Repliik

Külavanemad on osa osavaldade süsteemist

Teisipäevase Hiiu Lehe esikaanelugu pakkus välja võimaluse asendada Hiiumaal tänane osavaldade süsteem külavanemate haldusmudeliga.

Tegelikult neid kahte ei peaks vastandama, kuna osavaldade süsteem toetab külavanemate rolli piirkonna otsustes kaasa rääkimises. Aga ka vastupidi, külavanemate mudel on toeks osavaldade süsteemile.

Alustades külavanematest, siis just jaanuarikuu volikogu päevakorras on Hiiumaa valla külavanemate statuudi muutmine. Möödunud aasta maikuus see kehtestati. Nüüd on statuut, Külaliikumiselt Kodukant ning külaseltsidelt pärit muudatusettepanekutega, uuesti volikogu laual.

Usun, et alusdokument saab seeläbi tõhusamaks tööriistaks. Samuti loodan, et Hiiumaa külad või külade ühendused senisest aktiivsemalt endale ametliku esindaja valivad.

Täna on osavaldades elanike esindusorganiks osavallakogu, mis arutab osavallavanema ning osavallavalitsusega piirkonda puudutavad teemad läbi ning avaldab arvamust ka volikogu eelnõudele.

Sarnaselt võiks toimida külavanemate kogu – või kuidas iganes me selle nime osas kokku lepime. See on esmatasand, kuhu küladest pärit info kokku jookseb. Koostööst ja arutelust osavallas jõuab see omakorda vallavalitsuse laua taha.

Tänase mudeli teine tasand ongi vald, kus vallavalitsuse liikmeteks on ka viis osavallavanemat. Viimaste läbi käib suhtlust osavallakogu ning piirkonna elanikega.

Kui osavallakogu on moodustatud huvigruppide esindatuse põhimõttel, siis külavanemate kogu töötaks piirkondlikul printsiibil. Seeläbi kataks me senisest suurema osa saarest.

Tulles tagasi leheloo juurde, siis arvestades, et idee osavallasüsteem külavanemate omaga asendada kerkis ühe poliitilise ühenduse koosolekul, tuleb sellesse ka nii suhtuda. Nii juuresolevatest kommentaaridest kui Reformierakonna liikmete postitustest sotsiaalmeedias saame järeldada, et oravapartei tuleb kohalikele valimistele välja mõttega osavallad kaotada.

Isiklikult pean seda valeks valikuks ja samas annab tuge, et mitmed volikogu liikmed, näiteks Antti Leigri ja Toomas Remmelkoor on sama mõtet väljendanud. Samas teeb oravatele au, et nad juba varakult oma seisukoha välja ütlevad.

Küll on selge, osavaldade mudeli kaotamine ei võimesta külavanemaid, kuna vallavalitsuse, saati siis volikogu tasand jääb sealt paraku kaugeks. Ehk juhtimine liiguks kogukonnatasandilt kaugemale.

Pean õigeks vähemalt ühe tsükli ehk neli aastat tänase mudeliga jätkamist. Kindlasti on selles kitsaskohti, mida annab parendada. Üks võimalus selleks on ülalpool mainitud külavanemate senisest suurem kaasamine osavalla ning valla juhtimisotsuste juurde. Samas olen veendunud, et see saab kõige paremini toimuda just osavaldade süsteemi raames.

Ilmus 24.01 Hiiu Lehes