laupäev, 5. september 2015

Lill


Tegelikult on elu lihtne, kui oskad selles märgata positiivset. Negatiivne on üldjuhul akuutsem, jätab sügavama jälje; kiibitsejad teevad rohkem kisa kui kaasaelajad. Ent tegelikult on positiivset kordades rohkem meie ümber. Ja tihtilugu avaldub see väikestes asjades. Tillukeste märkide ja tegevuste kaudu, mis kokkuvõttes suure pildi moodustavad. Ole vaid mees ja pane see pusle kokku.

Koolis on ka hea teada, et päris kadunud ei ole julgus ja komme õpetajale lilli tuua. Ka selliseid erilisi nagu pildil.
Kursaõde saatis 1. septembril aga väljavõtteid lapsevanemate kirjadest-teadetest õpetajatele. Eesti lapsevanemate. Lillekimp või vähemalt kaunis lilleõis igasse päeva.

"Ta ei austa teid, sest te olete temast lühem."
"Palun ärge keelake mu pojal tunnis jutustada."
"Kõik tema endised õpetajad vingusid ja nüüd vingute ka teie mu poja käitumise pärast. Te narrite teda!"
"Palun jälgige, et mu tütar reisil pastat ega pitsat ei sööks. Ta on dieedil, mis ei luba süsivesikuid."
"Palun ärge parandage mu lapse kirjavigu, see mõjub tema enesekindlusele rusuvalt."
"Kas te saaksite mulle helistada, kui näete mu tütart poistega suhtlemas?"
"Need pole teksapüksid, need on Armani."
"Joogid koolisööklas pole piisavalt külmad!"
"Teie töö on garanteerida, et mu laps ei kasutaks slängi!"
"Ma olen tööreisil, kui koolinäidend toimub. Palun valige koolinäidendiks mõni teine kuupäev!"

Kommentaare ei ole: