Läänerannast Pärnu osavald

Viimastel kuudel on ohtralt tähelepanu pälvinud Lääneranna valla otsus sulgeda või ümber korraldada oma haridusasutused.

Kiirustades, väheargumenteeritult põhjendades ning sisuliselt kogukonda otsustusprotsessidesse kaasamata.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab, et haridusasutuste ülalpidamine on kohaliku omavalitsuse kohustus. Lääneranna vallavalitsus väidab, et neil puudub võimekus koolivõrku ülal pidada.

Mida ei ole märganud, on alternatiivide kaalumine. Ehk lähtepunkt on olnud, et haridusvõrk on kulu ning vahendeid selle haldamiseks napib. Kas ja milliste teiste kuluridade vähendamist veel kaalutud on?

Olen veendunud, et haridus ei ole mitte kulu, vaid investeering. Panus tänastesse lastesse, kes tulevikus nii konkreetset kogukonda ja riiki ülal hoiavad. Panus kohalikku kogukonda, sest hästi toimiv kool on lisaks haridustempliks olemisele kogukonnakeskus.

Kui omavalitsus ei suuda haridusvõrku ülal pidada ehk pakkuda kodanikele peamiseid teenuseid, siis võib-olla peaks kaaluma hoopis omavalitsuse ümber korraldamist?

Miks ei võiks Lääneranna olla osa Pärnu linnast? Osavald, nii nagu näiteks Tõstamaa. Eriti kuna geograafiliselt on Lääneranna valla Koonga piirkond Pärnu linnale märksa lähemal kui Tõstamaa piirkond.

Kokkuhoid tuleks juhtimiskuludelt. See annaks võimaluse suunata vabanevad vahendid valdkondadele, mis kogukonnale päriselt vajalikud ja olulised on. Näiteks haridus.

Seda mõttekäiku toetab ka majanduslik vaade. Vaadates Lääneranna valla kodulehelt 2022. aasta eelarve ülevaadet, selgub et üldised valitsussektori teenused moodustasid 14,7 protsenti valla põhitegevuse kuludest. Samas haridus 52,4 protsenti.

See tähendab, et iga seitsmes euro kulus puhtalt omavalitsuse ülalpidamiseks, selle juhtimiskulude katteks.

Võrdluseks minu koduvallas Hiiumaal olid need näitajad 9 ja 43 protsenti. Viimane kasvas selle aasta eelarves pea 47 protsendini. Samas ka täna ei vaata me seda, kuidas haridusvõrku kokku tõmmata, vaid kuidas kogu Hiiumaal oleks võimalik kodulähedane ning kvaliteetne haridus omandada.

Kahtlemata on kohalikel omavalitsustel keeruline, arvestades, et riigi tasandilt on aastaid täiendavaid ülesandeid lisandunud, samas tulubaasi suurendatud ei ole. Küll ei tohiks kärpimiskirve alla langeda esimesena teenused, mida kohalikel inimestel päriselt vaja ning mis kogukonda koos ja toimimas hoiavad.

Ilmus 25.juuni Pärnu Postimehes.