Et reedel sai korralik soojendus tehtud, siis tuli see laupäeval ka realiseerida. Kergejõustiku meistrivõistlustel.
Kuigi jah, hommikul voodis ärgates - üllatuslikult juba nii seitsme ajal, kuigi reede oli päris tegus, samas magama läksin peale südaööd - oli tunne, et targem on sealt mitte välja ronida. Nii pikutasingi paar tundi otsa.
Aga kui juba liikuma sai, siis polnud rattasõit enam sugugi kontides ning et meistrikatest taheti maakonnalehte lugu, tuli kohale minna.
Möödunud aastal tegin kaasa kõigil aladel, ülemöödunud aastal vist ka (või jäi midagi vahele?). 2014 oli mõne ala puhul põhjuseks osalejate vähesus, mis seal salata. Näiteks kõrgushüpe, kuhu ma muidu poleks küll end kirja pannud. 2015 tahtsin vist proovida, et kuidas on täisprogramm kaasa teha ehk kõik alad paari-kolme tunni sisse mahutada.
Sel aastal polnud endale enam ses osas midagi tõestada, sain valida. Ja ikka valisin veidi valesti. Esimene ala oli kaugushüpe. Ülemöödunud aastal andis 5,24 viienda koha ja juunis hüppasin teisipäevakul 5,35. Uskusin, et sinnakanti maandun ka seekord. Aga tegelikult jäi mõni sentimeeter viiest meetrist puudu. Sain aru, et jalad kõige teravamad pole.
Sprindis lootsin samuti optimistlikult 12 sekundiga joosta. Nädal peale maratoni, Saarte mängudel see õnnestus. Siis oli aeg 11,9 nagu teisipäevakul maikuus. Nüüd sattusin kõige tugevamasse jooksu. Start pole minu trump nobedamate kuttidega võrreldes kunagi olnud. Aga poole distantsi peal nägin, et vahe pigem kasvas kui kahanes ja see tegi jalad veel raskemaks. Ajaks 12,41. Pole iseenesest viga, eriti reedet arvestades ja koht kuues tosina sprinteri seas.
Millegipärast ütlesin enne võistlust, et kuul on minu põhiala. Ja päeva nael oligi kuulitõuge. Ses suhtes, et esimest korda sain protokolli tulemuse, mis algab numbriga kümme - 10,16. Kolm kettameest on kaugel ees, teistega kannatab võistelda.
Odavise oli suhtkoht tavapärane, paar meetrit üle 30. Ent enne seda oli veel nö show-alana kavas 4x100m. Algul mõeldud neidudele maakonnarekordi jooksmiseks ja poistele B7 mängude harjutamiseks. Aga et see info, et teadet joostakse, FB-st läbi jooksis, oli lõpuks seitse kvartetti stardis.
Meil oli päris hea sats. Olles aus, siis jalgade olekut arvestades olin ilmselt nõrgim lüli. Paraku on teatejooksus üks segav element, teatepulgavahetus. Väga põgusalt saime enne starti sel teemal peatuda, korra proovida. Aga läks ikka nihu. Ehk et teatepulk ei jõudnud minu käest viimase vahetuse kätte. Ilmselt tulnuks korralik aeg, sest sel hetkel juhtisime ja võiduaeg oli 46 sekundit. Ent mis parata. Teatevahetuse olulisust ja kuivõrd selle lihvimine trennides tulu võib tuua, on hea aegasid vaadates tõdeda. Neidude nelik jäi alla vaid B7 mängudele sõitvale poiste tiimile, samas edestas teisi poiste-meeste kvartette.
Õhtul võtsin sauna ja see tegi olemise päris heaks. Kuigi täna hommikul tunnen küll, et veidi trenni on tehtud viimastel päevadel :) Tänaseks sattusin veel jalgpallikohtunikuks. Aga siis õhtul on minek. 10 päeva arvuti ja paljuski ka internetita. Puhkus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar