Homme Hiiumaa maratonile. Ilma igasuguste ootuste ja lootusteta. Pühapäevasportlasena.
Kuigi märtsis sain sportlikus mõttes joone peale, siis selle ajaga mingit põhja ei lao. Samas aktiivselt liikunud olen järjepidevalt. Mai lõpuosa küll teatud mõõndustega.
Aga näiteks Kassari jooksu nädalavahetusel, kui tuli hoopis jalgpalli mängida, oli hoog üsna hea. Olime üheteistkümnekesi, vastane tegi teisel poolajal lubatud viis vahetust. Aga veel viimastel minutitel oli värskust piisavalt. Ja et Vändra Vaprus otsis vastuväravat, siis läks kaitsemängijana seda vaja.
Samamoodi möödunud pühapäeval Saaremaal. Kolm minutit lõpuni, võinuksin veel lisakäigu sisse lükata, sest energiat jagus. Põlv, millel putsakorkide jäljed siiani peal, andis küll mängu eel tunda, aga mängimist ei seganud.
Eile sai kooliga suures osas ühele poole. 1.-8. klass sai oma tunnistused kätte. Kasutasin suurt osa päevast puhkamiseks. Täna toimetasin kodus, hoidusin pikalt päikese käes viibimisest. Hoidsin nö energiat.
Ja kuigi lähen "läheb-kuidas-läheb" suhtumisega, siis sisemine maksimalist hõigub, et eelmise aasta aeg tuleks ikka ümber joosta :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar