Kui vutikoondise säravaimaks hetkeks jäi 90 minuti jooksul vanameister Andres Operi pealelöök- tore, et mees koondises tagasi on; teisalt paneb see jällegi pead kratsima, et kus on mehed, kes tema koha pidanuks üle võtma?-, siis korvpallikoondis tegi nädalavahetuse rõõmsaks.
Mehed näitasid laupäeval taaskord, et neis on sisu. Oli vahva vaadata, kuis silmad põlesid ja platsil võideldi, abistati üksteist. Lisaks Serbia mannetu kokkumäng (või pigem selle puudumine) ja kokku tuligi meeldejääv võit Euroopa vaieldamatu tipu üle. Kodumängudest meenub 2001. aasta võit Prantsusmaa üle, mille võiks siia kõrvale asetada.
11 aasta eest oli meil Müürsepp, kes mäletamist mööda prantslaste elugi kibedaks tegi. Nüüd aga võitsime nii Serbiat kui juba varem võõrsil Iisraeli ilma puhta jõulise keskmängijata. Tuleb Taltsi-Kangurit-Vene kiita, et korvi alune hästi ära kaetud on. Eriti meeldiv on Siim-Sandri mängu vaadata. Mehes on sisu.
Ja kui hommikune info oli, et edasipääsemiseks tuleb Island alistada 73 vms punktiga, siis õhtul kuulsin, et piisab lihtsalt võidust. Ahjaa- üks "pisike" lisatingimus veel- Iisrael peab Serbia alistama. Aga selliseid trikke on varemgi tehtud. Eks näis, kas ajalugu kordub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar