Rügen

Eelmisel nädalal kirjutasin ettevaatavalt, et algab puhkus ja lootsin, et see võiks olla üks puhkuse moodi puhkus. Nüüd võin rõõmuga raporteerida, et nii oligi.

Pühapäeval võtsime suuna Saksamaale, Rügeni saarele. Minek sujus kuni Stralsundini ehk peaaegu sihtkohaks olnud saareni välja. Siis tuli mingil põhjusel rongi, millele Berliinis astusime, vahetada. Nii pool tundi sõitu ja lõpp-peatus. Pidanuks kohaliku rongiga edasi liikuma. Aga kas see oli just selsamal õhtul käigust ära võetud? Niisiis ootasime bussi, mis seda asendas. Aga ka sellega ei saanud päris sihtpunkti. Tuli veel taksosse ümber istuda viimasteks kilomeetriteks.
Seega, et saada ühelt Läänemere saarelt teisele, tuleb kasutada bussi ja praami, kahte lennukit, kahte rongi, taas bussi ja taksot.

Õnneks pühkis kogu reisiväsimuse hotell, kus peatusime. Hanseatic Hotel. 4 ja pool tärni ehk üsna mugav. Lisaks selgus veel, et administraatorid olid midagi sassi ajanud. Ehk kui alguses pidime oleme kahekesi tubades, siis nüüd sain üksi selle toa ja tüüp, kes seal veel oleks pidanud olema, paigutati mujale. Majutustingimuste üle ei saa kurta. Toast veel nii palju, et kui esimesel ööl arvasin, et mõned tuled (nt öölambi oma) on läbi või tuleb need mingit imemoodi tööle panna, siis tuli välja et olen ise loll. Ei teadnud, et uksekaart tuleb hotellituppa sisenedes nö seina torgata, et kõik tuled funktsioneeriks.

Hommik oli ergastav. Suurepärane ja kosutav hommikueine. Ja kui juba toidule jutt läks, siis lõunasöök pakkus veel suuremat naudingut. Vist ei valeta kui ütlen, et sõin end kurguauguni täis.

Ja kuigi alustasin puhkamise ning söögiga, oli reisil teine eesmärk. Läänemere saarte ühenduse B7 noorteparlamendi loomine. Esimene kohtumine noored vs/ja maavanemad (mis iganes nende nimetused täpselt igal saarel ka ei oleks) algas kuidagi vaoshoitult ja ujedalt. Mitmed noorte esindajad ei saanud päris täpselt aru, miks neid sinna kutsuti, lisaks ei toimunud alguses mingit selgitustööd ka korraldajate poolt. Peale tutvumisringi olime kohe küsimuse: "Mida meilt ootate ja mis on teie nägemus B7 noorteparlamendist?" ette asetatud. Õnneks mõningase kogumise järel avanesid kõik ja saime mõttetöö käima. Ehk juhtidele, nö "tähtsatele onudele" üllatuslikult käisime välja, et kui see organ luua, siis peaks see vaid konkreetse ja sisulise tööga tegelema. Niisama koos käia ja korrata juba varem öeldut/mõeldut ei ole mõtet. Mis sest et on tore tasuta reisida ja uhketes hotellides ööbida.
Teisipäeval arutasime sama asja edasi. Vahepeal jõudsime ka omakeskis, ilma poliitikuteta mõtteid vahetada ja asja selgemaks saada eneste jaoks. Igal juhul on lood nii, et nimetatud organ luuakse ja hakkab Läänemere saarte elu puudutavates küsimustes kaasa rääkima.

Rügenil sai taaskord kinnitust, kui tähtis on võõrkeeli osata. Sõites mikrobussidega esimesele kohtumisele, noored ja maavanemad, rääkis üks seltskond tagareas nii oma asjadest kui selle kohtumise eesmärkidest üldse. Jutt käis saksa keeles, millest arvati teisi mitte aru saavat. Aga võta näpust- saksa keele valdajaid on ka mujal. Võõrkeeled annavad sulle võimaluse omada rohkem informatsiooni kui teised arvavad sind teadvat. Ise olin (taaskord!) kurb, et peale keskkoolis rootsi keele õppimist ei ole olnud seda võimalik praktiseerida. Seega on see justkui kaduma hakanud. Kui aru veel saan, siis rääkimine tekitab küll suuri raskuseid... Oleks ma 10 aastat tagasi nii tark olnud, oleksin kõiki keeli oluliselt hoolsamalt õppinud.

Ja veel üks asi, mis silma jäi. Pole midagi parata, aga nii Rootsis (lennujaama näitel) kui Saksamaal on teeninduskultuur Eestist tunduvalt viisakam. Kliendile lähenemine, naeratus, suhtumine.

Rügeni teema lõpetuseks- kuigi programm oli tihe ja õhtu viimaste tundideni välja, siis ma pole ammu nii hästi puhanud. Ka selline väike asi nagu tunniajane ajavahe mängis rolli. Ehk et kui läksin 08st hommikust sööma, siis Eesti aja järgi oli kell juba 09. Tavaliselt olen selleks ajaks juba hea mitu tundi üleval olnud.