Piirangute leevenedes laieneb võimalike tegevuste hulk ning on näha, et inimesed soovivad neid võimalusi kasutada. Nädala eest toimunud külavõistluses viievõistluses oli osalejaid parasjagu. Medalite eest tuli vaeva näha, samas ei olnud ohtu, et kehtivaid koroonapiiranguid rikkuma peaks.
Panin ka oma kontoriroti vormi proovile. Punktikõver on aastate lõikes allapoole suunaga. Samas ei olnud päris nii hull, kui kartsin.
Kaugushüppes jäi tulemus küll alla viie meetri, aga kui arvestada kohtunike kommentaare paku tabamise (täpsem oleks öelda, mitte tabamise) osas, siis reaalselt lendasin siiski üle selle joone.
Odavise ning kettaheide olid põnevad - viimati hoidsin neid vahendeid käes täpselt aasta eest samal võistlusel. Viske- või heitetehnikast ei maksa siinkohal rääkida.
Enim tegi rõõmu 200 meetri jooks, kus õnnestus muuhulgas alavõit võtta. Väga napilt, aga seda magusam see oli.
Viimaseks alaks ehk 1500 meetri jooksuks olid jalad juba soojad, aga julgust tempot kruvida polnud. Päris lõpul jälle polnud soovitud jaksu :) Samas õnnestus piisavalt kiiresti distants läbida, et end kokkuvõttes kolmandaks pressida. Mis ei olnud küll eesmärk omaette, aga spordimehe hinge jaoks ka mitte tähtsusetu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar