Haldusreform

Eelmise kuu teises pooles kirjutasin Hiiu Lehes kogukonnakoosolekutest, mille Emmastes läbi viisime. Viis koosolekut, igas nii 15 osaleja ringis.

Jah, ilmselt ehitanuks ma ise koosolekud sisuliselt/vormilt veidi teistmoodi üles, et vallajuhtide poolsed mõtted olnuks väiksema ja inimeste sõnavõtud suurema ajalise kaaluga. Ent pole õige etteheiteid teha, kuna ise loobusin moderaatori rollist. Ja kõigil, kel vähegi oli soovi sõna võtta, selle võimaluse ka said.

Haldusreformi vaadates oli üks oluline mure võimalik otsustusõiguse vähenemine meie piirkonna jaoks. See on igati arusaadav. Samas on võimalik seda pehmendada. Selleks tuleb volikogusse valida mõistlikud- mõtlevad, mõtlemisoskusega!- inimesed, kes ei lähtuks mitte ühe konkreetse piirkonna huvidest, vaid suudaks seista konkreetsete põhimõtete/eesmärkide eest. Jah, teoorias on see lihtsam rääkida, kui praktikas teha, on ajalugu elavalt tõestanud...

Mind kriibib veel mõte, et kas praegu siis Hiiumaal- eriti ühinemisest kõrvale jäänud valdades- oleme suutnud valdu nii juhtida, et kõik piirkonnad on võrdselt arendatud. Ehk et ei ole mingeid selgeid eelispiirkondi ja neid, mis on investeeringutest selgelt aastateviisi kõrvale jäänud (jäetud). Samamoodi, kas oleme edukalt suutnud rakendada kaasavat juhtimist ehk ka need, kes valimistel teiseks-kolmandaks jäävad, saavad sõna sekka öelda. Neile küsimustele ei peaks vastama mitte vallajuhid, vaid asjasse puutuvad ise. Kas ja kuidas praegu Hiiumaal volikogus vähemusse jäänuid valla juhtimisse kaasatakse, oskavad kõige paremini öelda just opositsioonis olijad.

Suurem probleem on aga väärtustega. Kui hirmudest on võimalik üle saada, siis inimese väärtushinnanguid nii lihtsalt ei muuda. Ehk rahaahnus versus inimkeskkond. Ühed on valmis raha nimel meie ühisvara ohvriks tooma, teised hindavad meid ümbritsevat rahast hoopis olulisemaks. Raha on või ei ole, aga kui keskkond sinu ümber on rikutud, siis pole ka rahaga midagi peale hakata. Argument, et Ida-Virumaa on tagurpidi kaevandatud, nüüd oleks aeg ka meil oma osa kanda, ei päde. See, kui siin võimalikud keskkonnakahjud esile kutsuda, ei tee Ida-Virus asju paremaks. Neid asju tuleb eraldi vaadata. Ja loomulikult, kaevandamisega tekitatud kahjude likvideerimine on oluline teema. Aga Lääne-Eesti looduskeskkonna hoidmine samuti. Tehnika areneb kiiresti ja ka praegu on olemas säästlikumad/mõistlikumad lahendused energiatootmiseks, just taastuvenergia.

Niisamuti tasuks koolis õpitut siiski elus meeles pidada. Võtame ameerika indiaanlased. Pärismaalased, kelle "nutikad" juhid müüsid mitmed territooriumid klaashelmeste, viski jms eest maha. Nende arusaama järgi ei kuulunud maa kui selline küll kellelegi konkreetsele, aga eurooplaste arusaam oli/on teine. Mis indiaanlastest sai ja on saanud, teame vast isegi. Ka praegu võime rääkida, et tuuleparkidega ei anna me oma maad ära, aga (sisult) sarnaseid näiteid on tuua küll. Ehk kui kuhugi on rajatud tehas, mille tegevus tekitab lõhna/haisu/lehka, siis ei ole naabritele sellest tolku, et mingid mõõtmised ei leia ohtliku- või reostustaseme ületamist. Kui ikka see hais elamist segab, siis on probleem olemas. Ja enamjaolt ei hooli pärast lihtinimestest keegi. Ehk ilmselgelt on ohud suuremad kui võimalik tulu. Rääkimata reaalsest vajadusest.

Haldusreformi kontekstis on kahetsusväärne, et Hiiu vald ei ole teisi omavalitsusi sel teemal isegi ühise laua taha kutsunud. Kuigi ilmselgelt mõjutab see projekt kogu saart tervikuna. Ent ikka aetakse pelgalt mingit oma valla ja eraettevõtja ühiste kavatsuste kokkulepet.

Laiemalt vaadates ei ole mina aru saanud ka sellest, et miks- eriti just hea koostöö vajalikkusest rääkijad, aga seda teevad vaat et kõik vallajuhid- valdadele kuuluvate ja ülesaarelise suunitlusega SA-de või asutuste või projektide juurde üldse nii vähe teiste valdade esindajaid kaasatakse. Loomulikult, ega me isegi nö puhtad poisid ei ole. Valitsemisperioodi alguses oli juttu, et kaasame SA Tohvri nõukogusse kedagi ka väljas poolt, ent miskipärast seda siiski ei ole soovitud. Selline kaasamine- eriti kui see oleks tava, mitte juhus- oleks minu meelest oluline soodustav samm võimalikuks ühinemiseks.

Ja rahvaküsitlus. Mida arvamusloos mainisin ning millest koosolekutel ka juttu oli. See tuleb niikuinii. Vabariigi valitsuse otsusega tuleb see läbi viia 23.-24.aprillil ning nii nagu ma aru saan, on see ka valitsuse jaoks üks kriteeriumitest, millest lõppotsuse juures lähtutakse. Tõsi, kulisside tagant on kosta, et valitsuse-tasandil ollakse haldusreformi lõpuni viimise osas kokkuleppele jõutud. Aga miski pole kindel enne, kui allkirjad all. Lisaks, ma ei kujuta ette, et kui ongi mõni vald, kus 70% inimesi tuleb välja ja neist omakorda 70% ei toeta ühinemist mõne teise vallaga, mida peaminister siis põhjenduseks toob. Ise ta tellis ju rahvahääletuse.