Eks seda võis arvata, et COVID ühel või teisel hetkel minuni jõuab. Kui kümnendik eestlastest on selle läbi põdenud, siis need kes rohkem liiguvad ning kel rohkem kontakte, võiks ju sellest puudutatud saada.
Esimestel päevadel, kui oli selge, et olen nakatunud, kerkis palavik üles. Oli nõrk olla. Nöha. Nüüd on küll enam-vähem olemine. Saab küll aru, et keha väsinud, ent ei midagi ülearu hullu. Kui just maitse- ja lõhnataju puudumist mitte arvestada. See on küll põnev. Absoluutselt ei saa aru, mida sööd. Ajus on mingi teadmine, et leib maitseb nii ning kohvi nii, selle kaudu miski justkui kerkiks esile. Aga hammustades on tunne, nagu näriks kummisaabast :)
Vaadates asja positiivse poole pealt, siis nüüd peaks tükk aega immuunsus tagatud olema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar