Kui ma olen välja toonud väikese omavalitsuse miinuseid, siis üks pluss on (vähemalt meie valla puhul) see, et teemad arutatakse volikogus sisukalt läbi. Ei koguneta vaid rohelist või punast pastakat tõstma. Tõsi, nii mõnegi asja võiks hoopis komisjon eelnevalt korralikult läbi närida.
Aga alustame positiivsest.
Eilse osas siis. Teelõik, mis viib ettevõttesse Pharma Systems, saab mustkatte alla. Ettevõtte poolt on asja juba mitu aastat nö torgitud, nüüd siis on ka riigi- ja vallaasutused otsustava käigu teinud ja raha leidnud. Uurisin ka silla ja sillakäsipuu kohta, mida sama ettevõtte töötajad kasutavad. Materjal on tellitud ja küll saab ükskord ka käegakatsutavad (käsipuu kohta imehästi sobiv sõna, kas pole?) tulemused.
Mõlemad asjad on nii praktilise, aga veelgi enam märgilise tähendusega. Ülimalt kiiduväärne, et on ettevõtjaid, kel on jagunud soovi ja tahet nö ääremaal tegutseda. Et see ind ei raugeks, peab omavalitsus pakkuma tuntavat tuge. Ja see peab toimuma järjepidevalt. Hea koostöö on ju tegelikult mõlema huvides, samas ehk isegi rohkem valla huvides.
Positiivne samm oli kindlasti ka vallavalitsusele loa andmine tankla kinnistu ostmiseks. Oleme vankri veerema saanud. Taaskord võib siin ju väita, et see ei ole valla põhitegevus või isegi üldse asi millega tegelema peaks. Aga nii me tõstaksime lihtsalt käed üles. Teine variant on püüda vastuvoolu ujuda. Tankla olemasolu on justkui sümbol. Märk, mis annab kindlust, et siin ei ole tühi tsoon. Et siin eksisteerib ka reaalselt elu. Lisaks veel laiemas plaanis vaadatuna tulev lisandväärtus. Ehk et kui ma sõidan teise asulasse kütust ostma, miks ma siis seal ka toidupoodi jms ei külasta? Ja mõelda võiks ka vastupidi. Turismi seisukohast samuti oluline asjaolu. Et külastaja ei peaks kalkuleerima kus ja millal tankida, et teele ei jääks. Nüüd kui tankla taasavatud saab, võib ta südamerahuga Lõuna-Hiiumaad külastada.
Rohkem arutelu ja eriarvamusi tekkis spordikompleksi kasutusse andmise eelnõuga. Mind ausalt öeldes hämmastab arvamus, et kui nii teha, siis isikud, kes sellega tegelema hakkavad, saavad ratsa rikkaks, või vähemalt asuvad hoogsalt raha teenima. Ei tahaks rumalate väidetega üldse väitlema asuda. Aga lühidalt. Kui see nii oleks, siis oleks seal ka praegu keegi kärbsena meepoti ümber tiirlemas. Ja see peaks tähendama ka seda, et spordibaasi haldamise delegeerimine kolmandale sektorile toob kaasa mitmeid huvilisi, kes sellekohase pakkumise esitavad vallavalitsusele. Mis oleks väga tore. Eesmärk oleks peaaegu täidetud. Jääb teine pool. Ehk et konkursil parimaks tunnistatu ka reaalselt sisulise muudatuse kaasa tooks.
Oodatult arenes diskussioon ka kultuurinõuniku (täpsemalt kultuuri- ja spordispetsialisti, sest nime ja ametikoha staatuse üle oli eraldi arutelu) teema ümber. Volikogu oma pädevuses otsused tegi ära. Mingi põhjusel delegeeriti 2013.a. alguses koormusnormide määramine vallavalitsusele. Seega tuleb asi veel seal kinnitada järgmisel nädalal. Aga mind isiklikult (ja olen kindel, et mitte ainult mind) küll üllataks ebameeldivalt, kui vallavalitsus ka nüüd otsustaks, et antud ametikoha ülesannete täitmiseks piisab poole koormusega tööle võetavast inimesest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar