Puhkus

Viimasel ajal olen puhanud koolivaheaegadel. Nüüd ka.
Esimene päev läks sportlikult. 6 tundi tantsutrenni, kerge lihastreening ja õhtul tünnisaunas lõdvestus. Et pühapäeva ennelõuna taas rahvatantsuga veeta. Hiljem natukene liigutamist kodu ümbruses ja traditsiooniline saun.
Nädalavahetusele tõmbas imelise joone alla Real Madrid, kes El Clasico võitis ja sisuliselt meistritiitli kindlustas.

Esmaspäeval mandrile, et teisipäeva varahommikul korraks kõigest ja kõigist kaugemale pageda. Kahekesi aega veeta.

Kui kodusaarel paistis, et lubatud ilmamuutus piirdub tugeva tuule ja vihmaga, siis öine Tallinn üllatas. Varahommikul oli maa valge. Ja ikka nii, et tossuninad mattusid lume alla, kui jalutasid.
Iseenesest ei ole see ju probleem.
Lennujaama saime kenasti. Turvaväravatest samuti kiiresti ja mugavalt läbi. P.s. kes veel ei tea, siis Tallinna Lennujaamas on uus süsteem. Muu hulgas ei pea enam asju kotist välja võtma ja kadus 100 ml piirang vedelikupudelitele.
Põnevaks läks siis, kui hakkasid tulema teated edasi lükatud lendudest. Mõni lükkus tunni, mõni pool, mõni teadmata ajaks. Meie lend esiti pooleks tunniks, siis tund lisaks. Hakkas saabuma kriitiline piir, et kenasti ümber istuda jõuaks. Õnneks lasti lennukisse ja paistis, et napilt ent kindlalt siiski jõuame. Aga. Õhkutõus võttis veel aega. Lennukit pesti külmumisvastase ainega ja et maandumis- ja õhkutõusmisradasid oli tavapärasest vähem kasutusel, siis tuli ka järjekorras seista. Aga lõpuks minema saime. Ja sisuliselt hakkasime tippkõrguse saavutamise järel maaanduma. Kaugel see Helsingi siis on.

Jätkulend ootas meid kenasti ära. Ja mis tal muret oodata oligi, kuna Soome sai lumetormist veel rohkem osa ja seal lennujaamas oli segadust veel enam. Seega kella 10 asemel saime rattad lõpuks maast lahti nii 13 ajal.