esmaspäev, 7. märts 2011

Riigikogu

Riigikogu valimised selja taga. Ise küll ei kandideerinud, ent vaatasime "politoloogidega" pühapäeva õhtul mitu tundi televiisorit ja hääletustulemuste selgumist. Üsna põnev oli.

Valimistulemused väga ei üllatanud. Mõne erandiga.
Arvasin, et rohelised suudavad künnise ikkagi ületada. Ei suutnud. Üle protsendi jäi puudu isegi. Lootsin, et ka üks üksikkandidaat (ainus, kel olnuks eeldused, oli Kunnas minu hinnangul) pääseks Parlamenti. Ei läinud nii. Kahju mõlemast.
Rahvaliit esines mannetult. Nagu võiski eeldada. Samas mulle meeldis Valimisstuudio saates näha Mai Treialit. Ainus, kes ei hüljanud uppuvat laeva ja oli kogu Riigikogu tööperioodi jooksul Rahvaliidu valijate esindaja. Ka nüüd oli ta erakonna eest välja. Nüüd võinuks ehk juba loobuda? Samas respekt, et esindas oma valijaid lõpuni. Mitte nagu näiteks Karel Rüütli või ka Tarmo Mänd.
Reform tegi oodatud tulemuse. Õnneks vähem kui kardeti. Savisaar see-eest veidi üllatas. Kuigi arvestades, mis ajupesu lasnamäelased saavad, siis võib tema tulemust normaalseks pidada. Kesikutest on mul hea meel vaid Kalle Laaneti üle. Oravate suurim ülletus oli Kaja Kallas. Kas tõesti asjaolu, et ta on Siimu tütar, tõi talle üle 6 tuhande hääle? Tõesti ei uskunud, et esimese korraga nii palju kogub...
IRL tegi tubli tulemuse, nagu ka sotsid. IRL ei pea kartma, et on reformaritele liiga nõrk partner.
Tore, et Kalev Kotkas hiidlastest Parlamenti pääses. Tundub asjalik mees. Tööinimese tüüpi rohkem, mitte nagu üks "vahva reformar" siit saarelt, kes ka sooja tooli peale neljaks aastaks saab. Tõenäoliselt.
Oleksin lootnud, et SDE ja IRL saavad kahepeale 51 häält kokku, siis oleks olukord põnevam. Praegu tundub, et jätkab sama koalitsioon. Ei usu, et nad väga piike ka murdma hakkavad läbirääkimistel. Ja saavad need ministrikohad ka paika.
Keskerakonnale ennustan sisevõitlust ja esimehe vahetust selle aasta jooksul.

Kommentaare ei ole: