2019. aasta juuli alguse seisuga, on töötuid pea 20 000 võrra enam.
Et töötuse määr oluliselt kasvanud ei ole, on kindlasti üks argument, miks valitsuskoalitsioon on otsinud konsensust võõrtööjõu osas. Nüüd, mil põllumajandussektor oli suurte probleemide käes - kui mitte öelda kaose serval -, siis mingi lahendus leiti.
Hiiumaa on jätkuvalt madalaima töötuse määraga maakond, kus 4,4% ehk 199 töötut. See on pea poolesaja võrra enam kui eriolukorra alguses, samas veidi vähem kui näiteks maikuu alguses.

teisipäev, 30. juuni 2020

Puhkus

Osaliselt tänu koroonale ja selle järelmõjudele õnnestus sel aastal pool juunikuud puhata. Jah, töö otsis vahepeal üles küll. Aga tuleb tunnistada, et pigem mitte osavallaga seotud teemadega. Seega aitäh kõigile, kes sealsed teemad ära katsid.
Kohe puhkuse alguses suundusime perega Värska lähedale. Puhka Eestis! Ööbisime RMK majakeses, mis oli päris mõnus variant. Avastasime Kagu-Eestit ja tuleb tõdeda, et väga positiivsed kogemused.
Väljastpoolt vaadates jättis hea mulje. Üldse ei ütle, et ääremaa. Ka sellises kohas nagu Saatse, kuhu sõidad lipsti! üle Venemaa, rajati hoolsalt kergliiklusteed. Suuri arendusi, tehaseid ei paistnud, aga külad ja teed olid ilusad.
Soovitame külastada Värska talumuuseumi, kus perenaine soojalt vastu võtab. Tegelikult oli vist pea igal pool nii. Meenub näiteks ka Viljandi vana veetorn, mida Värska poole sõites vahepeatuse ajal külastasime.
Kesk- ja Kagu-Eestis, nii minnes, tulles kui ringi sõites, vaatasime mitmed uued keskväljakud samuti üle. Mis mulle Võru linnas positiivselt silma torkas. Seal oli kohe keskväljaku serval kaasaegne tualett, mida tasuta kasutada võis. Vot, mida turist vaatab ja märkab :)

Jaanipühad möödusid aga mõnusalt ja rahulikult. Tuleb tunnistada, et sellisel kujul meeldivad need mulle isegi märksa rohkem, kui suurte avalike ürituse näol.

Päris palju jõudsime ka koduaias tööd teha ja päikest saada. Viimase osas oli suurepäraselt ajastatud puhkus :)

teisipäev, 9. juuni 2020

Investeeringutoetus

Sotsiaalmeedias on elavat arutelu tekitanud riigi lisaeelarvega Hiiumaa vallale ettenähtud investeeringutoetuse kasutamine.

Hiiumaa Spordikeskusest. Täiesti kindel, et see hoone on vajalik ja et see saarele tuleb. Kõik vaidlused selle üle on ära vaieldud. Kohe saab kinnitatud hange, millega I etapi tööd algavad. See tähendab põhiosa (pallimängusaalid, rühmatreeningute saalid, jõusaal, riietusruumid, kabinetid, noortekeskus jms) ja kergejõustikuala koos 60 meetri jooksurajaga. Kindlasti valmib ka tennisehall. Kui mitte mainitud investeeringutoetuse toel, siis muudest vahenditest. Ja ma üldse ei kahtle, et tegelikult saadakse ka vabariigi valitsuse tasandil aru lõpuni valmis ehitatud Hiiumaa spordikompleksi vajadusest. Ehk nii nagu kultuuriministeeriumi kaudu toetati I etappi, oleks mõistlik riigi tasandil panustada ka II etapi valmimisse.
Vahemärkusena - kui eelmise toetusotsuse teinud ministrit peetakse saarlaseks, siis tänast hiidlaseks :)
Täpselt samamoodi on tuge vaja ka järgmise osa ehk õueala välja ehitamiseks. Sealhulgas liigamängudeks sobilike mõõtmetega jalgpalli kunstmuruväljak, mille rajamist mujal Eestis jalgpalliliit ja kultuuriministeerium ongi toetanud. Järgnev samm on toimiva sümbioosi loomine Paluküla spordiradadega. Ja ega sellegagi tööpõld otsa saa :)

Spordiregistri järgi on Hiiumaal populaarseim ala jalgpall 153 harrastajaga, kellest 109 on noored. Järgnevad purjetamine 135 harrastajaga, sh 57 noort. Võrkpalli, orienteerumise ning korvpalliga tegeleb vastavalt 112, 111 ja 110 hiidlast. Sealjuures võrkpalli harrastab 88 noort ehk sama palju kui teise kahe alaga kokku. Tennise ja kergejõustikuga tegeleb võrdselt 79 inimest, kellest noori vastavalt 63 ja 37.

On selge, et luues maakondliku Spordikeskuse, ei tohi me tähelepanuta jätta sportimis- ja liikumisvõimalusi igas Hiiumaa piirkonnas. Eriti koolide juures, arvestades kehalise kasvatuse tundide, huviringidega. Muidugi, liikumise tähtsuse rõhutamine on täna juba pigem loomulik osa kooliprogrammist, kui et ainult kehalise kasvatuse tunni teema. See - sport ja liikumine iga koolipäeva loomuliku osana - on ka taas EOK presidendiks valitud Urmas Sõõrumaa üks läbivaid teemasid.

Seda arvestades on ehk mõistetav, miks koalitsioon tegi vallavalitsusele ülesandeks esmajärjekorras kaks objekti investeeringutoetuse kasutamiseks ette valmistada. S.t Palade spordihalli ja Käina kultuurikeskuse rekonstrueerimine.

Sealjuures neist teise puhul tuuakse ainsa miinusena välja asjaolu, et see asub Käinas. Kuigi olulisem võiks ikkagi olla, et selle tulemusena paranevad oluliselt meie inimeste õppe- ja vaba aja veetmise tingimused.
Noortekeskus saab kaasaegsema ja ruutmeetritelt suurema pinna.
Huvikooli, kus nimekirjas pea 150 õpilast, õppetingimused paranevad märkimisväärselt.
Hoones saavad endale tegutsemiskoha päevakeskus ning puuetega inimeste keskus.
Tähtsusetu pole ka majanduslik pool. Ehk kokkuhoid ja loogiline, ühtne küttesüsteem, kui hoone viia ujula katla toitele.

Palade spordihalli puhul on lendu läinud ka valeväited. Näiteks plaan hoone lammutada ja uut mitte ehitada. Seda on keeruline isegi kommenteerida. Eesmärk on hoone rekonstrueerida, nii nagu see ka Hiiumaa valla eelarvestrateegias kirjas on. Et kooliõpilased, aga ka spordisõbrad saaksid korralikes tingimustes tegutseda. Kahe aasta eest valmis hakkepuidu küttel töötav katlamaja, ent kui hoone ikka üldse sooja ei pea, siis ei päästa ka see päeva. Liiati on selline variant rahakotile kulukas. Mõistlik on spordihoone korda teha.
Teine suur faktiviga on raha jaotus. Väidetakse, et investeeringutoetus ehk 1,2 miljonit on kahe objekti vahel ära jagatud, nii et ühele jääb kolmandik, teisele kaks kolmandikku. Jällegi, üsna ebaloogiline. Täna ei ole lõpuni selge kummagi objekti lõplik maht ega investeeringuvajadus. Eelarvestrateegias on küll hinnangulised maksumused, ent need vajavad kindlasti täpsustamist. Arvestades nii täpset töö mahtu kui ka tänaseid ehitushindasid. Seejärel saame rääkida sellest, kuidas 1,2 miljonit jaguneb.

Kokkuvõtteks. Ei maksa objekte või piirkondasid vastandada. Pigem võiks fookus olla nii sätitud, et otsime üheskoos lahendusi, kuidas saaksime võimalikult palju ära teha.

teisipäev, 2. juuni 2020

Tulumaks

Omavalitsustele üle kantud tulumaks


  Mai

2020 2019 Muutus
Haapsalu linn 861 563 844 990 2,0
Hiiumaa vald 774 992 751 442 3,1
Jõgeva vald 790 923 785 452 0,7
Jõhvi vald 776 011 793 988 -2,3
Kihnu vald 47 690 48 865 -2,4
Lääne-Nigula vald 474 103 443 618 6,9
Lääneranna vald 298 180 303 764 -1,8
Muhu vald 147 844 142 563 3,7
Narva linn 2 607 976 2 635 868 -1,1
Paide linn 754 652 711 614 6,0
Pärnu linn 3 280 829 3 193 953 2,7
Ruhnu vald 11 784 14 449 -18,4
Saaremaa vald 2 194 416 2 117 572 3,6
Tallinn 40 508 587 39 192 883 3,4
Tartu linn 7 402 873 7 071 323 4,7
Vormsi vald 36 214 37 462 -3,3
KOKKU 104 453 068 101 108 553 3,3



  Kokku

2020 2019 Muutus
Haapsalu linn 4 281 074 4 147 510 3,2
Hiiumaa vald 3 867 017 3 703 830 4,4
Jõgeva vald 4 126 163 3 981 593 3,6
Jõhvi vald 3 787 203 3 762 460 0,7
Kihnu vald 247 058 241 532 2,3
Lääne-Nigula vald 2 360 041 2 284 753 3,3
Lääneranna vald 1 574 968 1 549 658 1,6
Muhu vald 765 257 765 463 0,0
Narva linn 12 883 796 12 603 800 2,2
Paide linn 3 757 887 3 659 435 2,7
Pärnu linn 16 437 838 15 874 286 3,6
Ruhnu vald 66 896 71 291 -6,2
Saaremaa vald 10 867 713 10 725 857 1,3
Tallinn 201 041 477 190 642 115 5,5
Tartu linn 37 543 301 35 522 004 5,7
Vormsi vald 184 465 178 026 3,6
KOKKU 519 918 751 496 365 719 4,7

esmaspäev, 1. juuni 2020

Töö

Eestis on maikuu lõpuks makstud töötasu hüvitist 140 miljoni eurot.
Sellest Hiiumaal 325 979 €. Sellest on tuge saanud 89 saare asutuse 293 töötajat.

Tööpuudus on Hiiumaal Eesti madalaim. 4,6 protsenti, kui vahepeal kerkis see ka 4,7 peale. Eestis keskmiselt 7,8% ning maksimaalselt 13,2 protsenti.
Samas tuues võrdluseks 2019. aasta maikuu lõpu seisu, siis oli saarel tööpuudus nii madal kui 2,9% ehk numbrites 132 töötut.
Eestis on töötuid üle 50 000, neist Hiiumaal 207.

pühapäev, 31. mai 2020

Lasteaed


Samm perede heaks

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon andis 22. aprillil menetlusse seaduseelnõu 183 – koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse. Juhtivkomisjon ehk kultuurikomisjon arutab eelnõu teisipäeval, 2. juunil.
Eelnõuga kaotatakse lapsevanemate jaoks kohustus tasuda lasteaia kohatasu, vastav kulu jääb riigi kanda.
Sel õppeaastal omandab meil alusharidust 66 330 last, riigieelarve jaoks tähendab kohatasu korvamine umbes 40 miljonit eurot. Samas on see igakuine ära jääv kulu meie peredele.
Võrdluseks. Kütuseaktsiisi langetamise, mida aprillis tehti, mõju riigieelarve on hinnanguliselt 67 miljonit. Millist mõju tänane kütusehind isiklikule eelarvele avaldab, saab igaüks ise arvutada.
Suured erinevused
Täna on Eestis märkimisväärsed erinevused lasteaia kohatasudes. Vahe on omavalitsuste lõikes enam kui kümnekordne.
Enamik omavalitsusi on kehtestanud lasteaia kohatasu, mis on otseselt seotud alampalgaga. Seadus lubab ülempiiriks 20 protsenti alampalgast. On räägitud, et see ei ole õige ega õiglane: kui tõuseb alampalk, tõuseb automaatselt ka kohatasu.
Tänavu on alampalk 584 eurot kuus. Maksimaalne kohatasu seega 116,8 eurot kuus lapse kohta. Ja mitu omavalitsust kasutabki ülempiiri.
Hiiumaa eesrindlik
Hiiumaa vald paistab Eesti omavalitsuste seas silma kui vald, mis panustab oluliselt alusharidusse.
Hiiumaal kehtib käesolevast aastast ühtne lasteaiatasu, millele ei lisandu toiduraha: pere ühe lapse eest on osalustasu 30 eurot, teise lasteaias käiva lapse eest 25 eurot ning alates kolmandast lapsest täiendavat osalustasu ei ole.
Kui arvutada kokku kõik kulud, mis lasteaias lapsega seotud, siis lapsevanem kandis Hiiumaal 2019. aastal viis protsenti kogukuludest. 95 protsenti seega vald.
Veel väiksem oli see vaid Põhja-Sakala (4%), Tõrva (4%), Alutaguse (3%), Vormsi (2%) ja Kanepi (1%) vallas. Keskmiselt oli see üle kümne protsendi.
Lisaks ei esitanud Hiiumaa vallavalitsus eriolukorra ajal ning kuni 1. septembrini osalustasu arveid päevade eest, mil laps lasteaias ei käi.
Hiiumaal tegutseb kuus lasteaeda, kus kokku käib 307 last. Eriolukorra ajal langes osalejate arv minimaalselt 7-8 lapseni. Tänaseks on lasteaedades pea 200 last igapäevaselt.
Kindlasti tuleb tunnustada meie lasteaedade töötajaid, kes tegutsesid samuti eesliinil ja vaatamata kohati väikesele laste arvule, olid valmis teenust ööpäevaringselt pakkuma. Õnneks meil selleks tarvidust ei tekkinud.
Tulles tagasi eelnõu juurde, siis SDE algatus on oluline muudatus riigieelarve mõttes. Aga seda just lastega perede toetamiseks mõeldud meetmena. Suudame täna pakkuda tasuta põhikooli- ja isegi kõrgharidust.
Teeme siis selle viimase sammu ja otsustame, et toetame laste haridusteed alusharidusest alates, hea Riigikogu liige.

Ilmus 29.05 Hiiu Lehes

neljapäev, 21. mai 2020

Osavallakogu

Emmaste osavallakogu koosoleku protokoll nr 27 15. mai

1. Osavalla vanema ülevaade

Hergo Tasuja: Eriolukord riigis saab läbi, piiranguid leevendatakse. Juulist taastub loodetavasti tavaline elurütm. Eriolukorra kohta koostatud koonddokument on teile saadetud ja ka valla infokanalites kättesaadav.

Tohvri hooldekodu projekteerimis- ja ehitustööde leping on sõlmitud ja projekteerimistöö käib. Mai lõpus tuleb ettevõtja kohale ja tööde lõpptähtaeg on oktoober 2021 (2 kuud pikendatud seoses vahepealse eriolukorraga).
Sõru Paadikuurile Päästeameti poolt veebruaris tehtud ettekirjutuse kevadtähtaja puudused on üürniku poolt kõrvaldatud. Vaja on teha mõned suuremad tööd, millel on pikem tähtaega. Juunis tuleb EST-LAT projekti rahastuse lõplik otsus väikelaevasadama renoveerimiseks.
Lõppenud on tänavakivide paigaldamise hanked (Päevakeskuse esine, kooli juures algklasside esine ala, Leisu koolimaja jalgteed), juuni lõpuks on tööd teostatud. Valla ühine teede hange lõppeb 19. mail ja väiksemate tööde pakkumiste tähtaeg on 22. mai.
Lõppes hange madalseiklusraja paigaldamiseks Emmaste männikusse. Saime hea pakkumise ja anname pakkujale teada, et oleme valmis temaga lepingu sõlmima. Lisaks kolime ka Emmaste jõu-õue madalseiklusraja juurde ümber.
Rahalisest olukorrast: 1. aprillist vallavalitsuse korraldus allasutuste ja osavaldade eelarvet 10 % ulatuses kärpida, mis Emmaste osavalla puhul tähendab - 87 000 eurot. Lisaeelarvega läheb vallavalitsuse volikokku ilmselt augustis. Tulumaksu on laekunud aprillini + 9 %, aprilli laekumine oli -7 %, neli kuud kokku +4%. Planeeritud valla eelarves +5 %. Samas läheb Hiiumaal võrreldes muu vabariigiga hästi.
Vallavalitsuse poolt kuulutatakse välja hange KIKi tänavavalgustuse projekti tööde tegemiseks kolmes osavallas.
VAKi, muuseumi ja raamatukogu koostöös ja noori kaasates on valminud Emmaste osavalda tutvustav voldik, mida suvel jagada.
Hiiumaa Arenduskeskuse üleskutsele registreerida kaugtöö võimalused Hiiumaal olid kolm kiiremat kaheksast Emmaste osavallas – Sõru muuseumi II korrus, Emmaste raamatukogu II korrus ja Valgu seltsimaja
EMKO-l käsil kevadtööd – kruusateede hööveldamine, niitmine, Liivalauka suplusranna korrastamine.
Lasteaia töötajad korrastasid Emmaste ja Mänspe kalmistuid ja ka haudu, kui omaksed ei saanud seda liikumispiirangute tõttu ise teha ja soovi avaldasid. Tänaseks on laste arv lasteaias ca 50% ulatuses taastunud.
Mai algusest on muutunud pakendimajade süsteem. Emmaste keskuse endine pakendikonteinerite koht kujundatakse ümber turuplatsiks, kasutades olemasolevat õuemööblit.
Valgu ja Ulja bussipeatustesse on külaaktivistide poolt paigaldatud uued istepingid. Aitäh tegijaile!
VAKil lõppes Emmaste liigub liikumissari, millest enamus etappe toimus virtuaalselt. Sõru muuseumis ettevalmistused suvehooajaks koostöös Hiiumaa Muuseumidega.
Emmaste Põhikool jätkab valdavalt distantsõppel, hakkavad toimuma spordipäevad ja projektõpe, jätkub toidupakkide jagamine.
Raamatukogus on säilinud tavapärane töörütm, võimalus ka kontaktivabaks laenutuseks.
Leisu seltsimaja juurde on välisvahenditest hangitud Emmastega sarnane jõu-õu ja Liivalauka supluskoha jaoks rannavolle komplekt.
Treeningutega alustas ja hankis teise paadi Sõru Merekool ning Nurste krossirajal algavad kaasava eelarvega seotud tegevused. Spordiväljakutel on toimunud samuti korrastustööd, järgmine etapp on kraavisüsteemide uuendamine.
15. maist läheb lahti värvikampaania, registreerimine muutub inimesele natuke lihtsamaks ning toimub esimene Uuskasutuskeskuse kogumisring, mis saab alguse Emmastest.

Küsimusi osavalla vanemale ei olnud
Otsustati: võtta saadud info teadmiseks

2. Maanteeameti poolt plaanitav Emmaste keskuse liikluskorralduse muutus

Hergo Tasuja: Eelmisel korral sai öeldud, et esitame Maanteeametile vastulaused ja oma ettepanekud, siis seda me ka tegime. 27. aprillil tuli Maanteeameti kiri, kus oli välja toodud, et ei meie ega kahe ettevõtja ettepanekutega ei arvestata. Olid mõned asjad, millega nad olid nõus arvestama (parklasse suunav viit ja seoses ülekäiguraja tõstmisega on vaja ka valgustus ringi tõsta).

Osavalla vanem selgitas osavallakogu liikmetele vahepealseid arenguid ja saavutatud lahendusi. Lahenduseks oleks, et valla poolt saadame Maanteeametile uue vastuskirja, kus toome välja, et soovime olla kogu projekteerimise protsessi ja edasiste tegevuste juures kaasatud ja kui parkimiskohtade loomiseks või parkimisvõimaluste säilimiseks on vaja uut parklat, siis oleme valmis rahaliselt ka panustama.
Selleks on erinevad variandid: lihtsam ja odavam oleks kaotada ära ristisuunaline parkla ja otseühendus riigimaanteega ja tehakse vahele kõnnitee äär, mille tulemusena tekib sissesõit taskusse ja jääb 2-3 kohta. Teise variandi korral on vaja, et maaomanikud (vald ja eraomanik) annaksid nõusoleku, et projekteeritakse uus ja suurem parkla ja see läheks nende maale. Selliste variantidega hakkaks projekteerimine peale sügisel, talvel võiks olla joonis valmis, siis saaks korraldada avaliku koosoleku ning kevadel saab töödega peale hakata. Kõik kulud kuni ehituseni on Maanteeameti kanda, aga kui see tähendab uue parkla ehitust, siis peaksid vald ja/või ettevõtted samuti panustama.

Toimus arutelu erinevate parkimist võimaldavate variantide üle. Osavallakogu liikmed leidsid, et parkimine peab poe ees säilima.

Hergo Tasuja: minu ettepanek, mille kohta on oluline osavallakogust otsus saada, on et soovime olla ametlikku käiku kaasatud ja lubame, et kui projekteerimise käigus selgub, et parkimisvõimaluste tagamiseks on vaja uus parkla ehitada, siis me finantseerime või kaasfinantseerime seda.

Otsustati: Osavallakogu seisukoht on, et Maanteeamet peab kaasama maaomanikud, huvitatud ettevõtjad, osavalla valitsuse ja osavallakogu ning läbi rääkima ja arvestama meie seisukohtadega, et poe ees säiliks parkimisvõimalus. Oleme valmis võtma kohustusi uue parkla ehituse korral.

Liina Lepamaa: toetan kirja saatmist. Teen ettepaneku kutsuda teema arutamiseks osavallakogu korraliste koosolekute vahepeal (järgmisel nädalal) kokku kõiki osapooli kaasav ümarlaud ja et ka kõik osavallakogu liikmed oleksid kohal.

3. Hiiumaa Vallavolikogu eelnõud
Osavallakogu ei avaldanud ühegi eelnõu kohta arvamust

4. Muud küsimused

4.1 Suviste sündmuste korraldamine
Osavallavanem selgitas avalike ürituste korraldamise võimalusi. Juulikuuni on avalikud üritused keelatud. Säilib 2+2 nõue, siseruumides ei tohi olla üle 500 inimese ja välitingimustes üle 1000 inimese.
Emmaste osavallas saaks toimuda juuli keskpaigas Sõru Saund ja augustis Sõru Jazz ja Muinastulede öö koos Muuseumiööga.

4.2 Järgmine osavallakogu koosoleku toimumise aeg 12. juuni 2020 kell 9 vallamajas.


reede, 15. mai 2020

Lasteaiad

Statistikat lasteaedade kohta.

Kohalkäinute arv Hiiumaa lasteaedades eriolukorra ajal.

  KOKKU
Kohalkäinute % 
16.märts 31 10%
20.märts 7 2%
03.apr 9 3%
16.apr 32 10%
22.apr 46 15%
04.mai 123 40%
12.mai 131 43%
15.mai 104 34%


Võrdlus Eesti lasteaedade kohta.

Vanema kaetav osa kogukulust - Hiiumaal oli see 2019. aastal 5%.
Väiksem oli see Põhja-Sakala (4%), Tõrva (4%), Alutaguse (3%), Vormsi (2%) ja Kanepi (1%) vallas. Keskmine selgelt üle kümne protsendi.