Sport

Reede hilisõhtul tõstatati sotsiaalmeedias tuline arutelu. Ajendiks päeval toimunud Hiiumaa Sport nõukogu koosolek.
Ilmselgelt tuleb vaadata kalendrisse ehk sel on otsesed seosed tuleval pühapäeval kulmineeruvate kohalike valimistega.

K viitas VHK grupi jutulõimes justkui mul oleks midagi ühe konkreetse inimese või tema ettevõtmiste vastu. Ei ole. Eriti inimese. Tunnustan teda ja tema panust spordivaldkonna arendamisel.

Mul ei ole midagi ka K kui inimese vastu. Küll ei ole ma nõustunud või heaks kiitnud tema käitumisi/tegusid.

Reedene arutelu, millele järgnes kriitiline sotsiaalmeedia postitus, oli reklaampindade teemal. Et kas ja kuidas nende eest maksma peaks.

Paraku ei ole Spordikooli sihtasutuse perioodist head näidet tuua, nagu tagantjärele selgunud on. Sihtasutuse juht muuhulgas pakkus võimalust staadionitele reklaamplagud üles panna kokkuleppel, et tasutakse otse jalgpalliklubile.

Iseenesest näeb asi üllas välja. Keegi toetab klubi ehk MTÜ-d, et viimane saaks spordivaldkonnas tegutseda. Vastutasuks saab staadioni aiale reklaam üles.

Staadion kuulub avaliku sektori asutusele, mis muuhulgas teeb kulutusi, et sporditaristu korras oleks. Aga miks mitte sedakaudu saare spordielu toetada?

Kerkivad mõttekohad, et miks just see klubi sellise tehingu teha sai, miks seda ei ole (kõigile) teistele välja pakutud. Hiiumaa Spordiliitu kuulub ehk saarel tegutseb ju ühtekokku ca 30 klubi. Lisaküsimusi tekib, kui sihtasutuse juht on ise konkreetse klubi juhtisikute seas.

Teine näide.

Spordikool ostis transporditeenust paljuski Hiiumaa Kogukonnateenused MTÜ-lt.

Kohati on jälgi segatud ehk sõidu tellis MTÜ Hiiumaa Jalgpall (kus K ei ole juhatuse liige, vaid projektijuht, seega juriidilisi konflikte ei teki - JOKK). Samas tasus Spordikool korduvalt nende klubi poolt tellitud reiside puhul Kogukonnateenuste bussi praamipiletite eest.

Hiiumaa Jalgpallile tasus aga arveid "sõidukulude vahendamise" eest. Lisatud üks näide. Pöörakem tähelepanu ka kuupäevadele.

Võimalik, et Kogukonnateenused ongi saare parim transpordiettevõte. Või et pakuvad soodsat hinda, häid tingimusi. Aga kui ei ole (kolme või üldse ühtegi) hinnapakkumist võetud nagu tegelikult avalikus sektoris talitama peaks, siis ei saa seda kinnitada, kas need väited, miks just sealt teenus telliti, on tõesed. Liiatigi tekitab küsimusi asjaolu, kus Kogukonnateenuste esindusõiguslik isik on sama, kes juhtis Spordikooli.

Arvestades, et tegemist on/oli transporditeenuseid pakkuva ettevõttega, kus tipphetkel koguni 3 inimest tööl ning asjaolu, et bussiga sõidutati noori võistlustele (eeldame, et roolis oli kutsetunnistusega juht), siis keskmine brutopalk 55 või 105 eurot kvartalis tekitab küll küsimusi. Inforegistri andmed.

Kolmas näide.

Spordikool unustas - kuniks valla spordispetsialist sellele tähelepanu juhtis - sihtasutuse juhi enda lastele treeningute eest arveid esitada.

Eelmise aasta 20.juulil, kui töösuhe lõppenud oli, saime e-kirja:

"Tere,

palun klaarime ära mulle mitteesitatud arved."

Neljas näide.

Spordikoolis töötas teiste seas sihtasutuse juhi abikaasa. Millegipärast oli tema tööleping teistest soodsamatel tingimustel.

Tõsi, siin on tegemist taaskord JOKK-skeemiga. Sihtasutuse juht valmistas küll töölepingu ette, ent selle allkirjastas Spordikooli poolt nõukogu esimees.

See oli ainus tööleping, kus teise treeneri asendamine ekstra tasustatud - 12€/tund. Teistel oli töölepingus "vajadusel teise treeneri asendamine" põhitööaja ja põhipalga sees või asendamine lepingus ära märkimata.

Ei saa ka väita, et see soodustus on tekkinud hiljem, kuna G tööleping on sõlmitud 2018 ning üheski 2019. aastal sõlmitud lepingus selliseid tingimusi ei ole nagu talle pakuti.

Ma kindlasti ei väida, et reedese arutelu taga oli kellegi soov asju kuhugi suunas või kellegi kasuks lükata. Pigem oli tegemist olukorraga, kus kõiki detaile päeval vestlusringis ei avatud ning õhtul lisandusid sotsiaalmeedia postitusse argumentidele emotsioonid.

Aga et sinna arutellu sekkus (jagamiste ning meeldimiste järgi saab FB-s ka ühtteist järeldada) kohe ka K, siis see tegi ettevaatlikuks. Just eespool välja toodu põhjal. Kahjuks ei olnud need näited sugugi ammendav loetelu.

Hiljem on sotsiaalmeedia arutelus räägitud hinnakirjast. Nõukogu kiitis selle suvel heaks ning andis asutuse juhile suunise hinnakirja alusel ettevõtjatega läbi rääkida. Tänaseks ei ole ühtegi lepingut sõlmitud. On peetud eelläbirääkimisi. Kolmapäeval on hinnakirja kehtestamine vallavalitsuse päevakorras. Sel nädalal peaks kodulehekülg avalikuks saama. Spordikeskus kui asutus ei ole veel ametlikult avatud.

Olen kindel, et kõik, kes soovivad Hiiumaa sporti (nii laiemalt seda mõistet võttes kui ka asutust) toetada, selleks ka võimaluse saavad. Protsess on tõhusam, kui me sellesse poliitikat sisse ei too, vaid tegutseme valla vara korra järgi, kus asutuse juhil on kasutada kinnitatud hinnakiri, millest lähtuda ning kokkuleppeid sõlmida.

Teisipäeval toimus uus nõukogu koosolek. Kuna reedene arutelu jäi pooleli, aga ka seepärast, et mis järgnes. Nõukogu jõudis reklaami hinnakirja ning Spordikeskuses reklaampindade kasutamise osas ühisele seisukohale, mille vallavalitsus kolmapäevasel istungil tõenäoliselt ka kinnitab. Loodan, et siit edasi suudame taaskord spordi sisulise poole esiplaanile tõsta.