Reedel taas mandrile. Töö ja lõbu koos. Et uneaega oli vahepeal võlgu jäänud, siis läksin küll juba enne 23 voodisse. Ase oli täpselt nii sätitud, et ainus, mis aknast paistis (ja aken ei olnud sealjuures just väike) oli Haapsalu kiriku torn. Hästi magasin. Kaheksani ikka välja. Ja vist oleks veel maganud, kui poleks pidanud tõusma.
Tegus päev ootas. Ja lõppes taas puhkusega. Spaas. Hiilgama mõnus oli pärast. Puhanud ja värske. Samas arvas organism vist, et nüüd ongi puhkuseaeg ja võib säästurežiimile üle minna. Viimased päevad olen kõva nohuga võidelnud. Nii tugev organism ei ole, et haigust ennetaks. Samas tänast vaadates tundub, et jällegi nii tugev on, et haiguse kiiresti maha murrab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar